Original subtitles

RANNAVALVE

Liivalossid

Sa teed sohki, tule tagasi!

Neid on iga päevaga rohkem.

Teised linnad annavad neile üheotsapileti randa.

Siis saab neist meie probleem.

Kodutus on kõigi probleem.

Ma loodan, et ma suudan paadilaenu ära maksta.

Tule, üks veel.

Tõuseme nüüd püsti.

Mis sa sellega teed? - Ei, minu oma!

Ei ole. - Jäta rahule!

See pole sinu oma. Tule nüüd.

See pole hotell, liigume nüüd.

Lähme varjupaika, mis?

Minu oma!

Homme samal ajal. - Selge. Kuule!

Kuhu ta niimoodi kiirustab?

Uus surfiajakiri jõudis just müüki.

Ma ei teadnud, et Hobie nii suur surfifänn on. - Trikoonumber.

Veider, üleöö vaatab ta kiilude asemel jalgu.

Ma peaksin ehk temaga rääkima. - Millest?

Tead küll, elu tõsiasjadest.

Aitäh, Harvey, ma saan hakkama. - Ma lihtsalt pakun.

Vahel on lihtsam mitte-vanemal kogu see kokutamine ära jätta.

Ma ei kokuta, ma räägin hea meelega oma pojaga kõigest, aitäh.

Suur tänu.

3.50, palun.

3.75 ja vahetusraha.

Olge lahke, suur tänu. Burrito on valmis!

Võtke kuumalt!

Kuule! Mis sa sinna toppisid? - Ei midagi, lase lahti!

Mis sa veel varastasid?

Kui ma sind veel näen, lasen su vahistada, väike varas!

Kes on järgmine?

Korras, vahetage kaks korda päevas sidet. - Aitäh.

Foto varastamise pärast pole ta kohe ohtlik.

Kodutud! Mul on kõrini, et iga tänavakurjategija on kodutu.

Ta koht pole varjupaigas, vaid hullumajas.

Eddie, seda peab õmblema. Sügav haav.

Sul on õigus.

Sa ei näinud teda, ta oli hull.

Ta käitus, nagu ma rööviks foto. - Loeb see, et sa oled terve.

Vale. Loeb see, et ma ta kinni püüaksin.

Pole midagi öelda, Mitch.

Linn ei saa 3000 kodutuga hakkama, kui varjupaigakohti on 558.

Ei tea, aga midagi tuleb kähku ette võtta.

Sa tead, et lihtsaid vastuseid pole.

Me oleme kahe kuuga üle kahe tosina kodutu veest välja toonud.

Nüüd pussitamine. Ma ütlen, et...

Asi läheb järjest ohtlikumaks.

Hal, tule sõrmejäljekomplektiga siia. - Kohe.

Lea, kuhu sa hommikul kadusid? Sa olid läinud, kui ma ärkasin.

Mis see on? - Su riided, su makk ja su hambahari.

Ma vahetasin lukud ära, ära proovi sisse saada.

Head aega, Harvey. - Kuule, lihas, ära pane makki liiva sisse.

Lea, miks sa nii teed? - Me pidime kulusid jagama.

Jagama elu ja kõike muud.

Sind erutavad hasartmängud rohkem.

See pole tõsi. - Sa kaotasid üüriraha ringrajal.

Toiduraha pokkeris. Nüüd kaotad minu.

Head aega. Ma loodan, et see kaif oli seda väärt.

Mul on lihtsalt väike mõõn, küll õnn pöördub.

Lea, ole nüüd, kus ma elan?

Elu tänaval on raske. Ma varastasin võileiva.

Kuule, see on minu suupill. - Anna andeks, ma otsisin sind.

Sa pillasid selle ära joostes maha. Ole lahke.

See on sinu ilaga koos.

Anna andeks.

Kas sa mängida oskad? - Ei.

Mulle meeldib, et sa kuuled end hingamas.

Millest sa kirjutad? - Sellest, mis just juhtus.

Pead päevikut. - Päevaraamatut.

See on meil emaga ühine.

Kas sa kirjutasid, miks sa seda kraami varastasid?

Ma maksin talle ette ja ta unustas ära, selge?

Ta ei andnud mulle raha tagasi ja see oli mu viimane raha.

Mida sa vahid? - Sul on siin šokolaadi.

Kas sa kasutad meiki? - Vahel.

Mu nimi on Charlie. Mis su nimi on? - Hobie.

Hobie, ma pean tööle minema ja raha teenima. - Kas sul on töö?

Mingis mõttes küll. Näe, mängi.

Ma ei oska. - Vahet pole. Tee nii, nagu enne tegid.

Puhu välja ja ime õhku sisse, liigu küljelt-küljele.

Jah, sa sobid.

Ära kellelegi vasta, mängi edasi. Teeskle, et sa ei kuule.

Miks? - Tee nii. Ära tantsi, seisa paigal.

Proovi.

Vabandage, kas teil oleks veidi peenraha mulle ja mu vennale?

Tere, kas te...

Jube koht. - Sina valid ju alati kohad.

Daamid, tere. Me vennaga vajame hädasti raha.

Kas saaksite aidata? - Mis tal viga?

Ta ei mängi väga hästi, ta on kurt.

Aitäh, me kogume kuuldeaparaadi raha.

Ma olen väga tänulik. Head aega.

Tere.

Me vennaga üritame bussiga koju sõita.

Kas te saaks meid aidata? - Hobie.

Ta ei kuule teid, ta on kurt. - Jah. Hobie!

Te hirmutasite teda.

Kuule, oota!

Ta ei kuule sind, mäletad?

Ah et tüdruk? - Jah, ta on teistmoodi, isa.

Mismoodi?

Ta on vanem. Ma ei tea.

Mul on tema läheduses naljakas tunne. - Mismoodi?

Ma ei oska midagi öelda ja kõik, mis ma ütlen, kõlab rumalalt.

Naistega võibki nii olla.

Miks? - Võib-olla sa ütled üht asja,

aga mõtled midagi muud. - Jah.

Ma mõtlesin pidevalt ta suudlemisele.

Mida? - Kas ma olen piisavalt vana, et tüdrukut suudelda?

Noh, ma...

Kui sa ei taha rääkida... - Ei, tahan küll.

Miks sa siis kokutad? - Ma...

Sest hetkel on natuke hilja sellest rääkima hakata.

Ma ei taha pooleli jätta. - Jah.

See ajaks mu ilmselt hulluks. - Jah, teeme nii.

Ma panen su täna magama ja homme räägime sellest. - Hästi.

Sest see, mida Harvey rääkis, polnud üldse loogiline.

Silmad on liiga lähestikku, peaksid sügavamal asetsema.

Tere, kas Mitch on siin? - Üleval.

Mis see on? - Mingi molkus pussitas mind eile.

Ei või olla. - Eddie, rääkides kodututest...

Kas ma võiks paar päeva sinu juures olla?

Kuni ma sobiva kodu leian. - Sa tead, mis sadam lemmikloomadest arvab.

Mul on vähe ruumi. Sa ju mõistad. - Garner, põhivend.

Rivale ei meeldi isegi mu sugulaste külaskäigud.

Ja Kaye? Unusta ära.

Oota, nüüd on juba päris hea.

Ma võin pildi Voice'i panna, kui see abiks on. - Halba ei tee, aitäh.

Politseilabor tuvastas isiku klaasikillu sõrmejälgede järgi.

Tere, Kaye. Ta nimi on Hector Clay.

Hüüdnimega Koguja Hector.

Ta varastab ka odavaid asju, mis on inimestele kallid.

Suveniirid, medaljonid... - Fotod.

Just, lähedaste pildid. Ta võtab need omaks.

Tal on vägivaldne minevik, ta oli 6 kuud vaimuhaiglas.

Millal ta põgenes? - Ei põgenenudki.

Ta lasti kolme nädala eest vabaks. Rahastus sai otsa.

Ma annan Hobiele taskuraha. Miks sa küsid?

Ma nägin teda rannal kerjamas. - Hobie? Ei saa olla.

Jah, ta jooksis mind nähes ära. - Kaye, see ei saanud Hobie olla.

Ma olen 99% kindel, et see oli tema.

Ta mängis suupilli, kehvasti.

Üks tüdruk väitis, et Hobie on ta kurt vend.

Ta küsis minult raha. - Tüdruk.

"Ah nii," ütles pime mees. Kus nad olid?

Rose'i tänava pinkide juures. - Aitäh.

Pole tänu väärt. Näeme. - Nägudeni.

Tere. - Miks sa mu asjadega ära jooksid?

Sa küsisid raha mu isa sõbrannalt.

Miks sa ütlesid, et ma su kurt vend olen?

Kui kurb lugu rääkida, aitavad inimesed meelsamini.

Keda sa otsid? - Oma ema.

Ta läks tööle, aga pole tagasi tulnud.

Mis tööd ta teeb? - Erinevaid asju.

Ta on kirjanik. Luuletaja.

Ma olen ka.

Kas sa tahad luuletust kuulda? - Jah, ikka.

Oh ei, see on kadunud. - Mis?

Meie päevaraamat. - Äkki jätsid koju?

Eile õhtul. - Oota!

Kas sa kaotasid selle siia? - Pidin kaotama.

Ma mängisin siin.

Ma pean selle üles leidma.

Miks sa mu majas oled?

Lase lahti!

Jookse, Charlie!

Jooksuga!

Jookse!

Nad peaksid kõik sõjaväebaasid abivajajatele elamuteks tegema.

Ei saa. - Miks mitte?

Eddie, neil on sadu tühje hooneid, kasarmuid ja söögisaale.

Sealsetel linnadel on inimesi vaja, et mitte välja surra.

Inimesi, kes tahavad töötada. - Kõik need inimesed töötaksid,

kui neile võimalus ja julgustavad sõnad anda.

Oh ei. - Mis on?

Ma nägin teda eile paviljoni juures.

Mis teed? - Toon ta ära.

Ei, mitte oma õlaga. - Ta võib ohtlik olla, sa ei saa.

Eddie.

Vahetame sidet. - Ma olen terve.

Ei, sa oled kangekaelne. - Ta on umbes minuvanune.

Kui ta kangekaelsem oleks, poleks ta alla andnud.

Ja üritanud nii oma elu lõpetada.

Mis viga?

Ma olen alati kartnud, et...

Et ma lõpetan samamoodi.

Pole kodu, pole põhjust elada.

Meil kõigil on vahel see tunne. Seepärast kodututega nii raske ongi.

Sest nad toovad meie suurimad hirmud esile.

Me saime temast vist lahti. Kes ta oli?

Ta on hull. Ma olen teda paar korda silla all näinud.

Uskumatu, teda pole ikka.

Ta võib sind kodus oodata.

Kas sa ei saa juba aru? Meil pole kodu.

Mismoodi? Kus te magate?

Varjupaikades, rannal.

Selles tühjas elektrijaamas.

Ära muretse, küll ta tuleb.

Charlie, mu isa tuli. Ta teab, mida teha.

Hei, isa. - Hei, Hobster, mis teoksil?

Ei midagi. Isa, see on Charlie. Tüdruk, kellest ma rääkisin.

Tere, Charlie. Kuidas käsi käib? - Tere.

Mis viga, kullake?

Charlie ema on eilsest saati kadunud.

Ta pidi eile silla all vanas elektrijaamas magama.

Tule vetelpääste kontorisse, proovime su ema üles leida.

Ei. Mis siis, kui ta tuleb ja mind pole siin?

Ta helistab siis politseisse ja me viime teid kokku.

Tule, ära muretse.

Kas sa tahaksid kastis sõita?

29 minutit. Ma ei võida kohe üldse.

Võta, mis vaja, tagasi pole vaja.

Kui jaam kinni pandi, oli emal raske tööd leida.

Töötu abiraha sai otsa, me ei saanud üüri maksta.

Meid tõsteti kodust välja.

Kui kaua sa tänaval oled olnud? - Kolm kuud.

Ema saab vahel tööd, aga raha kulub toidu ja peavarju peale.

Charlie, mul on paar küsimust. Ole minuga aus, eks?

Kas su ema kasutab uimasteid või alkoholi? - Ei.

Isa! - Hobie, üks hetk.

Kas ta on su maha jätnud? - Ei, seekord ka ei jätnud.

Midagi pidi juhtuma. - Me küsisime lastekaitsest ja...

Kui keegi mulle järele tuleb, jooksen minema. - Ei tule.

Me küsime haiglatest ja politseist, ega su emaga pole midagi juhtunud.

Me peame hommikuni ootama. Tänase öö võid sa siin veeta.

Hobie võib tulla minu juurde, sa võid ta voodis magada.

Ma panen sulle teki peale.

Kas ma saaksin veidi veel? - Ikka.

Ära komista, mu isa särgid on üsna pikad.

Hobie! - Hei, Eddie, mis sa siin teed?

Kus mu isa on? - Ta helistas ja palus mul teiega olla.

Tal oli tegemist, aga ta tuleb varsti tagasi. Tere, ma olen Eddie.

Tere, ma olen Charlie. - See ongi see mees.

Kes, Hector? Millal sa teda nägid?

Eile, silla all vanas elektrijaamas.

Ta haaras Charliest kinni. - Hobie andis talle talaga.

Miks ta lehes on? - Ta pussitas mind eile. Miks te jaamas olite?

Charlie arvas, et kaotas sinna päeviku. - Ema ja minu päevaraamat.

Kui see sulle eriline on, siis Koguja Hector võttis selle ära.

Halloo. Hei, Mitch. Jah, nad on mõlemad siin.

Olgu, väga hea. Ma ütlen talle. Hästi, varsti näeme.

Ta leidis su ema. Nad on tunniga siin. - Kas ta on terve?

Jah. - Kus ta oli?

Ta oli vanglas, aga see oli viga.

Viga? - Su isa ajas kõik korda.

Ma panen end siis parem riidesse.

Hei, Hob! - Isa.

Hobie, Charlie ema June. June, mu poeg Hobie.

Tere, väga meeldiv. - Isa rääkis sinust palju.

Charlie räägib pidevalt teist ka.

Eddie Kramer. Eddie, June Reed. - Väga meeldiv.

Charlie paneb end üleval valmis. - Hobie, vaata, miks nii kaua läheb.

Muidugi. Kas teil on kõht tühi või soovite midagi juua?

Äkki klaasike vett. - Ma toon.

Ma ei jõuda teid Charlene'i aitamise eest ära tänada.

Mul on kõige pärast väga piinlik. - Pole vaja.

Vahel läheb ka heade inimestega halvasti.

Ta on läinud! - Mida?

Aken oli lahti ja ta jättis kirja.

"Vabandust, aga ma pean enne ema tulekut päeviku tagasi tooma."

"Charlie."

Minu oma! - Ei ole!

Minu oma.

Mitch, seal.

Anna siia!

Isa, seal ta ongi! - Lõpet ära.

Jumal küll, ta ei oska ujuda! - Saame all kokku.

Kõik on hästi.

Ma hoian sind.

Kuule!

Ei, minu asjad!

Minu asjad!

Minu asjad!

Hector, pole midagi.

Ma käitun ilusti.

Hector, pole viga, keegi ei tee sulle halba.

Tal on kõik hästi.

"Ma arvasin varem, et mu magamistuba on liiga väike."

"Kuni mul üldse tuba polnud."

Loe edasi, kullake.

"Ma ärkasin täna hommikul ja mu käe kõrval oli tigu."

"Ma puudutasin teda ja ta läks oma kotta."

Ma soovin vahel, et mul oleks ka koda.

"Et ma ei tunneks häbi, kui keegi mu kodu kohta küsib."

"Sest mul oleks siis alatiseks kodu."

Väga ilus, Charlie.

Mu ema on tõeline kirjanik. - Ma tahaks teie lood avaldada.

Kui te nõus olete. - Lood on väga isiklikud.

Head lood ongi. - Kas nad raha saaksid?

Muidugi. Mulle kuluks ajalehes lisakäed ära.

Kas tõesti? See oleks suurepärane.

Pea kinni. - Ära muretse, ma ei taha sisse kolida.

Ma leidsin õrre. - Mul on kanadest kahju.

Ma kolin esmaspäeval sisse. 32 korterit, kõik stjuardessid.

Sul pidid näpud põhjas olema. - Toanaabrid! Luksusliku elu saladus.

Kas su toanaabrid on stjuardessid? - Mitte päris.

Ma saan nende korterites elada, kui nad lendudel ära on.

Aga kokkuleppeid saab ju läbi rääkida. Kook! - Tule sisse.

Ole hea. - Aitäh.

Ma ei tea, kuidas ma sinuta hakkama oleks saanud.

Isa, ta tegi mulle musi. Mida ma nüüd teen?

Kas ma võtan selle enda peale? - Broneeri endale lend, Harvey.

Olgu. - Hob, suudlus on nagu laine.

Õige laine on uskumatult hea, vale laine on näoli kukkumine.

Kuidas vahet teha? - Kui lained pea kohal kokku löövad...

Jah? - Siis tuleb veest eemale hoida.

Harvey!