Afrikaans
Akan
Albanian
Amharic
Arabic
Armenian
Azerbaijani
Basque
Belarusian
Bemba
Bengali
Bihari
Bosnian
Breton
Bulgarian
Cambodian
Catalan
Cebuano
Cherokee
Chichewa
Chinese (Simplified)
Chinese (Traditional)
Corsican
Croatian
Czech
Danish
Dutch
English
Esperanto
Estonian
Ewe
Faroese
Filipino
Finnish
French
Frisian
Ga
Galician
Georgian
German
Greek
Guarani
Gujarati
Haitian Creole
Hausa
Hawaiian
Hebrew
Hindi
Hmong
Hungarian
Icelandic
Igbo
Indonesian
Interlingua
Irish
Italian
Japanese
Javanese
Kannada
Kazakh
Kinyarwanda
Kirundi
Kongo
Korean
Krio (Sierra Leone)
Kurdish
Kurdish (Soranî)
Kyrgyz
Laothian
Latin
Latvian
Lingala
Lithuanian
Lozi
Luganda
Luo
Luxembourgish
Macedonian
Malagasy
Malay
Malayalam
Maltese
Maori
Marathi
Mauritian Creole
Moldavian
Mongolian
Myanmar (Burmese)
Montenegrin
Nepali
Nigerian Pidgin
Northern Sotho
Norwegian
Norwegian (Nynorsk)
Occitan
Oriya
Oromo
Pashto
Polish
Portuguese (Portugal)
Punjabi
Quechua
Romansh
Runyakitara
Russian
Samoan
Scots Gaelic
Serbian
Serbo-Croatian
Sesotho
Setswana
Seychellois Creole
Shona
Sindhi
Sinhalese
Slovak
Slovenian
Somali
Spanish
Spanish (Latin American)
Sundanese
Swahili
Swedish
Tajik
Tamil
Tatar
Telugu
Thai
Tigrinya
Tonga
Tshiluba
Tumbuka
Turkish
Turkmen
Twi
Uighur
Ukrainian
Urdu
Uzbek
Vietnamese
Welsh
Wolof
Xhosa
Yiddish
Yoruba
Zulu
Olen siin olnud kaua pärast seda, kui nad edasi liikusid,
kaua pärast seda, kui nad arvasid, et olen läinud.
Vaata, mind tapeti siin,
kuid ma ei lahkunud kunagi.
Olen ikka veel siin, vaatan,
oodates varjudes.
Olen selle paiga tõeline omanik.
See, kes siin suri, hoiab tiitlit,
mitte elavad, kes tulevad ja lähevad.
Nad arvavad, et on lihtsalt läbisõidul,
laenates seda, mis on minu oma.
Kuid mina oman iga tellist,
iga nurka,
iga selle maja sosinat.
Ja nüüd on mul ootamisest kõrini.
Olen olnud kannatlik,
varitsedes vaikselt pimeduses.
Kuid nüüd aitab.
- See matus tundus pikem, kui oleks pidanud olema.
- Jah. Seda teevad kaks tundi vaikust.
Tahad teed?
Või midagi kangemat?
- Teed.
- Olen viski jaoks liiga kurnatud. - Olgu.
- See ei tundu ikka veel tõeline.
Nagu, ema on läinud
ja mina voldin pesu.
- Hei, hei.
Sa ei pea täna pakki lahti tegema, see võib oodata.
- Ma lihtsalt nagu ootan kogu aeg, et ta helistaks.
Nagu ütleks mulle: "Sharon, kas sa polegi õhtusööki pakkinud?"
Ja.
- Hei. Kõik saab korda.
- Kes see on?
- Ma ei tea.
- Thomas, kas kõik on korras?
- Preili Sharon ja Niv, vabandust, et teid nii hilja tülitan.
Võlgnen teile vabanduse sissemurdmise eest, kui te ära olite.
- Sissemurdmise?
- Ma ei tahtnud seda teha.
Kuulsin teie poolt
hääli, tuled vilkusid.
Nii et arvasin, et äkki keegi murdis sisse.
Kontrollisin ümbrust.
- Kontrollisid ümbrust, kuidas?
- Otse akende taga.
Ma koputasin, aga keegi ei vastanud.
Ma vaatasin elutoa aknast sisse
ja nägin kedagi seal istumas.
- Istumas, vabandust, kus istumas?
- Sellel toolil.
- Thomas, kedagi polnud kodus.
Meil ei ole lapsehoidjat ja kellelgi pole võtmeid.
- Ma tean, mida ma nägin.
Keegi oli otse seal.
Ta lihtsalt.
Ikka koputasin uuesti, vastust ei saanud, nii et läksin minema.
Ei tahtnud piire ületada rohkem, kui olin juba teinud.
- Okei.
Jah. Aitäh, et rääkisid.
Tahad sisse tulla?
Võtta ühe joogi?
Ei, ma ei peaks.
- Tule nüüd, Thomas, sa näed veidi hirmunud välja.
- Jah, okei, jah.
See on õige. - Jah.
Nii et mis siis?
See inimene oli lihtsalt meie korteris,
nagu istus toolil?
- Ma tean, et see kõlab hullumeelselt,
aga ma ei jäänud asja uurima.
Vabandust, ma oleks pidanud helistama.
- Sa oleksid pidanud politseisse helistama.
- Ma ei näinud, et keegi oleks sisse murdnud.
Ühtegi lukku ei lõhutud, mitte midagi.
Lihtsalt tuled, hääled
ja see kuju.
- Olgu.
Ütleme, et sa nägid midagi.
Oli see nagu valguse mäng?
Varjud, võib-olla? - Võib-olla. Aga see tundus nagu...
- Imelik? - Ei, ei.
Nagu déjà vu.
- Kas siin on palju sissemurdmisi?
Sellel korteril on ajalugu.
- Milline ajalugu?
- Imelikud juhtumised.
- Olgu. Noh, aitäh, et andsite meile teada.
Hoiame silma peal.
Jah, ma olen vaid kiviviske kaugusel.
- Jah.
- Vabandust veel kord.
Jah. - Head ööd.
- Okei. - Jah.
Sulle ka. Aitäh. - Aitäh.
- Ta on veidi paranoiline, aga ta mõtleb hästi.
- Kummalised sündmused?
Paranoiline või mitte, ta nägi midagi.
- Jah.
- Vaatame ringi.
- Jah, võime küll.
Lukud on korras.
Midagi pole kadunud.
- Aga mu ehted?
Jah. Ehteid pole siin samuti.
- Mu aluspesu?
Aluspesu? Kas sa räägid tõsiselt?
- Jah. Mõnikord meeldib öistele imejatele neid varastada.
Nagu suveniirid.
- Olgu. Kes meist nüüd paranoiline on?
- Arvad, et ema teeb meiega nalja?
- Sylvia oli naljamees,
aga kummitused, see on isegi tema kohta natuke palju,
kas ei arva?
Tule nüüd, lähme magama.
- Kas sa usud teda selle kuju osas?
- Ma usun, et ta arvab, et nägi midagi.
See ei tähenda, et see oli päris.
- Kuulsid seda?
- Jah.
- Võib-olla olid need torud.
Jah. Tead ju, maja vajub.
Vanad hooned ja puha.
- Unustasin, et me pole teda veel tervitanud.
Ta ei lähe kuhugi.
- Tere tulemast oma uude koju, ema.
See on vaid ajutine,
aga sa oled oodatud külaline.
Head ööd, ema.
- Hei, lähme magama. Tule.
- Sina pead olema Sharon.
- Sina pead olema- - Mina elan siin.
Mina elan siin veel kaua pärast seda, kui teie olete läinud.
Sul on midagi minu jaoks.
Midagi, millega sa ei oska midagi peale hakata.
- See kriuksumine eile öösel, see kõlas lähedalt
nagu see oleks olnud siinsamas toas.
- Vana põrand, Sharon.
Need teevad häält, sa tead seda.
- See polnud põrand, see tundus nagu tahtlik.
Mis siis, kui see on tema?
Ema urnis?
- Sa arvad, et Sylvia kummitab meid?
Ära nüüd.
Ta pigem sätiks oma vürtsiriiulit, mitte ei krigistaks siin ringi.
- Talle ei meeldiks see vürtsiriiul, aga noh, ma ei tea.
See on imelik, eks?
Nagu see, et Thomas näeb kedagi, need hääled.
- Jah.
Kuule, muide,
kust need tulid?
- See oli kummaline, ma leidsin need riiulilt.
Kas neil on nimi peal?
- Proua Harris?
Meie majaproua.
- Jah. Sa ei arva ometi,
et ta võis meie kodus käia?
- Millal sa need leidsid?
- Kui me pärast matuseid tagasi jõudsime.
- Noh, ma ei taha mõelda, aga
jah, tundub küll, et ta oli meie korteris
sel ajal, kui me ära olime.
Kurat küll.
Mida ta küll tahtis?
- Noh, ta oleks võinud siin veidi koristada.
Ehk oli see tema, keda Thomas nägi.
Lihtsalt kiiktoolis, lihtsalt istus seal.
Ootame, kas ta
tuleb neile järele.
Ma mõtlen, et ega ta midagi varastanud.
- Hei. - Polegi suurt, mida varastada.
- Olgu.
- Hei?
Sa oled stressis.
Olgu, lein teeb seda,
see mängib vingerpusse.
Eks?
Mul on see koosolek.
Kas sa saad siia jääda?
- Jah. Küll ma endale tegevust leian.
Ema, kui sa oled seal, anna mulle märku.
Siia,
lähemale mulle.
- Mis on?
- Kuula.
See on siin meiega.
Niv, vaata.
Okei.
See pole normaalne.
- See on urn.
See on ema, ta külastab meid.
- Sharon, me ei tea seda. - Ei, Niv.
Need hääled, see kuju, mida Thomas nägi, ja nüüd see?
See on tema.
- Tule nüüd.
Näed? See on lihtsalt tuhk.
Ei midagi imelikku.
- Miks see tundub nii valesti?
- Sharon, see asi mängib sinuga.
See mängib meiega.
Sa pead sellest lahti saama.
- Ei, see on mu ema, ma ei saa teda lihtsalt minema visata.
- Ei, ei, ei, ei, mitte minema visata.
Puista ta laiali,
kuskil, mida ta armastas.
Park,
järv, kuskil rahulik.
- Võib-olla hiljem sel nädalal. Ma vajan aega.
- Jah, olgu peale.
Liigutame selle lihtsalt ära, eks?
Igaks juhuks.
Arvad, et see peatab selle?
- Ma arvan, et me peaksime magama minema.
Me mõtleme selle homme välja.
- Niv? - Mis on?
Mis kuradit?
- See on tema, ma ju ütlesin sulle.
- Me ei puutunud eile õhtul pliiti, eks?
Olgu, vahet pole, lähme lihtsalt õue värsket õhku hingama.
Ohoo. Kust sina tulid?
- Sa ajasid mulle hirmu nahka.
- Vabandust, ma lihtsalt kõndisin mööda.
- Sa oled tõesti üks piiluv Tom.
- Okei, okei, rahune maha.
Vabandage meid, me üritame lihtsalt natuke õhku saada.
Jah, muidugi, muidugi.
Mis probleem on?
Kas teiega on kõik korras?
- Ei ole. - Ma tunnen gaasi lõhna.
- Siin on midagi tõsiselt valesti, Thomas.
- Me arvame, et see on urn mu ema tuhaga.
Pärast seda, kui me selle koju tõime,
on hakanud juhtuma kummalisi asju.
- Milliseid asju?
- Öiseid hääli.
Diivanipadi vajub sisse, nagu
keegi istuks seal, ja nüüd veel pliit.
Gaas on lahti, aga leeki pole.
- Oled sa kindel, et sa ei jätnud seda eile õhtul sisse?
- Ma ei puutunud seda, mida ma siis süüa tegin?
- Ei midagi. Nagu tavaliselt.
- Olen varemgi kuulnud lugusid esemetest,
mis hoiavad millestki kinni, võib-olla vaimudest.
- See on mu ema.
Tean, et see kõlab hullumeelselt, aga see on tema.
- Või on asi selles kohas.
Tead ju, halvad torud, vigane juhtmestik.
- Miks ma ei võta seda urni endale?
Ainult üheks ööks.
Vaatame, kas olukord rahuneb.
- Olgu.
Ole sellega ettevaatlik.
- Olen.
- Tule. Saadan su välja.
- Ma tahan vaid aidata.
Küll kõik saab korda.
- Aitäh, Thomas.
- Mulle tundub, et sa pole minu poolel.
- Ma olen alati sinu poolel.
Aga me oleme seda juba läbi elanud, mäletad?
Sa näed asju?
Hallutsinatsioone?
Kas sa võtad ikka oma ravimeid?
- Ma teadsin seda.
Sa ei jäta seda jonni.
Sa hoiad seda mu pea kohal nagu silmust.
See on teistmoodi.
Ma tean, et sa tunned seda ka.
- Olgu. Mul on kahju, mul on kahju.
Ma armastan sind.
Ma ei võta seda enam jutuks. Olgu.
- Mina armastan sind ka.
Siin on vaikne.
Siin on liiga vaikne. - Jah.
Võib-olla oli sul õigus.
Ma mõtlen, et ma ei taha öelda, et see on nii,
aga see võib olla urn.
- Ära näe nii kergendatuna välja.
Ma ei ole hull. - Olgu peale.
- Ma ei ole nii hull, kui sa arvad.
- Mis see on?
- Mitte midagi, see oli lihtsalt Thomas.
Hirmutas mind.
- Jah, seda ta oskab.
- Tere, Sharon.
- Kuidas sul läheb?
- Hei. - Jah?
- Jah.
Kuidas siis eileõhtune oli?
- Parem.
Hea meel tõdeda, et see möödus sündmustevabalt, sul?
- Jah. Minu pool ei olnud mingeid hääli.
Ei midagi imelikku.
See on hea.
Tänan, et sa sellel silma peal hoidsid.
- Kas oled kindel, et tahad seda tagasi?
Ma mõtlen, kui see on kummitav, siis tahab see sind, mitte mind.
- Muidugi teen, kõik saab korda.
- Parem karta kui kahetseda.
Miks me ei võiks lasta tal puhata?
Ta teele saata?
- Mina lasen.
- Me laseme.
- Loodetavasti varem kui hiljem.
- Nii et mu ema urn, see on kummitatud?
- Mida me sellega teeme?
- Ma ei tea.
Ehk hoiame teda turvalises kohas.
Kus iganes, aga mitte siin.
- Me mõtleme midagi välja.
Elame lihtsalt sellega.
- Olgu. Muidugi.
Head ööd. - Jah.
Sa pole terve päeva jooksul midagi söönud ega joonud.
- Mul ei ole kõht tühi.
Kas sa tunned seda lõhna?
– Ei. Mitte midagi.
Mida? Äkki on äravool umbes?
Aita mind.
– Sharon?
Sharon?
Hei, hei, hei, hei.
Hei, hei.
Mida sa teed, Sharon?
– Ma ei tea.
Kuidas ma siia sain?
– Tule tagasi voodisse. Palun. Tule.
Sa ei maganud öösel üldse, eks?
– Minuga on kõik korras. – Ei ole, ei ole küll.
Okei, sa oled muutunud.
Sellest ajast saadik, kui see urn siia toodi.
Okei. Ma helistan Ashleyle, sa vajad
kedagi teist, kellega rääkida.
– Ma ei vaja kedagi, ma ei lahku siit kohast.
– Kas mäletad eelmise suve kruiisi?
Seda tüdrukut?
Turvamehed tulid teda ära viima,
aga ta vanemad peatasid nad?
Järgmisel hommikul jäi ta kadunuks.
– Ta ei jäänud kadunuks, ta hüppas alla.
– Jah.
Aga kui ta vanemad poleks neid
peatanud, võib-olla oleks ta täna elus.
Nii et luba mul sulle abi kutsuda, sest
ma ei ole kvalifitseeritud sind aitama.
Sharon, kas sa kuulad mind?
Hei, Sharon?
– Noh?
Arvad, et su ema tuhk kummitab sind?
– See pole ainult tuhk.
See on nagu see koht siin.
Need hääled, see lõhn,
tunne, nagu ta oleks siin.
Sharon, ma mõtlen,
sa kaotasid just oma ema.
Ja lein võib- - See pole lein.
Ta jätab mulle vihjeid.
- Vihjeid millele?
- Ta pole tema ise, Ash.
Ta ei söö.
Ei lahku korterist.
- Okei.
Rumal küsimus.
Mis oleks, kui me viiksime uurni lihtsalt kuhugi mujale,
vaid natukeseks ajaks?
- Ei! Ta jääb siia.
- Ma olen proovinud.
- Kuule.
Me oleme siin sinu jaoks.
Aga see,
see hirmutab mind.
Sharon, sa näed kurnatud välja.
Ma näen, et sa pole söönud ega maganud ega duši all käinud.
- Minuga on kõik korras.
Ma ei vaja, et sa mind valvaksid, mu väike Lily.
- Me ei valva sind, me lihtsalt muretseme.
- Ash, tule siia.
Tule.
Oled sa midagi sellist varem näinud?
- Noh, ma olen oma retriitidel mõndagi veidrat näinud,
aga mitte midagi sellist.
- Kas ta meenutab sulle kedagi?
- Jah. Tema ema.
Ta kutsus mind oma väikeseks
liiliaks ja ta ema oli ainus
inimene maailmas, kes mind nii on kutsunud.
- Ta hakkab isegi lõhnama nagu tema.
Ma saan aru.
Te mõlemad tahate mind eest ära.
Kui kaua te olete minu selja taga hiilinud?
- Sharon? - Ei, ära valeta mulle.
Ma näen, kuidas teineteisele otsa vaatate,
nagu peaksite mind hulluks, aga ma tean.
- Ei, Sharon, me lihtsalt
püüame sind aidata... Minge ära!
Te mõlemad, jätke mind rahule.
- Sharon. - Tule, lähme lihtsalt minema.
Okei. Me ei suuda teda veenda.
- Me tuleme tagasi. - Ei, minge minema.
Teie mõlemad, jätke mind lihtsalt rahule.
- Sharon.
Me tuleme tagasi. Eks?
Ma armastan sind.
Ma armastan sind.
Okei, ma armastan sind.
- Okei, ma ei tea, kes su arvates see on, Niv,
see ei ole su tüdruksõber.
- Jah. Ei, selles on sul õigus.
Jumal, see urn on
teda täiesti muutnud.
- Sa vajad abi, nagu professionaalset abi.
Nagu selgeltnägija.
Selgeltnägija, tõsiselt?
Mitte psühhiaatriahaigla?
- Olgu. Võib-olla preester.
Ma räägin tõsiselt, kas sul on parem idee?
Ma mõtlen, et ta käitub nagu hull.
Ta süüdistab meid armuafääris ja loobib asju.
Ma mõtlen, tule taevas appi.
Mis iganes selles urnis on, see pole lihtsalt lein.
- Jep. Olgu pealegi.
Me peame kiiresti kellegi leidma.
Kas sa tead kedagi?
- Olgu.
- Aga see "Kristuse vägi sunnib sind" värk?
- See on nii tõsine.
Ta käitub, nagu oleks ta vaevatud.
See on nagu midagi oleks, nagu oleks tema keha üle võtnud.
Midagi, mis ei ole sellest maailmast.
- Sa ütlesid, et ta tõi koju urni.
Kirjelda seda.
- Tema ema tuhk on selle sees.
- Ja urn ise, kirjelda
mulle seda urni.
- See on keraamiline,
ümberringi kuldsed keerutused.
- Keerutused.
Kas seal on veel midagi?
- Kuld keerleb ümber nende mustade
sektsioonide, peaaegu nagu must tint.
- See pole ilmselt ehtne kuld.
Või on see ehtne kuld?
- See võib olla kullatud.
- Keerutused võivad olla juhuslikud,
aga need võivad sageli kujutada mingit pilti.
Vaatan selle hea meelega sinu eest üle.
Vaata,
Objektid hoiavad endas energiat.
See võib olla heatahtlik
või pahatahtlik.
See mõjutab teda ja toitub tema leinast.
- Kas te saate teda aidata?
- Ma võin proovida.
Ma pean nägema urni, tunnetama selle energiat,
tunnetama, kas vaim on seotud.
Ja siis me saame selle puhastada, saame selle vabastada.
- Kui palju see maksab?
- Visiit maksab 2000
ja veel 3000, kui on vaja rituaali.
- See on sõna otseses mõttes kõik, mis mul on.
Sa tõid külalise.
Kui armas.
- Tema käed, Niv, ta lõikas oma randmed läbi.
- Mida?
Hei, hei.
Ei, need pole tema randmed.
Ta lõikas vaid oma sõrmeotsi.
Sharon,
see on proua Melina.
Ta on siin, et aidata.
- Sharon?
Ei, kallis, mina olen ema.
Sa tead seda.
- Ema, kas pole?
Olen siin, et rääkida, kas tohin istuda?
- Muidugi, kallis.
Tunne end kui kodus.
- Kas sa tunned seda lõhna?
- Jah. Nagu kõdunev liha.
- Ema, sa näid siin end mugavalt tundvat.
Kas sa oskad öelda, miks sa siia jääd?
- Ma olen siin vajalik.
Kas sa polegi sellepärast siin?
Me kõik oleme siin ühel või teisel põhjusel vajalikud.
- Sharon, sa pole oma ema.
Ja me tõime ta matustelt urni tagasi.
- Matused?
Ma mäletan, kuidas sa mulle lilli viskasid. Armas.
Nüüd tulevad matused tüdrukule,
kes suri täpselt aasta tagasi.
- Aasta tagasi täna?
Kas sa saad selgitada?
Kas sa saad mulle nime öelda?
- Üks elu võeti, just siinsamas korteris.
Pussitatud, lämmatatud, jäetud verest tühjaks jooksma.
Tema nimi oli Patty.
- Olgu, ma usun sind.
Niv, kas sa teadsid, et siin on mõrv toime pandud?
- Ei.
- Seega avastasid sa mõrva.
Kas sa saad selgitada, kuidas see juhtus
või kas ma julgen küsida mõrvari nime?
- Mis see oli?
- Midagi üritab pinnale tõusta.
Kutsumata külaline.
- Mis,
see on?
- See on tema.
Issand jumal.
- Ta on ikka veel siin.
- Ma helistan majaperenaisele.
- Sa väidad, et kraanikausil olid hambad?
See kõlab häirivalt.
- See pole veel kõik.
Sharon, ta rääkis midagi
ühest siit kaduma läinud tüdrukust,
umbes aasta tagasi,
nimega Patty.
- Siin elas üürnik, Patty Grayson.
Vinguv väike olend.
Kadus ära umbes sel ajal eelmisel aastal.
Politsei otsis, ei leidnud midagi.
Arvati, et ta pani linnast minema.
- Te otsustasite lihtsalt meile mitte öelda?
- Kuriteole viitavaid tõendeid polnud.
Ta jättis selle koha täielikku räämasse olekusse.
Mõned üürnikud tekitavad probleeme.
Ja ei korista enda järelt.
Mul oli hea meel teda minemas näha.
- Vabandust, mida see peaks tähendama?
- Mitte midagi, lihtsalt inimesed jätavad asju maha.
Sinu sissekolimisel oli koht puhas.
Ma ei arvanud, et see on sinu mure.
- Vaim on eriarvamusel.
- Ma kontrollin dokumente,
et näha, kas on veel midagi.
- Enne kui lähed,
võiksid oma võtmed tagasi võtta.
- Kuidas need sinna said?
Seal on su kutsumata külaline.
- Kuule, Sharon? Sharon?
Vaata mind.
Sina ei ole tema. Eks?
Palun, Sharon.
- Mul on kahju, kallis.
Sharon puhkab.
- Ta vajab puhastust nüüd, enne kui on liiga hilja.
- Olgu.
- Olgu, kuulake mind, teie kaks.
Kui ma olen palvega alustanud, ei saa ma enam peatuda.
On hädavajalik, et mind ei segataks, eks?
Ma ei tohi mitte
mingil juhul peatuda.
Kui keegi tahab sellest uksest sisse tulla, siis peatage ta.
Kui see koht peaks põlema
minema, siis kustutage see.
Valmis?
Olgu.
Hoidke teda kinni.
- Hoidke teda kinni, kas ta hakkab hõljuma?
- Kas oleksid üllatunud?
- Meie Issanda Jumal ja Isa, ma pöördun sinu püha nime poole.
Alandlikult paludes sinu headust, et sa armuliselt kingiksid mulle
ja aitaksid mind selle vastu iga rüveda vaimu poolt.
Kes nüüd piinab seda sinu loodut kurjade vaimude läbi.
Ja ma manitsen sind
Vaimu nimel.
Ma käsin sind, rüve vaim.
Kes sa ka ei oleks,
koos kõigi oma käsilastega, kes ründavad nüüd
seda Jumala teenijat inkarnatsiooni saladuste,
kannatuste, ülestõusmise
ja meie Issanda Jeesuse taevaminemise kaudu.
Püha Vaimu laskumise kaudu,
meie Issanda tulemise kaudu kohtumõistmiseks, et sa ütleksid mulle
mingi märgi läbi oma nime
ning oma lahkumise päeva
ja tunni.
Ja ma käsin sind pealegi
kuuletuda viimasele,
mina, kes ma olen Jumala sulane, vaatamata minu vääritusele.
Ja sa ei tohi julgeda vähimalgi moel kahjustada
seda Jumala loodud olendit.
Või kõrvalseisjate
või ühegi nende vara peale.
Kõigeväelise Jumala õnnistus,
Isa, Poja ja Püha Vaimu õnnistus
tulgu teie peale
ja jäägu teiega igaveseks.
Aamen.
- Aamen.
- See läks paremini, kui oodatud.
- Mis edasi?
- Edasi?
- Kas see ongi kõik?
Ta on terve? Ta on puhastatud?
- Mitte päris.
See oli väike eksortsism.
Mida ta vajab, mida ta tegelikult vajab, on suur eksortsism.
- Sa teed nalja.
- Mina, - Okei.
Teeme selle uuesti, teeme selle seekord ilma kinnasteta.
Lähme. - Ma kardan,
et see vajab ettevalmistust.
See vajab pühendumust.
See vajab Püha Vaimu tagasitulekut.
- See ei lõpe hästi, eks?
- Ma kardan, et mitte.
Vaimul on varjatud motiivid
ja kuni me ei tea, mis need motiivid on,
on mul kahju, aga me ei saa teda aidata.
- Ei, ei.
Me ei saa peatuda. Okei.
Mina ei peatu.
Ma suren, kui pean.
- Ma ei lase sellel juhtuda. Eks?
Hoia ta lihtsalt rahulikuna.
Olgu?
Sa pead teda rahulikuna hoidma, sest
see vaim,
see ei pruugi olla tema ema.
Ta teeb nalja.
- Ash, anna mulle oma telefon.
- Kinnitan teile,
mingit segadust ei ole.
Tuhk töödeldi range protokolli järgi.
See on Sylvia Strongi urn.
- Olete kindel?
Pole mingit võimalust, et see võiks olla kellegi teise tuhk?
- Ei. Me teostame korraga ühe tuhastamise.
See on tema.
Kahtlemata kinnitatud ja pitseriga tõestatud.
- Okei. Oota, kas sul
on selle kohta tõendeid?
- Jah, muidugi.
- Okei. Ma pean seda nägema.
Ma tean, et on hilja, aga ma tulen kohe praegu kohale.
Olen vaid paari linna kaugusel, nii et näeme varsti.
- Ei, ei. Tööaeg on läbi.
- Me ei saa teda üksi jätta.
Proua Melina ütles, et peame siia jääma, teda
hajutama ja rahulikuna hoidma, kuni ta tagasi jõuab.
- Mina lähen.
Sina jääd. - Ei, Niv.
Mina ei jää.
Ma ei jää temaga.
- Sa pead jääma, okei.
Ma tulen kohe tagasi, eks?
Ma pean lihtsalt tuhaurni kaasa võtma.
- Ja kuidas kurat sa seda teed?
- Sa ütlesid seda ise,
tõmba ta tähelepanu kõrvale.
- Jumal!
See on liig.
Hei Sharon kullake,
Luba ma panen su käed, need näevad päris hullud välja.
- Ma ei luba sul seda võtta.
Kui sa selle võtad, siis sa kaotad mind igaveseks.
Ma teen seda.
Kas sa kuuled mind, sa väike lits?
- Okei. Okei. Sa võitsid.
Okei, ma ei puutu urni.
Palun, ära tee Sharonile haiget.
- Kas sa ikka tahad, et ma jään?
- Ei, muidugi mitte.
Tule, lähme.
Kas temaga saab kõik korda?
- Praegu tundub, et kõik, millest ta hoolib, on see urn,
nii et lähme.
Okei. Sa ütlesid, et urniga ei olnud mingit segadust.
Vabanda, peab olema mingi selgitus
sellele, mis toimub.
- Alustame algusest.
Kadunud preili Sylvia Strauson.
Suri selle kuu 13. kuupäeval
Baptisti haiglas.
Me toome ta sealt ära ja toome ta siia.
Me sildistame ta, vabandage,
me töötleme ta.
20. kuupäeval
20. kuupäeval.
- 20. kuupäeval me tuhastasime ta
ja andsime talle identifitseerimisnumbri 1212,
mille leiate tuhaurni põhjalt.
- Olgu, 1212.
Tuhk, pidage seda meeles.
Ja ongi kõik?
Ei mingeid kirju ega midagi muud, ainult numbrid?
- Kuule, meie protsess on täiesti kindel.
Üks keha korraga.
Pitseerime kinni.
Kontrollime üle.
1212, see on tema tuvastusnumber tuhastamise jaoks.
Nagu ma ütlesin, leiad sa selle alati uurni põhjast.
1212.
- Ja me võtame ühendust politseiga, kui sa eksid.
- Olgu. Selge.
- Tänan.
1212.
- 1212.
- Tänan.
1212.
- Hei? Kas teiega on kõik korras?
Te näete välja, nagu oleksite tonti näinud.
Peaaegu küll, tule sisse, Thomas.
Me peame millestki rääkima.
- Kas see puudutab seda uurni asja?
Kuulsin terve päeva karjumist.
- Jah, see on hullem kui sa arvad, tule lihtsalt kaasa.
- Tule.
Okei.
Sharoniga on midagi tõsiselt valesti.
Ta on muutunud hullemaks.
Me proovisime teda varem puhastada.
- Oota, oota.
Kas sa ütlesid puhastada?
Nagu eksortsism?
- Ei. Ei. Nagu...
Jah. Okei, ta oli vaevatud, okei.
Igatahes, me poleks kunagi tohtinud
seda urni sinult tagasi võtta.
Nüüd ta väidab, et on oma surnud ema.
Ja mis veel hullem, ta ähvardab end tappa,
kui ma urni ära võtan.
Ja on veel midagi,
ta väidab, et teab kadunud tüdruku kohta,
kes elas siin enne meid.
- Oota.
Ta mainis Pattyt, seda, kes
tapeti? - Jah.
Kui hästi sa teda tundsid?
Kas on tõsi, et ta tapeti siin?
- Oota nüüd.
Kust sina tead, et ta tapeti?
Keegi ei tea, mis temaga juhtus,
isegi majaomanik arvab, et ta lihtsalt jäi kadunuks.
Jäljetult.
Kuid ometi oled sa siin, olles siin
ainus inimene, kes teab, et ta mõrvati.
- Noh, ma arvasin seda.
Ma mõtlen, et ta rääkis alati okkultismist.
Elust pärast surma ja muust säärasest.
Nii et kui ta kadunuks jäi, on igati
mõistlik oletada, et keegi tappis ta.
Ta tappis iseennast.
- Kui sa tead midagi selle
tüdruku kadumisest või
mõrvast, nagu sa seda nimetad,
siis nüüd oleks õige aeg suu lahti teha.
- See ei ole Sharon.
See on keegi teine.
- Olete siin varemgi asju näinud.
On veel midagi, mida peaksime teadma?
Selle korteri kohta?
- Ei, ei, ei, ei, lihtsalt need hääled, tuled,
see kuju toolis.
Mõtlen, et alguses arvasin, et olen paranoiline,
aga nüüd pole ma enam nii kindel.
- Sharon, kuule.
Abi on teel, eks?
Sharon, kui me oleme veel seal sees, siis pea vastu.
Me lahendame selle.
- Minevikul on julm viis end päevavalgele tuua, kas pole?
Te kõik liigute ohtlikul pinnal.
Kaevate välja mälestusi, mida oleks parem puutumatuna hoida.
Ma lahkun.
On tõdesid,
mis on liiga teravad, et nendega toime tulla.
Võid kindel olla.
Ma pole kunagi kaugel.
- Sa tulid lõpuks tagasi.
Loodan, et raha oli hästi kulutatud.
- Palun ei, ära räägi. - Sharon.
Ma ei ütle talle.
- Tule mõistusele, Sharon, Sharon.
See pole Sharon.
Kuule, seda on liiga palju.
See väljub kontrolli alt isegi minu jaoks.
- Ei, ei Thomas, sa ei lähe kuhugi.
Miks ta sind niimoodi vaatab?
- Temaga on midagi valesti.
- Thomas, sa tead, et mul oli seda raha vaja.
- Thomas, räägi.
Sa tead sellest midagi, eks ole?
Patty kohta? Mõrva kohta?
- Ma juba ütlesin sulle, see
naine, kes siin su korteris oli.
Ei, ei, ma ei tea midagi muud.
- Miks sa siis käitud nii, nagu hakkaksid kohe putku panema?
Mida sa varjad?
- Sina olid seal
köögis granaatõuntega.
Millest ta räägib?
Mida sa tegid?
- Täielik jamps, ta on aru kaotanud
ja teie olete kõik täiesti segased.
Ta oli parim naaber, kes mul eales on olnud.
Ta meeldis mulle väga.
Ma ütlen sulle,
ma ei tea, miks ma seda tegin.
- Sa tapsid ta.
Patty Grayson.
- Ta süüdistas mind oma raha
varastamises.
Ma püüdsin teda veenda, ükskõik kui väga ma ka ei püüdnud,
ta tegi seda endale.
- Mida tegi?
Või oled sa selle oma mälust kustutanud?
Või fantaseerid sa sellest igal ööl?
- Ma üritasin seda unustada.
See ilme ta näol, kui ta aru sai.
Haarasin noa, et teda hirmutada.
Ta sööstis ette ja see lihtsalt juhtus.
Ma sattusin paanikasse.
- Sa tapsid ta, sa lurjus.
Mida sa laibaga tegid?
- Tegin, mis suutsin.
Peitsin nii palju kui sain.
Võtsin pea
ja torustiku.
Torustik võttis ülejäänu.
Kontide.
Ja kõik.
- Juuksed.
Hambad.
- Ma ei varja end enam.
Sa seisid siin, vaadates,
kuidas ma suren.
Sa arvasid, et saad mind kaduma panna, aga ma olen ikka veel siin.
- Ma tapsin su.
Ma tapsin su.
- Thomas, jäta järele.
Sa ei taha seda teha. - Jäta järele.
- Meile haiget teha pole mõtet, Thomas.
Me juba teame.
- Patty? Patty, kas see oled sina?
Me oleme sõbrad.
See on mu peas.
See koht.
See koht on mu peas.
Ma ei suuda!
Ma ei suuda!
- Sa ei saa minu eest põgeneda.
Sa võtsid minult kõik.
- Sa hirmutasid mind.
Kuidas sa said mulle nii teha?
Ma tean, et sina võtsid selle.
Sa ei arva ometi, et ma nii hajameelne olen?
- Ma arvan, et su mälu petab sind.
- Thomas, sa tead, et olen seda raha kogunud.
Ma ütlesin sulle, et pean kohtule
maksma, muidu lähen vangi.
Kui mitu korda ma sulle ütlesin?
Lõpeta mu süüdistamine.
- Sa ei pääse sellest, ma tean, et see olid sina.
See olid sina.
- Kas me oleme jõudnud nii kaugele?
- Ta on siin.
Ma tunnen seda.
Jumal.
See on Patty.
- Ta jättis mu siia.
Arvas, et keegi ei leia mind.
- Me leidsime su.
Või ma vist ütlen,
sina leidsid meie.
- Silm silma vastu.
Ta saab nüüd lõpuks puhata.
- Palun tööta.
Oled nüüd vaba minema.
Nii et palun too meie Sharon mulle tagasi.
Puhka rahus.
Ta tegi, mida sa tahtsid.
Nüüd lase tal minna.
Nii nagu meie laseme sind.
20. kuupäeval me tuhastame ta
ja anname talle identifitseerimisnumbri.
Selle leiad alati urni põhjast.
1212.
1212.
- Hei, hei.
Kas oled korras?
Kas sa oled okei?
Hei, vaata mind.
Okei?
- Lähme.
- Thomas?
Thomas?
Ma tean, et sa oled seal sees.
Tule välja, Thomas.
FLY635
Can't find what you're looking for?
Get subtitles in any language from opensubtitles.com, and translate them here.