Original subtitles

KAPTEN GRANTI OTSINGUIL

Robert!

3. osa Thalcave

Tule ka siia, Henri!

Tänan alandlikult, aga ma seisan siin.

Ma pole mingi ujuk.

Jumal lõi maa, et inimene saaks sellel kõndida.

Olge mureta. Taglas on pingul nagu korsett tüdruku piha ümber.

Näen, et tunnete mereasjandust.

Teiste asjadesse ma nina ei topi, aga oma tööd oskan hästi.

Igaüks võib seda kinnitada.

Kurss nordvest!

Just nii, söör!

Mulle see vana kaloss meeldib! Kuhu me sellega sõidame?

Ükskõik kuhu, kasvõi üle ookeani!

Muidugi tuleb alust tihendada, aga ta peab niigi vastu igale tormile.

Viiksin teid sõitma, aga see tuul ei jahuta isegi teie abikaasa nägu,

sestap see nii õhetab.

Mis me talle nimeks paneme? - "Duncan".

Ei! Paneme meie poisi kaitsepühaku nime.

Saint Michel! Kas kõlab hästi?

Üsnagi. Pealegi on Saint Michel Prantsuse meremeeste kaitsja.

Arvatavasti vajate raha?

Kuidas nüüd öeldagi, härra.

Laev vajab remonti, aga mul pole hinge taga ühtki sou d.

Nii et ikkagi vajate?

Ma ju ütlesin: raha on vaja remondiks,

aga kui raha on, siis polegi vaja remondiga jännata.

Ja kui ma kutsun teid selle suurepärase purjeka kapteniks?

Kas räägime ausalt? - Muidugi.

Siis paremat kaptenit te ei leia. - Kuidas on teie nimi?

Alexandre Dulong, monsieur. - Jules Verne, kirjanik.

Igaühel oma amet.

Kas lööme käed? Kuhu purjetame?

Kuhu iganes! Maa on hiigelsuur ja pole kohta, kus ma ei tahaks ära käia.

Siin on üsna kitsas.

Mulle meeldib. Oleks hea, kui muudaksid siin veidi oma eluviisi.

Ei tohi ju aina kirjutuslaua taga istuda.

Olen kogu elu tahtnud tõeliselt ringi rännata.

Lugejad arvavad, et olen kogu maailma läbi sõitnud.

Seda ma olengi, aga ainult et tugitoolis.

Mõnes mõttes olen ma ise Paganel.

Aga mu elu oleks võinud kujuneda ka teistsuguseks.

11-aastasena põgenesin kodunt.

Kolmemastiline purjekas "Coralie" läks Lääne-Indiasse

ja sellel oli juba laevapoiss palgatud.

Mul oli pisut säästusid ja ostsin koha poisilt ära.

Öösel viidi mind salaja laevale. - Ja sind saadi kätte?

Isa võttis mu maha kohe esimeses sadamas Nantesi lähedal.

Sain keretäie, mind pandi vee ja leiva peale

ning ema võttis mult tõotuse, et edaspidi rändan vaid unistustes.

Andku jumal talle tervist!

Miljonid lugejad on sellest üksnes võitnud.

Iga sinu uus rännak on neile pidupäev.

Ma kandun ka ise täielikult sellesse kujutlusmaailma.

Olen märganud. Olen ju sinu naine.

Algul tegi see hirmu, siis solvas... - Niisugune ma kord olen.

Kui kapten Hatteras läks põhjapoolusele, plagisesid mul endal hambad suus,

ehkki oli südasuvi. Ja nii ma külmetasingi.

Ja mina ravisin sind piima ja meega!

Ja nüüd...

Tead, mida ma kõige rohkem tahan?

Et kapten Granti lapsed isa üles leiaksid...

Ärge puutuge! Ärge puutuge!

Ärge tulistage! Las läheb minema.

Kas see oli anakonda?

Ei, tiigerpüüton.

Küülikuga saab ta kergesti hakkama, aga teie osutusite liiga suureks loomaks.

Tere hommikust, major! - Tere hommikust!

Miks te mind ei äratanud? - Oli kahju katkestada teie teadlaseund.

Minge aga nüüd magama.

Head ööd, senjoor!

Gibraltar, Jules! - Ja-jah, kohe tulen.

Jules! Jules!

Arbol - puu. Te ei usu ikka veel minusse, major?

Jätkake aga! Ilma tõlgita oleks meil väga raske.

Ta küsis, kas läheme Carmeni või Mendoza linna,

ja imestas väga, kui ütlesin, et läheme sinna.

Muidugi, meie suund võib tunduda imelik,

aga püüdke talle selgitada, et peame liikuma just nimelt itta.

See pole just lihtne.

Kuidas seletada indiaanlasele, mis on geograafiline laius?

Millest ta aru ei saa? Seletusest? Või seletajast?

Kas kahtlete ikka veel minu hispaania keele oskuses?

Proovige aga proovige!

Vaata!

Vabandust, aga kas ta saab aru, mida talle räägite?

Kohe teeme selgeks.

Mis?

Sõbrad, ta küsib, kas me otsime kedagi!

Ta sai isegi aru, mis on paralleel! Ütles, et otsite seda meest piki joont,

mis kulgeb loojuva päikese juurest tõusva päikese juurde!

Ta ütleb, et me läheme itta ja kui vaja, siis päikeseni välja!

Kui taiplik rahvas!

20-st Prantsuse talumehest ei saaks 19 aru, mida tahtsin neile seletada.

Härra Paganel. - Jah?

Kas ta teab midagi indiaanlaste kätte vangi langenud võõramaalasest.

Võib-olla...

Võõramaalane? - Võõramaalane.

Ta on teda ise näinud? - Ise mitte, küll aga teised indiaanlased.

Härja süda! Kui väljendusrikas keel.

Ütleb, et sellel mehel on julge süda.

See on minu isa! Kuidas on hispaania keeles "minu isa"?

Es mi padre. - Es mi padre!

Ta on vangis poyuchede käes.

Mis, mis? - Sellel suguharul on palju vaenlasi.

Neil on kuldne ebajumal ja paljud tahavad seda varastada.

Seepärast varjavad nad end ja keegi ei tea, kus nad elavad.

Küsige, millal ta esimest korda vangist kuulis?

Kuulsite? Kui kaunis kõla!

Ta ütleb, et pärast seda on päike toonud pampasse neli korda suve!

Neli aastat... See langeb kokku kirja andmetega!

Mis siis ikka, Paganel. Õnnitlen ja tunnistan oma kaotust.

Aga ta rääkis ühest vangist. Kas neid polnud mitte kolm?

Ta ei tea.

"Viiendal nädalal jagunes salk kaheks. McNabbs, Thalcave, Wilson ja Robert

läksid 37. paralleelist eemal asuvasse Pueleni kolooniasse hobuseid ostma."

Kuhu te lähete, Paganel?

Tahan vaadata, mis on nende kaljude taga.

Ärge ära eksige.

Teie alandlik teener on maailmakuulus geograaf!

Ja tuntud oma hajameelsuse poolest.

Olge mureta! Tulen kohe tagasi, kui tunnen lõunasöögi lõhna!

Kardan, et ta lõunasöögi lõhna ei tunne. Meil on ainult kohvi ja kuivikuid,

McNabbs aga jõuab tagasi alles kahe päeva pärast.

Olbinett, major ju õpetas teid püssi laskma?

Kuid mitte nii hästi, et sellest võiks sõltuda kolme inimese lõunasöök.

Oodake, kuni tulen saagiga.

Mul on häid uudiseid.

Leidsime indiaanlased üles.

Kust?

Siit.

Kus teised on? - Tulevad järele.

Kiirustasin rõõmusõnumit tooma. Kas oled rahul?

Vaadake, missugused hambad!

Lähme, niisutame kurku!

Las ta olla.

Rahu kõigile ausatele inimestele! - Tervist!

Kummaline tervitus siinkandis.

Kas väljas pole mitte nende sõber?

Ta on nii täis, et peab isegi lamades mastist kinni hoidma. - Payne Sinclair.

Fortunato, mine talle appi.

Seda teenindad hiljem.

Vabandust, härra.

Lähme siit minema!

Vaata, ega tal märsis äkki inkade kulda ole!

Peletis!

Semu, jäta ta rahule.

Paluge Thalcaveilt vabandust!

Te olete lurjus!

Tasa!

Rahu, rahu. Pole vaja külalisi solvata.

Paku neile ka.

Käed lauale!

Teie pange kuklale!

Ärge sundige mind käsku kordama!

Nii, tubli.

Robert, jookse karjatara juurde.

Võta hobune ja kihuta laagrisse.

Me peame neid siin kinni.

Selja taga.

Hei! Olge nii kena.

Hoolitsege meie sõbra eest.

Ma ju hoiatasin.

Džentelmenidel pole põhjust pahandada.

Segasid end vastikusse loosse. - Viisakad inimesed ütlevad teie!

Mina teid ei kadesta!

Järele neile!

Aga sina ise?

Minu järel!

Sinna!

Seal ta ongi!

Kuhu ta kadus? - Oli ju alles siin.

Kuhu ta jäi? - Ei tea. Nagu oleks maa alla vajunud.

Monsieur Paganel!

Suur Isa, ära luba meil langetada ebaõiglast otsust!

Päästke mind lahti. Ma pole teile midagi halba teinud.

Kes sa oled? Ja miks tulid meie maale?

Tulin koos sõpradega heade kavatsustega. - Valetab!

Ta kannab neid läbipaistvaid klaase, et me ei näeks tema valelikku pilku!

Miks sa peidad silmi nende asjanduste taha? - Ma näen halvasti.

Ta pole ju vana.

Olen lühinägelik. Vajan neid klaase, et näha asju, mis on kaugemal.

Väga imelik. - Ja kahtlane.

Ta tuli varastama meie jumalat!

Sind ootab hirmus surm, võõras! Kas näed neid skalpe?

Need on pärit samasugustelt kahvanägudelt nagu sinagi.

Nad tahtsid röövida meie jumala Absutoki-Tua!

Sinu skalp riputatakse nende kõrvale!

Kaitse end! - Oodake ometi!

Mille eest pean end kaitsma? Peate minu süü tõestama!

Ja tõestamegi. Tooge siia Üksik Põder!

Kui ta sind ära tunneb, pead surema!

Üksik Põder, ütle,

kas mitte see mees pole üks gringosid, kes sind piinasid?

Ta on pime! Teda piinati!

Räpased koiotid tahtsid teada, kus on meie esivanemate aarded.

Nad tõstsid käe Suure Isa vastu!

Üksiku Põdra jätsid nad ilma silmadest!

Indiaanlase, kes kummardab päikest! Mis on veel hirmsam?

Aga ta kuulmine on korras ja ta tunneb oma vaenlase ära!

Üksik Põder, ootame sinu otsust.

Las ta ütleb midagi.

Räägi! - Mida peaksin rääkima?

Tõota! - Tõotan.

Tõotan selle maailma loonud suure jumala nimel,

et minu mõtted ja käed on puhtad,

ma pole kunagi ei sõna, teo ega mõttega ühelegi indiaanlasele halba teinud.

Hästi öeldud.

Enne surma kordad tõotust. Tahan selle meelde jätta.

Mida ütled, Üksik Põder? Kas tunned seda häält?

Ei tunne. Kuulen seda esimest korda.

Ta moonutab häält. Kahvanäod on kõigeks võimelised!

Tal on teistsugused riided.

Isegi rebane vahetab kaks korda aastas kasukat!

Kahvanägu on kavalam kui rebane!

Võõramaalase hingeõhk on puhas.

Nood teised lehkasid tulivee ja tubaka järele.

Ei, tema pole nende hulgast.

Ma ei oska otsustada.

Pool minust usub sind, teine pool ei usu!

Meie jutuajamine pole veel lõppenud. Aga praegu päästke ta lahti!

Pardon!

Lubage!

Olge lahked!

Neile, kes elavad kõrgemal!

Emakesele Maale!

Kahvanäod oskavad hämmastavaid asju. - Nende kavalus on piiritu!

Ja nad on kõigeks võimelised.

Mis on mehe nimi, keda te otsite? - Kapten Grant.

Ja ta jäi kaduma nelja aasta eest? - Jah.

Päike on selle ajaga toonud Maale neli suve.

Vale! Klaassilm valetab!

Seda nime pole Hõbehabe kunagi kandnud!

Ootame, mida ütleb Hõbehabe ise.

Ta oleks pidanud juba ammu siin olema. Loodame, et pole midagi juhtunud.

Ära karda, Hõbehabe on kavalam kui kõik kahvanäod!

Sellest saab sinu viimane katsumus, Klaassilm.

Küll näed: Hõbehabemel on hea meel! Mul on, mida talle rääkida.

Sa ütled, et Hõbehabe palus abi?

Et ta usaldas oma saladuse merejumalale ja see omakorda teile? - Jah!

Aga tal pole vaja abi paluda. Teda ei ähvarda miski.

Ta on meie sõber! Ning võib minna, kuhu soovib.

Poyuched aitasid teda.

Neli suve tagasi leidsime ta tõesti mägedes surevana.

Tema kaaslased olid surnud.

Tõime ta laagrisse ja Maopea ravis ta terveks.

Sellest ajast elab ta meie juures.

See on minu tütar. Andsin ta Hõbehabemele naiseks.

Oleme uhked, et ta on meie sõber!

Sealt ta tulebki!

Mul on suur rõõm teid tervitada, kapten Grant!