Original subtitles

Great Rifti orus, Lääne-Keenias asuvad imeilusad

mägismaa ja puudega kaetud kõrgendikud.

Siin asub 1600 m merepinnast all pool

rikkumata Maasai Mara riikliku looduskaitseala savann.

Paljud metsad on jõgede ääres, kus metsloomad joomas käivad.

Siin elavad imelised Aafrika kaslased.

Kuninglikud lõvid domineerivad tasandikel,

elavad väikeste perekondlike karjadena.

Üksik gepard on suurtel rohumaadel alati valvel.

Leopard hiilib metsades salapäraselt.

Lõvidel, geparditel ja leopardidel on väga erinevad elud.

Antiloobid söövad päikesetõusu eel suurtel lagendikel.

Turvalisuse tagamiseks veedavad gnuud ja antiloobid

öö karjadena koos.

Lõuna-kroonkurgede paar lahkub oma öiselt õrrelt,

aga nad tulevad päikeseloojangu ajal tagasi.

Täna hommikul alustavad paljud liigid uut päeva.

Nad lähevad toitu otsima.

Tema on Kisaru, emane gepard.

Ta sai oma nime Maasai valvuritelt,

kes reservaati kaitsevad.

Talle sündis kolm kuud tagasi kuus poega.

See on gepardi jaoks väga suur pesakond.

Kisaru on väga vapper ema, kes tahab pojad suureks kasvatada.

Statistiliselt saavad täiskasvanuks vähem kui pooled.

Paljud noored kaslased hukkuvad röövloomade tõttu.

Selle tõttu valvabki Kisaru oma poegi kogu aeg,

kuigi laseb neil ka iseseisvalt tegutseda.

Kisaru pojad ei söö enam piima,

aga nad ei oska ikka veel jahti pidada.

Nad suudavad vaid hirmutada

antiloopi, kes kaalub neist üle saja korra rohkem.

Mängimine on parim viis lihaste arendamiseks ja harjutamiseks,

et tulevikus võidelda oskaks.

Nad liiguvad kogu aeg ringi, kui ei maga.

Neile meeldib teistega mängida, aga ema töö ei lõppe kunagi.

Siin on mõned šaakalid.

Nad annavad märku, et see on nende territoorium

ja gepardid pole siin teretulnud.

Kutsikad saavad sõnumist aru

ja nende ema, Kisaru, ei taha tülitseda.

Ta peab terve olema ega saa ennast hammustada lasta,

sest ta ei suudaks siis jahti pidades kiiresti joosta.

Nad liiguvad siis edasi ja mööduvad gasellidest.

Gepard ja ta pojad on alati liikvel,

et territoriaalseid röövloomi vältida.

Kisaru otsib pidevalt turvalist paika,

kus ümbrust jälgida saab

ja kus on ta perele piisavalt toitu.

Tuleb teha õige valik ja liikuda sobivas suunas.

Ta poegade elu sõltub sellest.

Ta kõnnib rohumaadel ja teab, mille eest vastutab.

Maasai Mara lagendikud ulatuvad kaugele.

Täna hommikul

jälgis veel üks kaslane oma ümbrust.

Leopardid oskavad puude otsa ronida ja peidavad ennast seal.

Sellele emasele leopardile panid valvurid nimeks Kaboso.

Ta teeb ringkäigu ja urineerib, et oma territooriumi märgistada.

Ta peidab ennast enamuse ajast põõsastes ja võsas.

Hetkel peidab ta ennast peamiselt selleks,

et oma kutsikat kaitsta.

Ta on vaid 7-kuune ja võib lõvide või hüäänide saagiks langeda.

Kui ta läheb jahile või oma territooriumi inspekteerima,

jätab Kaboso poja üksi võsasse, mõnikord ka kogu ööks.

Leopardipoeg harjus juba varakult üksi olema.

Nii valmistub ta aastaselt iseseisvaks saama,

kui ema ta oma elu elama saadab.

Tal pole vendi ega õdesid.

Ta mängib kõigega ja kõigiga, mille kätte saab.

Ta mängib ka oma emaga, isegi kui emal selleks tuju pole.

On varahommik ja Kabosol on aeg jahile minna.

Varjud aitavad tal ümbruskonnaga sulanduda ja saagi kätte saada.

Jänesest ei saa eriti palju süüa, aga ta pojale on see piisav.

Raipesööjad tulevad kohale, kui ta nähtavale jääb.

Ta viib saagi võsasse, kus poeg rahulikult süüa saab.

7-kuune poeg vajab päevas söögiks ühte kilo liha.

Pole teada, millal jälle süüa saab.

Ta sööb ära kõik, mis saab, kuni emale kaissu tahab minna.

Ta tahaks piima, aga ema näitab, et poeg on selleks liiga vana.

Kaboso on ka näljane ja sööb ülejäägi ära.

Uudishimulik väike antiloop

üllatab leopardipoega,

kes on jahiks liiga väike.

Lõvid eelistavad lagendikke.

See kari võttis koha sisse rohumaade keskel,

kus lõvid on kuningad.

Nad on füüsiliselt tugevad ja hoiavad karjana kokku.

Emalõvid elavad koos ja kasvatavad kõiki karjas olevaid poegi koos.

Neid kaitseb kaks isalõvi. Üks on Doa, dominantne isane.

Lõvid käisid eile öösel jahil

ja lõpetavad varahommikul söömist.

Lõvikutsikad mängivad päeva jahedamatel tundidel.

Emane lõvi lõpetab nende mängu ja võtab pojad endaga kaasa.

Emased kasvatavad kogu karja poegi.

Hetkel on palju poegi

ja kari oleks nagu kooliekskursioonil.

Maasai Marat läbib palju jõgesid

ja lõvid teavad parimaid paiku,

jahedaid ja varjulisi jõekaldaid,

kus nad saavad juua, enne kui päike liiga kõrgele tõuseb.

Siin on vesi üsna puhas, jõehobud pole seda ära solkinud.

Kõik lõvid joovad nii palju, kui soovivad.

Ja siis on jälle mänguaeg.

Lõvid pole ainsad, kes siin joomas käivad.

See üksik gnuu tuli jõe äärde valel ajal.

Emane lõvi on nii lähedal.

Gnuu ei saa selga keerata ja põgeneda üritada.

Lõvipojad lähenevad ja gnuu tundub haavatav olevat.

Olukord muutub üha ohtlikumaks.

Gnuul pole teist valikut, kui paigale jääda

ja ennast kaitsta, kas või lõpuni, kui vaja on.

Gnuu on lõksus.

Emased lõvid saaksid ta üksi ära tappa,

aga ootavad, et näha, milleks pojad suutelised on.

Aga gnuu osutab vastupanu ja lõvid on juba söönud.

Kuna pojad enamat ei suuda, pole mõtet vigastusega riskida.

Emalõvi läheb rahu taastama.

Ta jõllitab gnuud rahulikult ja tundub ütlevat,

et gnuu võib ellu jääda, kui poegadel minna laseb.

Pojad on liiga noored, et nii suuri loomi jahtida,

aga nad tõestasid, et on julged.

See oli õppetund.

Täna õpiti, et alati ei saa võita.

Nüüd on aeg jõe äärest lahkuda,

aga lõvipoegadel on kõht täis ja nad peavad ronima.

See on nende jaoks raske.

Nad peavad ise lahenduse leidma.

Nad õpivad looduses pidevalt elulisi õppetunde.

Neil on hetkeks raske, aga siis jõuavad nad ema juurde tagasi.

Nad on kõik jälle koos, kaisutavad ja lakuvad üksteist.

Ja siis on aeg uinak teha.

Tuul muutub tugevamaks ja hein kõrbeb kuumuse käes.

Praegu on kuiv aastaaeg.

Maasai Mara tasandikud on kuldseks värvunud.

Kuivanud kollane hein ei toida enam

sebrade ja gnuude karju.

Nad kogunevad suure rännaku jaoks kokku.

Instinktid ütlevad neile, et vihma on hakanud sadama

lõuna pool, Tansaanias, kus neid ootavad rohelised heinamaad.

See on iga-aastane suur migreerumine,

kõige imelisem sündmus Aafrika looduses.

Peaaegu 1,5 miljonist gnuust ja sebrast koosnevad karjad

alustavad rännakut, mis kestab mitu nädalat.

Nad ronivad üle mägede ja ületavad lagendikke.

See on ohtlik rännak

ja peaaegu 10% gnuudest hukkuvad.

Rännak on 400 km pikk

ja teel on palju erinevaid ohtusid.

Paljud uppuvad jõgedes, kus on Niiluse krokodillid,

kes on 4 m pikad, kaaluvad 500 kg ja varitsevad seal.

Gnuud kõhklevad, enne kui edasi liiguvad.

Nad kogunevad jõekallastele ja see meelitab röövloomad kohale.

Nad võivad mitu päeva oodata, enne kui keegi teistest julgem

lõpuks esimese sammu teeb.

Teine jõekallas on 30 m kaugusel ja kõik on võimalik ka üle elada.

Ülejäänud kari järgneb neile siis.

Kõik gnuud tormavad vette,

kus karjana on suurem tõenäosus krokodillidele vastu hakata.

Gnuud annavad endast parima, et hoovusega toime tulla.

Nad peavad põgenema ka krokodillide eest

ja kaldale ronima, ilma et nad jalge alla trambitaks.

Mõned nooremad gnuud uppuvad ja krokodillid ei raiska aega.

Enamus karjast on jõe turvaliselt ületanud.

Aga juba varsti

tuleb ületada veel üks jõgi. Nad pannakse jälle proovile.

See kuningkotkas ei saa noori gnuusid jahtida,

aga suudab rünnata vastsündinud impalasid.

Impalat tabavad šokk ja küünised.

Impalal pole mingit võimalust.

Impala on liiga raske ja tuleb maapinnal ära süüa.

Kotkas ajab tiivad laiali, et saaki varjata,

sest raisakotkad on selle juba üles leidnud.

Raisakotkad avaldavad kuningkotkale survet.

Tal on einestamise lõpetamiseks vähe aega.

Pärast edukat jahti

on lihasööjatel tihti raske rahus einestada.

Kotka õnneks

leidsid raisakotkad lähedalt midagi muud, ühe korjuse.

Gnuust alles jäänud korjus on juba puruks kistud.

Need linnud on savannis nagu koristusteenus.

Raisakotkad ja marabud

on valmis jääkide nimel kaklema.

Isasel jaanalinnul, kelle haaremis on kaks emast, pole korjusest kasu.

Ta sööb peamiselt heina, taimi ja mõnikord ka putukaid.

Ta nahk on hetkel eriti roosakas, kuna on paaritumishooaeg.

See pole savanniga sulandumiseks just parim värv,

aga emaseid jaanalinde saab vaid nii ära võluda.

Lõuna-kroonkured elavad tihti paaridena ja on koos kogu elu.

Nad söövad kõike, mida leiavad, putukaid või seemneid.

Mõnikord lähenevad nad einestavatele rohusööjatele,

kes putukaid kohale meelitavad.

Need gasellid on harjunud kurgedega koos elama.

Neid huvitavad lindude peened rituaalid.

Nad suhtlevad tantsides ja häälitsedes.

Kuni gasellid kurgede käitumises hoiatavaid märke ei näe,

siis nad jätkavad einestamist.

Kisaru ja ta kuus väikest gepardit

on jätkuvalt liikvel.

Nad pole täna midagi söönud,

aga saavad vähemalt janu kustutada.

Ema joob veidi kauem.

Ta teab, et vajab jahipidamiseks jõudu.

Aga pojad ei lase tal rahus juua.

Ta õpetab mõistma lõhnu, mille teised gepardid sinna jätavad,

et puid märgistada.

Uudishimulikud pojad järgivad ta eeskuju.

Aga ohtlikku lõhna pole

ja Kisaru arvates on see uinaku jaoks hea koht.

Ta vajab jahipidamiseks inspiratsiooni.

Lõvidele meeldib ka keskpäevase kuumuse ajal magada.

Enamus kaslasi magavadki päeval.

Lõvid veedavad üle poole päevast tukkudes.

Tundub, et neid ei häiri miski,

isegi mitte üksiku kaelkirjaku elegantne kõnnak.

See lõvipoeg tahab vist mängida,

aga selleks tuleks liigutada ja tal on hetkel mugav.

Ta jääb varsti magama.

Seal lähedal on kaks lõvi karjast kaugemale läinud.

Dominantne isane, Doa,

tahaks alustada, aga emalõvi ei taha hetkel paarituda.

Kui Doa tahab seda siiski teha,

peab püsivust olema ja ta peab aupaklik näima.

Emasel pole hetkel selleks tuju. Isane on kannatlik,

kui peab ka kogu pärastlõuna ootama.

Paar sekundit kestnud paaritamise pärast tasus tunde oodata.

Kuna paaritumishooaeg on alanud,

paarituvad nad järgneva kahe päeva jooksul iga 20 minuti järel.

Päike on küll kõrvetav ja loomad väsinud,

aga lõvipaar jääb koos siia.

Emaleopard, Kaboso, on jätkuvalt oma pojaga koos.

Nad varjavad ennast võsas kuumuse eest.

Kaboso tundub olevat väsinud ja närviline.

Ta instinktid ütlevad, et midagi on valesti.

Ta otsustab ümbruskonda uurida.

Ta tajub midagi hoiatavat.

Ta nuusutab oma märgiseid

ja mõistab, et läheduses luusib ringi isane leopard.

Isane võib paarituda tahta ja selle tõttu poja tappa

ning paarituda, et ovulatsioon esile kutsuda.

Põgenemine oleks mõttetu,

sest isane leopard järgneks lihtsalt ta lõhnale.

Kaboso otsustab valvama jääda.

Kui isane leopard siia tuleb, näeb emane teda esimesena.

Paljud liigid puhkavad, kui päike on kõrgel.

Aga elevandid ei tee seda.

Nad liiguvad Maasai Mara lagendikel majesteetlikult.

Elevandid taluvad kuumust hästi, kui neil piisavalt juua on.

Neid juhib matriarh ja nad liiguvad järgmise veekogu juurde.

Nad pritsivad selgadele muda, et jahtuda

ja nahka päikese eest kaitsta.

Aga pole midagi paremat kui mõnus mudavann.

Elevandipojad pole ainsad, kes lõbutsevad.

Aga kui neli tonni kaalud, pead ennast ikkagi mudast välja tirima.

Isane leopard pole Kabosot täna siiani häirinud.

Kaboso lakub ennast ja märkab põõsastes liikumist.

Isane tuleb tema poole.

Ta võib lähemale tulles Kaboso poega rünnata.

Kaboso juhindub oma emainstinktist ja teeb esimese sammu.

Ta teab, mida isane leopard tahab

ja alistub, et isast pojast eemale hoida.

Ta käitub, nagu tal oleks jooksuaeg, kuigi pole,

et isane keskenduks talle ja mitte ta pojale.

Emane käitub provokatiivselt.

Ta näitab, et on paaritumiseks valmis. Ta teeb kõike,

et isast võsas olevast pojast eemale hoida.

Suured kaslased paarituvad kiiresti ja kõik lõpeb agressiivselt.

Isane võib puhata tahta, aga Kaboso pole temaga lõpetanud.

Emane ei tunne ennast turvaliselt, kuni tsükkel lõpetatud pole.

Isane paaritub päeva või paari jooksul mitukümmend korda.

Õnneks on isane vana ja väsib kiiresti.

Aga emane ei lase tal liiga kaua puhata.

Kaboso teab, et tal pole pojaga turvaline, kuni isane seal on.

Ja isane ei lahku, kuni ta täielikult rahuldatud pole.

Emane jätkab paaritumisrituaali.

Isane tundub väsinud olevat ja Kaboso käib veel rohkem peale.

Kui ta isase ära väsitab,

ei taha isane nii pea tagasi tulla.

Isased hammustavad emaste kaela, et nad rahulikud oleks,

aga see võib valus olla.

Kaboso tundub ka väsinud olevat.

Tal on seljal nahaärritus.

Aga tundub, et isane ei taha veel lahkuda.

Vigastustele vaatamata

sunnivad emainstinktid teda mängu jätkama,

isegi kui kõik kestab kogu öö.

Noortel geparditel oli vaikne pärastlõuna.

Aga nad on näljased ja Kisaru peab jahile minema.

Selleks tuleb aasale tagasi minna.

Aga lähenemas on torm.

Enamus gaselle lähevad vihmaga metsa varju.

Kisaru ei saa neid seal taga ajada.

Aasad on nüüd tühjad.

Gepard peab oma poegadega ootama,

isegi kui on sunnitud nende veiderdamise ära taluma.

Kisaru nuusutab ja otsib saakloomi,

aga tunda on vaid tormihõngu.

Imetajatest on näha vaid ta poegi, kes ei püsi paigal.

Gepard on jälle kõigeks valmis.

Elevandid lähevad ka metsa.

Nad ei varju vihma eest,

sest see niisutab nende kortsulist nahka.

Nad suunduvad hoopis taimi sööma.

Elevant peab päevas 150-200 kg sööma.

Elevandid söövad kogu päeva, ka tuule ja vihmaga.

Kui märjaks saad, võid ka jõe ületada.

See aastane elevandipoeg ei jää emast sammugi maha.

Jõekaldast ülesronimine on hea õppetund.

See näitab, et ta tuleb libedal maastikul toime.

Ta tõestab, et tuleb toime ega vaja täiskasvanute abi.

Kaslaste jaoks vihm nii meeldiv ei ole.

Aga gepardid väldivad metsa.

Kisaru ja ta pojad taluvad vihma lihtsalt ära.

Vihma järel tuleb järgneb hooldus, mitte ainult pesemiseks,

vaid ka poegade lohutamiseks ja peresidemete tugevdamiseks.

Aga lohutada pole lihtne, kui kõht on tühi.

Kisaru peab jahile minema, sest antiloobid tulid jälle sööma.

Ta märkas gaselli ja tema poega, kes pole karjaga koos.

Vasikas on tema poole seljaga.

Ta peab lähemale hiilima, sest gasellid jooksevad ka kiiresti.

Gasell nägi gepardit, aga oli juba liiga hilja.

Kokkupõrge toimus kiirusel 80 km/h.

Vasikas hukkus kokkupõrkes silmapilkselt.

Ema peab järgmise pojaga valvsam olema.

See on karm loodusseadus.

Looduses ei lähe midagi kaotsi, sest Kisaru pojad saavad süüa.

Kisaru viib saagi

poegade jaoks tagasi metsaserva.

See pole seitsme kaslase jaoks eriti suur eine,

kuigi gepardid söövad vähem kui leopardid.

Kisaru peab homme jälle jahile minema.

Aga täna on tal teised mured ja ta jälgib ümbruskonda.

Ta kuuleb läheduses hüääne.

Hüäänid on kiskjad ja võivad ta poegi rünnata.

Kisaru peab nad võimalikult kiiresti minema viima.

Gepardid asuvad aasadel jälle teele.

Kuue haavatava poja kasvatamine,

nende toitmine ja kaitsmine nõuab palju vaprust.

Aga see pole Kisaru jaoks probleem.

Torm müristab ja ta juhatab neid edasi,

loodetavasti paremasse paika.

Metsatuka teisel küljel

on hüäänid kokku kogunenud.

Nad jahivad gnuud, kes üritas ennast ojas varjata.

Aga nüüd on ta lõksus ja kari on ta ümber piiranud.

Kunagi toitusid hüäänid peamiselt korjustest,

aga nüüd on lõvisid vähem

ja neist jääb teistele liikidele vähem toitu maha.

Nüüd ründavad hüäänid elusaid saakloomi tihedamini kui varem

ja see on gnuu jaoks halb.

Gnuu ellujäämistõenäosus ei parane, kui ta vette jääb.

Hüäänid ründavad nüüd.

Hüäänid on metsikud ja võitlus lõpeb varsti.

Aga hüäänid on raipesööjad

ega ole saagi tapmiseks välja arenenud.

Gnuu süüakse elusalt ära.

Seal lähedal on isane leopard, kes jättis Kaboso puhkama.

Ta kuulis mürglit ja tuleb lähemale.

Jõe lähedal on verelõhna tunda.

Ta võib süüa leida.

On juba videvik, kui leopard leiab

vee alt gnuu jäänuse.

Aga ta ei jää korjuse juurde.

Seda tahab endale teine hüäänipere

ja leopard pole valmis selle nimel võitlema.

Ta sõi natuke ja sellest piisab hetkel.

Ja ta eelistab pigem värsket liha.

Ta jätab ülejäänud korjuse hüäänidele.

Mida Kaboso teeb?

Ta ootab jätkuvalt, et isane ta territooriumilt lahkuks.

Ta ei lähe enne poja juurde, kelle metsa peitu jättis.

Aga Kaboso on näljane.

Need vaaraohaned võiks hea eine olla.

Aga linnud on valvsad.

Nad pääsevad sel korral põgenema.

Kaboso läheb nüüd oma territooriumi keskele tagasi.

Sellel noorel kuningkotkal vedas rohkem.

Ta kasutas videvikku ära, et jänes kinni püüda.

Need noored hall-kassikakud on öö saabudes ärkvel.

Tormi saabumist oli juba pärastlõunal tunda.

Kõikjal lööb välku ja müristab.

Ta on sellega harjunud,

aga jälgib vaatemängu siiski huviga.

Vihma ei saja, aga ta puges ikkagi varju.

Kaboso otsustab öösel lõpuks puu otsa puhkama ronima.

Sealt on väga mõnus päikesetõusu jälgida,

kui loodus jälle ärkab.

Aga ta võib kaua magada.

Metsaservas

on antiloobikari juba söömas.

Ühel küljel

mõistab üks emane, et täna pole tavaline päev.

Ta hakkab poegima.

Noore looma jaoks on see väga huvitav.

Ja natuke hirmutav ka.

Ema näeb oma poega esimest korda.

Ta näeb, et poeg on elus ja terve.

Nüüd tuleb kiirustada.

Kuna siin on palju kiskjaid,

on pojal vaid paar minutit, et ümbrusega harjuda

ja vajadusel põgeneda.

Instinktid sunnivad teda lihaseid liigutama

ja püsti seisma.

Ema lakub poja puhtaks

ja julgustab teda liikuma hakkama.

Pojal on külm. Ta väriseb ja tahaks ema alla varju pugeda,

aga ema annab mõista, et nad on nüüd füüsiliselt eraldiseisvad.

Poeg peab oma keha kontrollima õppima

ning liikuma hakkama.

15 minutit pärast sündi

asub noor loom Maasai Mara suurtel aasadel teele.

Ta on valmis maailma avastama.

Tõlkinud Jaanika Soever lyuno-SDI Group