Original subtitles

1970ndatel hakkas Nokia Group tegelema mobiiltelefonidega.

1990ndate l�pus oli Nokia Mobile k�ikjal maailmas turuliider.

2013. aastaks langes k�ive sedav�rd, et Nokia loobus mobiiltelefoni�rist.

Mis juhtus?

See lugu on muinasjutulik.

Minu arust tundub see n��d tagasi vaadates ebareaalne.

Te peate aru saama, et sel ajal Nokias t��tamine

oli t�iesti erakordne kogemus �ksk�ik kus.

See, kuidas me kokku hoidsime, oli lihtsalt v�imas.

Ma tunnen, et see oli eriline privileeg, et mind seal omaks v�eti

ja k�igesse kaasati ja et ma sain k�ik need v�imalused

teha asju sellisel skaalal, nagu Nokia tookord tegutses.

NOKIA - MOBIIL, MIS �HENDAB INIMESI

August 2016 - Microsoft l�petas Soomes mobiiltelefonide tootmise

Timo, mine tagasi t��le. Sul veel on t��d. - L�hen jah.

Ma olen t�na esimest p�eva t��tu, mul pole kuskile kiiret.

J�rgmisel n�dalal n�eme! - N�gemist.

Tuomas & Tiiti insenerid

Eile oli mul ametlikult viimane t��p�ev.

Me pole k�ll kaks ja pool kuud midagi teinud.

Juba mitu aastat on see peaaegu olnud

CRAIG LIVINGSTONE, Nokia asepresident 1992-2014

K�ik r��givad nii, nagu nad h�beneksid Nokias t��tamist.

V�i tuntakse kahjur��mu, et n�e, mis Nokia rahvast sai.

Nokia auks tuleb tunnistada, et see n�eb ikka telefoni moodi v�lja.

L�ksin �ksp�ev meie m��gijuhi Ilpo Rossi kabinetti.

Ta oli neljak�pakil suure nahkkohvri ees

ja pakkis sinna SRP202 osi.

Pani sinna autotelefoni, siis vastuv�tja, antenni ja aku.

Ma k�sisin, mida ta teeb.

"M�ningad inimesed tahavad kasutada seda oma suvilas v�i paadis

v�i hotellis ja nii edasi."

"Kuna meil kaasaskantavat pole, siis panen selle ise kokku."

Sellest sai alguse mobiiliarendus.

1972 Toodeti 1612 autotelefoni

Umbes 20 t��tajat

Ma m�letan, et keegi m�tles v�lja s�na "mobiiltelefon".

MATTI MAKKONEN, Soome mobiili�ri rajaja 1952-2015

K�ik naersid, et kes telefoniga ringi liiguks.

M�letan, kuidas Jorma Nieminen esitles seda nagu suuremat pilti.

Eeldasime, et 100% elanikest omandavad seadme, mida nad kaasas kannavad.

JORMA NIEMINEN, Soome mobiiltelefonit��stuse isa, 1942-2015

Siis oli tavaks k�iki m�tteid v�ga vabalt jagada.

Eeldati, et k�ik, mida see s�steem vajab,

k�igil tehnilistel n�udmitel ehk leiutistel

pole patendi- ja autori�igusi.

Selles polnud k�simustki. Me lihtsalt tegime nii.

See oli ametnike omavaheline koost��.

�ks nendest leiutistest, mis hiljem palju t�helepanu sai, on SMS-s�num.

Juhani Tapiolal oli kaasas HP-taskukalkulaator.

Ta kraamis selle lagedale ja n�itas, et seal on k�ik t�hed ja numbrid sees

ja see mahub talle taskusse.

Me arvasime, et pole probleemi, sest tulevasel mobiiltelefonil

on kindlasti nii palju nuppe, et sellega saab s�numeid kirjutada.

Mina isiklikult olen sattunud sellisesse rolli,

et paljude arust olengi mina SMS-i leiutaja.

Nad imestavad, miks ma patenti ei v�tnud ja SMSiga rikkaks ei saanud.

Eelmisel aastal oli �rimaailmas palju �llatavaid p��rdeid.

�hinemised, vaenulikud �lev�tmised,

b�rsiletulekud, aktsiahindade k�ikumine.

Teid �llataks avastus, kui paljud suhtlused

korraldati kiiresti ja t�husalt Mobira Talkmaniga.

V�ib liialdamata �elda, et kogu finantsmaailm on selle haardeulatuses.

Me tootsime 200 Talkmani p�evas.

Mobiiltelefoni�ri oli v�ga v�ikesemahuline.

Mobiiltelefonide arendamist ei �pitud.

PEKKA LONKA, Nokia arendaja 1984-2010

See oli nii uus ala, et meie olime parimad eksperdid.

See on NMT 900.

Selle telefoniga tegi Gorbat�ov 1987. aastal oma kuulsa k�ne.

See kaalus 800 grammi.

Ja maksis palju. - Seda k�ll.

See maksis mingil hetkel 24 000 marka.

Me tootsime neid Kuveidi jaoks.

Me k�sisime, mis nimi panna, ja nemad �tlesid, et pange Bosch,

sest see on nende arust usaldusv��rne kaubam�rk.

Nad tootsid ju pesumasinaid ja akutrelle. Nii me tegimegi.

Mobirale polnud �ldse t�htis, mis nimega nad seda m��vad.

Hiina on tohutu potentsiaaliga turg.

Nokia on teinud siin edusamme tohutu konkurentsi kiuste.

Mulle helistati Musta Kuubiku vastuv�tust

ja �eldi, et seal on kohtu esindaja, kes tuli firmale kohtukutset �le andma.

ANNU PALMU, Nokia peajurist 1988-2005

Kuna mina olin jurist, pidin mina selle vastu v�tma.

Ma l�ksin alla ja kohtut�itur seisis seal, dokumendid k�es.

Ma andsin dokumentidele allkirja ja hakkasin �ra minema.

Ma arvasin, et ta hoiab k�es neid dokumente, mis tuleb vastu v�tta,

aga ta �tles, et ei, dokumendid on selles kastis.

Motorola Inc kaebas kohtusse k�ik Nokia juriidilised �ksused

patendirikkumise p�rast USA-s.

Salo oli siis veel v�ga v�ike linn,

tegelikult t�ielik maakoht.

Ma m�letan, et need Chicagost tulnud advokaadid

olid v�ga t��pilised Ameerika juristid.

Noored mehed, kes liikusid suurte mustade diplomaadikohvritega.

Nad saabusid vahetult enne jaanip�eva.

Nad ei suutnud uskuda,

et selle v�ikese maakoha ainus majutuskoht suleti jaanip�evaks.

Algul oli eurooplase ja skandinaavlasest soomlase

m�ttemaailmale t�iesti v��ras,

et �ks firma v�ib anda teisele sellise s�jalise l��gi.

Sel hetkel sai Nokia kontsern aru,

et kuigi me oleme tootearendajad, kes oma tooteid m��vad,

siis tegelikkuses on elektroonikat��stuses

patendiportfell ehk IPR-arsenal see,

mis otsustab, kes maailma- turul l�bi l��b ja kes mitte.

Motorola lahendas kohtuasja Tandy Corporationi ja �he Soome firmaga

Nokia ja Motorola j�udsid kokkuleppele.

M�lemad j�tkasid �ha laieneva GSM-turu vallutamist.

Tulevik on k�es. Nokia.

Nokia ostis �ra konkurendi, Inglise firma Technophone.

Ma helistasin oma isale ja k�sisin, kus Soome on.

Ta �tles, et vist Luksemburgi l�hedal. Mida tema ka teadis.

Sir IAN BROUGHALL, Technophone- Nokia keskkonnajuht 1989-2006

Ma l�petasin kell viis t�� ja t�pselt samade riietega

lendasin Helsingisse ja s�itsin bussiga Salosse.

Polnud mul mingit kasukat ega salli vaja.

V�lja astudes sain aru.

�he panga katusel oli kell. See n�itas, et v�ljas on -29 kraadi.

See oli l�bus. Sain kohe aru, et olen kodus.

JUHA LAKKALA, Nokia direktor 1992-2009

Seal oli lihtsalt nii vahva t��tada.

K�ige t�htsam oli kvaliteet, kliendikogemus ja kliendi kuulamine.

Me lisasime uusi v�imalusi. Kasutajakogemus oli k�ige t�htsam,

ka telefoni vastupidavus.

�hkkond oli v�ga hea, ei mingit poliitikat.

Me tootsime erinevat v�rvi telefone. Oli raske ennustada, mis v�rv m��b.

Tootmist alustades otsustasime teha 100 000 punast

ja 200 000 sinist. K�ik pidi olema varem l�bi m�eldud,

aga kui telefonid valmis said, selgus, et punane ei l�he m��giks

ja musta v�rvi telefon on k�ige menukam.

Ladu oli punaseid t�is.

Me saime aru, et peame muutma telefonide ehitust ja kokkupanekuviisi,

et ehitada k�igepealt valmis see, mida nimetame telefoni mootoriks.

Telefonile peab olema v�imalik erinevat v�rvi kaaned peale panna.

Seda me tegimegi ja see andis meile logistilise eelise.

�kski teine mobiilitootja ei teinud seda.

Kas see on teie oma? Swatch? Ei. Me saime k�ike, mida Nokia ostis.

Me ostsime konkurentide tooteid, et neid uurida.

Ericsson m�istagi v�ttis meie telefoni koost lahti.

Nad n�gid selle moodulitest koosnevat ehitust.

Ericsson kopeeris oma telefonides seda ehitust,

aga nad ei teadnud, et ka meie tootmine on samal p�him�ttel.

Seda nad ei muutnud.

Idee oli valmistada ette k�ik meie tarnijad,

kontrollida, et detailide kvaliteet ja tootmine oleks piisav.

Me tekitasime oma tootmisprotsessid ja standardiseerisime need.

Me rajasime oma turunduse, rajasime j�relturu ja hoolduse.

K�ik kokku moodustas koosk�lastatud tootearenduse.

Ma joonistasin selle Petterile

ja me otsustasime pildi sedapidi p��rata,

nii et moodustus viis sammast.

Sellele p�him�ttele rajasime me kogu protsessi.

Meil kulus terve aasta, et iga etapp piisavalt t�pselt valmis saada.

Kulus kaks aastat, et seda inimestele �petada,

aga kui see toimima hakkas, oli meil mobiiliturul tohutu �lemv�im.

Ma tahtsin sulle teada anda. Mida ma teen? - Pressi!

Nokia �hendab inimesi.

See l�ks juhatusse ja mina olin pisut mures.

MATTI SAARINEN, Nokia asepresident 1982-1994

Sest kogemus �tleb, et just sellised otsused v�tavad kaua aega.

Me tegime nii, "Connecting people" pandi 20 ettepanekuga kokku

ja teised olid nii totakad, et ei tulnud m�ttessegi.

"Connecting people" torkas kohe silma ja kiideti m�ne minutiga heaks.

Ma �ppisin tehnika�likoolis ja kirjutasin oma v�itekirja.

P��dsin sel suvel palavikuliselt oma v�itekirja valmis saada.

See oli suur t��, mis pani mul vahel pea ringi k�ima.

Ma m�tlesin, et teen pausi

OVE STRANDBERG, Nokia spetsialist 1989-2013

ja proovin seda asja, mis teadetetahvlil ripub.

Ma istusin maha ja panin m�ne ettepaneku kirja.

See v�ttis k�ige rohkem 30 minutit.

Mul tuli p�he kaks l��klauset, mis sobisid sinnasaatmiseks.

"Nokia, connecting people" ja "Connecting Nokia people".

Paljud inimesed tahtsid selle eest au endale saada,

peamiselt Rootsi reklaamiagentuurid.

1995 - Nokia palgal on 17 821 inimest Soomes ja maailmas kaks korda rohkem

V�tan vabalt.

Peab jah. - Jaril on veel puhkusemeeleolu.

Nii see k�ib.

Ristol on lahe nokats.

Ma olen osalenud paljudes meeskondades,

aga eriti s�dantsoojendav on kohata vanu Forum Nokia liikmeid.

Nad �tlevad, et see on olnud nende elu parim meeskond.

LAURI HIRVONEN, Nokia arendusjuht 1996-2009

Nad tundsid, et saavad endast midagi anda.

Kui saad uut maailma luua ja sellest teistele r��kida, on see t�nuv��rt.

Nokia sees oli k�igil sama palk, et ei tekiks palgakonkurentsi.

REIJO PAAJANEN, "Communicatori isa" vanemasepresident 1996-2000

Konkureerida v�is sellega, kellel on parimad projektid, ideed ja jutud.

See tuli meile kasuks. - Tamperes t��tas see meeletult h�sti.

See andis meile kogu aeg indu edasi r�hkida.

Nokia. Sa ei maga kunagi �htegi v�imalust maha.

Nokia Balalaika show Berliinis

Leningrad Cowboysi ja Punaarmee kooriga

sai Saksamaal suurt t�helepanu, k�ik telekanalid n�itasid.

Me tegime kogu aeg midagi uut.

KAIUS THIEL, Nokias 2000-2010 ps�hholoog, juhtimisn�ustaja

Firma kasvas kogu aeg, avasime v�lismaal uusi vabrikuid.

See oli globaalne ettev�tmine.

Turundusosakond �tles, et telefoni sisse tuleks panna �ks lahe m�ng.

Hakkasime m�tlema, kes mida teeb.

Kes kirjutab kalkulaatori, kes kalendri, kes m�ngude koodi.

TANELI ARMANTO, spetsialist, Nokia 1995 - 2011

Keegi oli n�inud, et arvutites

on �ks arvutim�ng, mille alguses on nimi T. Armanto.

Selle m�ngu kirjutas tegelikult minu sugulane, aga sain au endale.

Mind valiti sinna m�ngude koodi kirjutama.

Mida sina j�uludeks tahaksid? - Mobiiltelefoni.

Kas sinul on mobla? - Ei.

Aga tahaksid? - Ikka.

Mis on sinu arust k�ige t�htsam? - Helinad ja m�ngud.

Kui palju helinaid peaks olema? - V�hemalt 30.

Kellel on oma mobiil?

Kahel.

MIKA ERIKSSON, Soundone OY juht, asutaja

Kui me 1998. aasta talvel kuulsime,

et helinaid on v�imalik sellesse mobiili t�mmata

ja helinat ise muuta, siis oli see v�ga p�nev.

Me hakkasime sellega tegelema ja sama aasta detsembriks

olime valmis teenuse turule tooma.

See oli h�mmastav, sest kui teenusega alustasime,

siis esimesel p�eval ja ilma igasuguse reklaamita

oli rohkem allalaadimisi, kui ennustasime terveks avakuuks.

P�rast �hte n�dalat oli meil juba nii palju alallaadimisi,

kui olime terveks aastaks ennustanud.

Communicator oli maailma esimene mobiil,

millele v�is keegi v�ljast tarkvara kirjutada ja seda mobiilis kasutada.

See oli programmeeritav mobiil, t�iesti ainulaadne.

Muuseumikeskus Vapriikki

Kuna need on n��d muuseumiesemeteks saanud,

siis palume siin k�igil puuvillased kindad k�tte panna,

kui nad telefone puudutavad.

Huvitav. See on nii vana ajalugu.

Mul on siin midagi, mida te pole kindlasti n�inudki.

Meil on originaalpildid, millest k�ik alguse sai.

Need on joonistatud...

1993. aasta s�gisel.

Need kujutavad seda ideed,

mis meil oli sellest, milline peaks kommunikaator v�lja n�gema.

Esimesteks versioonideks olid vahtplastist tehtud makett,

mille abil me Communicatorit edasi arendasime.

Erilist internetti siis veel polnud,

aga Valges Majas oli dokumente, millele sai modemiga ligi.

�hel �htul m�ngisin ma Communicatori protot��biga

ja ma p��sesin lugema Valge Maja dokumente,

otse nende arhiivist.

See oli ilmselt peale �likoolide ainus koht, kuhu veebis ligi sai.

Ma sain aru, et see on revolutsiooniline.

Kui me p��seme juhtmevabalt ligi k�ikidele dokumentidele,

siis see just ongi see, milleni see k�ik v�ib viia.

Tuleb v�imalikult palju andmeid �les panna, k�ll keegi kasutama hakkab.

SEPPO HAATAJA, Nokia direktor 1995-2012

See oli meie eesm�rk ja seda me ka tegime.

Sellest s�ndisid wifi ja Bluetooth ja k�ik muu.

See k�ik k�is l�bi hular�nga, sest juhtmevaba oli siis veel selline ime.

JOUNI MIKKONEN, Nokia tootearendusjuht 1995-2013

N��d oleme kaugele j�udnud, aga siis peeti projekti tehniliselt v�imatuks.

Siis saime otse �likoolist kutte, kes leidsid v�imaluse selle �ra teha.

Nad ei lasknud ennast varasematel ideedel segada.

Soomlastele oli omane k�sida neilt, kes midagi teavad, mitte bossilt.

Kui saame m�ne uue inseneri, kes �tles, et seda v�ib nii teha,

siis ei keela keegi tal seda �elda.

Aasias asjad sedaviisi ei k�i. Seal pealik otsustab ja t��tajad teevad.

Ajak�sitlus on indialastel ka teistsugune kui l��nes.

JYRI ROSELIUS, tarkvara vanemjuht 2006-2012

Hea n�ide on hindi keel,

kus "homse" ja "eilse" jaoks on sama s�na, nimelt "kal".

See on uskumatu kogemus,

MINNA-LIISA VESANEN, kasutajakogemuse juht 1997-2013

kui t��tad t�iesti rahvusvahelise meeskonnaga.

See polnud t��tegemise moodi. Ma osalesin milleski v�ga heas.

Minu t�� oli see Las Vegases lansseerida.

Meil oli sealsel messil 10 esitlusletti.

K�igepealt tuli meie juurde v�ike Microsofti r�hm,

esitasid igasuguseid k�simusi ja tahtsid Communicatorit n�ha.

Mitte teisi Nokia telefone, just Communicatorit.

Me vastasime nende k�simustele ja n�itasime, kuidas see t��tab.

J�rgmisel p�eval tuli kaks meest tagasi,

aga neil oli kolmaski kaasas, Bill Gates ise.

Luurer�hm k�is ja otsustas, et see on hea toode.

Nemad t�id kaasa Bill Gatesi, kes tahtis sama demo n�ha.

Me n�itasime seda talle ja ta oli v�ga rahul.

Seej�rel ostis Microsofti IT-osakond palju Communicatoreid.

Mr Gates.

Kas Microsoftil on plaanis osta Nokia v�i m�ni teine Soome firma?

See oli k�ige seksikam.

See oli ulmeline, tehnoloogiliselt k�ige edasij�udnum.

K�ik tahtsid telefoni, ja sina tegid seda.

Sina olid see unelmate v�imees v�i minia.

CRAIG LIVINGSTONE, Nokia asepresident 1992-2014

"Sinu mees/naine t��tab Nokias?" Just sedasi r��giti. See oli imelik.

Meil oli �ks strateegiline eesm�rk: Motorola �le trumbata.

Minu t�� eesm�rk on Nokia br�ndi �lesehitamine.

Me oleme n��d br�ndi populaarsuselt peaaegu esimesed.

Igal juhul oleme esikohal Aasias m��dud mobiilide arvult.

Ameerika �hendriikides on Nokia turuliider.

Nokiast saab maailma suurim mobiiltelefonide tootja.

Seda kohta suudetakse hoida 14 aastat.

Ma l�ksin Chongqingi, mis on n��d ilmselt Hiina suurim linn.

Autojuht k�sis, kas tahan minna Nokia tehasesse.

�tlesin, et seal on ju ainult kontor. Ta �tles, et ei, terve tehas.

Hiigelsuur Nokia tehas.

M�tlesin, et huvitav.

Seda polnud ju kuskil kirjas. See polnud ette n�htud.

Paha lugu.

Me j�udsime kohale ja see oli hiigelsuur tehas.

Suur Nokia silt. Oleme �iges kohas.

Ma l�ksin sisse ja seal oli suur l�ikiv tehasep�rand.

Kuhu masinad pannakse. Ilmselt antistaatiline.

See oli aga t�iesti t�hi nagu uisutamisareen.

Astusin sinna peale ja koristajad tulid kisama, et �ra k�nni seal.

Olgu, vabandust.

�ks suur soomlane ilmus v�lja. Ma �tlesin tere. Kuidas l�heb?

Ta �tles, et v�ga h�sti. Nokiast pole aastaid keegi k�inud.

T�esti? K�sisin, kui kaua nad on seal tegutsenud. "2,5 aastat."

K�sisin, kas ta tunneb ennast h�ljatult. "Jah."

Ma k�sisin, kust tellimused tulevad. "Mitte kuskilt."

Ta lihtsalt oli seal.

Selgus, et �ks Nokia Networksi m��gimees...

Kuna v�rguosakonnas liikusid nii suured summad,

siis n�ustus ta ehitama 20 miljonit dollarit maksva tehase,

et kohalikke inimesi palgata.

Ta maksis 5 miljonit dollarit, et see varem valmis saada.

Et saaks kauem mitte midagi teha.

Nad tahtsid tehast ja tema andis selle neile. Oligi k�ik.

�RATUNTAVALT JULGE

Aafrikas oli riike, kus tapeti gorillasid,

OLLI-PEKKA M�KIRINTALA, positiivse tarbimise juht 1995-2008

et saaks nende elukohtades avada tantaalikaevandused

ja m��a tantaali elektroonikat��stusele.

K�simus oli selles, kuidas olla kindel,

millist toorainet Nokia telefonides kasutatakse,

sest elektroonikas oli see tol ajal v�ga keeruline.

2003. a teatas �RO, et Kongo kodus�da �hutab tantaali salakaubavedu.

Mida "nutikam" telefon, seda rohkem on seal tantaali.

Alates 1998. aastast on s�jas hukkunud 4-5 miljonit inimest.

Kui v�tta tavaline keskklassi inimene,

kes saab oma t��kohast 1-2 miljonit eurot lisatasusid,

sest ta on sattunud t��le firmasse, kus selline asi on v�imalik.

Mina ei usu, et see ei avalda mingit m�ju inimese hingelisele tasakaalule.

Ma kuulsin pikka aega kuulujutte, kellel v�ib neid olla.

Aktsiakurss muudkui aga kerkis ja k�ik hakkasid arvestama,

et peaasi, et ei langeks, praegu saaks palju raha.

See oli v�ga h�sti suunatud.

�igetel tehnoloogiaekspertidel

ja teistel oli v�imalik seda raha saada.

Mina polnud nende seas, kes k�ige rohkem sai,

aga ikkagi oli p�nev vaadata, kui aktsiahind �le 60 kerkis.

Me olime mures, mis saab, kui optsioonid kukuvad. Kas saame raha?

Saime k�ll, aga ma ei t��tanud seal sellep�rast.

Nokia Oulu tehases on palgad n��d hell teema.

Ekspordit��stusel l�heb praegu eriti h�sti.

Kas ka elektroonikat��stuse t��tajad saavad sellest edust osa?

TUULA HEIKKINEN, Nokia Oulu personali�lem

Neil on kindel t��koht

ja muidugi paistab nende tulevik eriti helge.

Palgad on siiski p�ris madalad?

Eks vaatame tulevikku ja n�is, kuidas l�bir��kimistel l�heb.

Inimese vaimulaad on selline, et kui ta alateadlikult teab,

et minuga hakkab n��d midagi v�ga head juhtuma,

siis tekitab see vastandlikke tundeid.

Siis hakkad otsima selgitusi, et endale seda vastuolu �igustada.

"Mul on sellele �igus, sest ma olen nii p�dev ja nii edasi."

Suures firmas korraldatakse pidevalt riskianal��sikoosolekuid,

kus vaadatakse �le, millised on �rivaldkonna n�htavad riskid.

�hel koosolekul v�ljendasin ma oma muret seep�rast,

et kui me ei tee organisatsiooni sees midagi,

et aidata nendel ootamatult rikastunud esimeestel

vaimselt oma rikastumisega kohaneda,

siis ma kardan, et selle organisatsiooni

vaimsus ja juhtimiskultuur h�vinevad kiiresti.

�ks minu kolleeg, teine juht, l�ks seepeale n�rvi

ja karjus k�va h��lega otse mulle,

et tema ei usu sellise riski olemasolu.

Tema arust oli naeruv��rne, et see on organisatsiooni seisukohast probleem.

Ta keelas selliste asjade arutamise.

Edukas firma t�mbab ligi edun�ljaseid inimesi.

Meile tuli t��le palju inimesi, kes poleks pidanud Nokias olema.

Neid huvitasid ainult raha, optsioonid, firmaautod ja suur palk.

Minu arust algas sellest Nokia allak�ik.

Nokia v��rtused oli p�hiline,

kui me kirjeldasime hea nokialase k�itumist.

N�iteks �ks loosung oli "Respect for people".

Inimeste hindamine ja austamine.

Siis muudeti see �ra ja alles j�i ainult "Respect".

K�ik imestasid, mida see t�hendab.

Juhtimisstiili muutus tegi sellest hullumaja.

Nukrad lood. Firmasse tuli uus juht

ja ta kutsus tiimi esimest korda kokku.

Seal oli 20-30 inimest.

Ta t�mbas p�randale joone, mis jagas toa kaheks.

Inimesed seisid �hel pool ja tema teisel pool.

Ta �tles: "Need, kes on minu poolel ja m�tlevad minuga samamoodi,

v�ivad astuda teisele poole joont."

Ta ei tundnud veel kedagi neist inimestest.

Iga�ks v�ib arvata, kui paljud j�id seina ��rde seisma.

Tagasi vaadates oli see aeg, millal...

millal asjad muutusid.

See polnud enam tehnoloogiale keskendunud r�hm,

vaid lihtsalt �ks suur inimhulk.

Mobiili�ri kasvas nii suureks,

et me otsustasime mobiili- arenduse �ksuse kolmeks jagada.

�ks tegeles �ritelefonidega,

teine eriliste telefonidega ja kolmas p�hitelefonidega.

Peaaegu j�i selline mulje,

et ei konkureeritud enam inimestega v�ljaspool firmat,

vaid suurem konkurents oli firma sees.

T��piline lause oli see, et kui organisatsioon j�lle muutus,

algul igal kevadel ja suvel, siis juba kord kvartalis,

ja kui organisatsioon muutus juba igas kvartalis,

siis �eldi: "Meie teeme oma t��d, �ksk�ik mis osakonnas ma n��d olen."

Paratamatult pidid endalt k�sima,

kuidas on k�ik need asjad viimaks omavahel seotud.

Kas nad on �ldse seotud? Kas see huvitab kedagi?

See oli puutetundliku ekraaniga ja pliiatsiga kasutatav.

Pliiats.

AKSELI ANTTILA, Nokia disainijuht 1995-2010

Ma ei m�leta enam, kas tohtis k�vasti vajutada.

MIKA R�YKKEE, kasutajakogemuse direktor 1999-2009

Tohib, see on survetundlik.

V�ga huvitav on nende k�ljepealsete f��siliste nuppude kujundus.

Operatsioonis�steemis pole neile mingisugust funktsiooni.

Need nupud ei tee mitte midagi.

Kasutajaliidese tegijad ei suhelnud kunagi telefoni valmistajatega.

Teine klassikaline asi on k�litsi r��kimine.

Me p��dsime leida ikoonilise viisi telefoni kasutamiseks.

Kui n�gid kedagi telefoniga nii r��kimas, siis oli selge, et Nokia.

See tekitas kasutajate poolel tohutu protestitormi.

Sihtr�hma arust oli see nii naeruv��rne, kui olla saab.

See muutus t�esti ikooniliseks.

See on ainus Nokia toode, millest on tehtud naljalehek�lgi.

Inimesed panevad mida tahes k�rva juurde ja �tlevad halloo.

See oli �ks esimesi meeme. - Hea meem.

JOHANNES V��N�NEN, s�ltumatu leiutaja, MyDevice'i arendaja

Milline on ideaalne mobiil? Mida tuleks sellega teha, et see hea oleks?

Ma ei tahtnud teha telefoni, kus mingi klapp klahvistikuks avaneb.

Ma tahtsin monoliitset seadet, mida v�iks just nii kasutada.

Kiirpilk.

Automaatne orienteerumine.

Esimest korda maailmas.

S�rmega kasutatav puutetundlik ekraan.

Esimest korda maailmas.

T�ielik qwerty-klaviatuur puutetundlikul ekraanil.

Omaenda s�rmedega kasutatav. Esimest korda maailmas.

See t��tab ikka veel, kuigi pill on 15 aastat vana.

T�ielik internetilehitseja.

Seda pole me veel �heski teises seadmes n�inud.

Seda saab liigutades juhtida.

V�ike kallutamine kerib lehek�lge edasi.

T�nap�eval kerivad k�ik n�puga.

See oli maailma esimene "swipe".

2002. aasta paiku osalesin mina esimest korda koosolekul,

kus seda tutvustati Nokia juhtidele ja teistelegi.

Selle kasutajaliidese, s�rmedega kasutatava puutetundliku ekraani,

lasid nad viie minutiga l�bi.

Nad �tlesid, et see on lihtsalt �ks vigur.

See on nagu digitrikk, kaks minutit on huvitav,

aga siis hakatakse funktsioone otsima.

Me proovisime l�bi k�ik maailma suurimad mobiilifirmad.

Nokia, Siemens, Ericsson, Alcatel, Samsung, Motorola.

�tleme nii, et mina t��tan kuskil firmas.

J�rsku ilmub v�lja mingi Soome leiutaja ja n�itab seda seadet.

Kust leida nii hull tiim, mis �tleks: "P�rgut."

"See t��p leiutas huvitavama ja parema seadme kui meie."

See oli �ks k�mnest ad hoc kohtumisest selle reisi ajal.

See kohtumine poleks meelde j��nudki, aga see on meeles,

sest l�pus tuli Jobs ise kohale ja vaatas, mida ma teinud olen.

Ta ei �elnud tere. Ta ei tutvustanud ennast kuidagi.

Mul oli temaga ainult �ks verbaalne suhtlus.

Ta k�sis minult: "Miks ei p��rdu klaviatuur koos telefoniga?"

9. jaanuaril 2007 olime veel turuliidrid,

Nokia oli veel juhtival kohal. Mobiiltelefonide valdkonnas.

10. jaanuaril olime juba sabass�rkijad.

Kus olid sina 10. jaanuaril? - Ma m�letan v�ga h�sti.

Me olime teinud uurimusi, et inimesed tahavad kaarte kasutada.

Ma osalesin New Yorgis kaarditeenuste t��toas.

Mulle helistati: "J�ta k�ik sinnapaika, tule Soome tagasi."

"Sa pead uurima �he uue telefoni kasutajaliidest."

T�na on see p�ev,

kui Apple leiutab telefoni uuesti.

Siin see on.

Avalikult seda v�lja ei �eldud,

aga Nokia suhtus Apple'i iPhone'i tulekusse v�ga t�siselt.

Niipea kui see Ameerikas v�lja tuli, saabus sealt kotit�is iPhone'e,

mis jagati juhtidele, kes hakkasid neid p�hjalikult uurima.

�ks Nokia juht r��kis, et ta 5aastane t�tar �ppis telefoni kohe kasutama.

Tema l�ks juba �htul naisega magama,

LAURI MAKAVAARA, Helsingin Sanomat uuriv ajakirjanik

kui 5-aastane t�tar magamistoa ukselt k�sis:

"Kas ma saan selle imetelefoni ��seks padja alla panna?"

Sel hetkel sai Nokia boss aru, et nad on suures h�das.

Ma pole �htegi puudutanudki.

Mina �he korra olen puudutanud.

Tegelikult ma mitte ainult ei puudutanud, vaid lammutasin laiali.

Kas see oli ka seest ilus ja kommiv�rvi? - Oli k�ll.

See oli �ge. Elegantselt tehtud ja lihtne.

Sellest unistasime ka meie.

Apple on teinud p�ris huvitavaid m��ndusi.

DUNCAN LAMB, Nokia loominguline juht 2008-2011

�ks on aku eluiga ja teine on toote vastupidavus.

N��d, 10 aastat hiljem, peavad k�ik loomulikuks seda,

et me peame telefoni iga p�ev laadima.

Uus norm on see, et laadijad on voodi k�rval.

Me lepime sellega, et kui telefoni lolli peaga k�est pillame,

siis l�heb ekraan katki. Me teame, et see on paratamatu.

10 aasta eest polnud see vastuv�etav.

Meil on k�ik patendid v�etud.

Apple oli mitu korda avalikult v�lja �elnud,

et neid huvitab puutetundliku ekraani tehnoloogia

ja nad tahavad tulevikus selle kasutamist kaaluda.

Kes tahab puutepliiatsi v�lja otsida ja �ra panna,

see v�ib �ra kaduda. Keegi ei taha puutepliiatsit.

Me ei kasuta seda.

2005 l�ks MyOrigo pankrotti. Apple ostis �ra MyDevice'i p�hipatendid.

Me kasutame maailma parimat, s�nnil kaasa antud puudutamisseadet.

Meil on neid s�ndides k�mme t�kki. Me kasutame oma s�rmi.

2007. aastal vaatasin ma telekast, kuidas iPhone turule toodi.

Muidugi ma viskasin... Kasutasin MyDevice'i igap�evase telefonina.

Ma kasutasin seda igap�evase telefonina 2010. aastani.

See oli mul juhtumisi k�ep�rast, kui ma telekast esitlust vaatasin,

ja ma viskasin selle vastu seina. Ma olin nii pettunud.

Ei l�inud katki. See oli hea pill.

J�rgmisel p�eval oli mu laual teade ja postkastis kiri:

"Aasta p�rast peab meil olema valmis iPhone'i tapja."

Tehti p�ris suur strateegiline samm.

Nokia �hendas j�ud Inteliga ja sellest s�ndis MeeGo ops�steem.

SAMI PIENIM�KI, Nokia tootmisjuht 2001-2011

Koost��d tehti Linux Foundationi ja veel m�ne tegijaga turul.

MeeGo �ratas meis t�elist vaimustust.

Et poisid, teeme veel �he hea telefoni.

MeeGo kohta v�ib l�ppkokkuv�ttes �elda,

et kui arvestada sinna panustatud raha ja ressursse, siis oli see p�ris hea.

See on originaalpakendis N9. Seal see siis on.

See pidi olema t�eline muinasjutt.

Algul soovis firma luua �le 10 000 t��koha,

aga praegu on palgal ainult 1600 rumeenlast.

"V�tke see vabatahtlik pakett, see on teie viimane v�imalus."

Ma kasutasin seda v�imalust ja n�ustusin koondamisega.

Ma lahkusin Nokiast vabatahtlikult,

aga ma olen k�ll seej�rel n�inud und sellest,

et ma olen seal ikka edasi. Ma tunnen neist aegadest puudust.

Laborid...

Need olid uhiuued head laborid. Ei tea, kas viimane saadi valmis.

TIITI KELLOM�KI, Nokia/Microsofti katsetaja 2013-2014

Mis neist �ldse sai? Kas peaksin laborite p�rast kahetsema

v�i peaks j�tkuma kaastunnet ainult inimestele?

Nokia vahetab tegevjuhti.

Olli-Pekka Kallasvuo l�heb Nokia Networksi

ja tema asemel saab Nokia tegevjuhiks kanadalane Steven Elop

tarkvarahiiglasest Microsoft.

Ma ei m�leta isegi... Ma oletan, et oli talv.

Ma m�letan, et s�itsin Nokia House'i parklasse.

Seal tuli paar ringi teha, et endale koht leida.

K�ik oli v�ga ilus. Rohelised tuled n�itasid, kus veel ruumi on.

Ma m�letan, et leidsin koha ja l�litasin mootori v�lja.

Ma ei tahtnud autost v�ljuda.

M�tlesin, et istun pisut aega, sest ma ei taha sisse minna.

Ma n�gin taamal Nokia House'i hoonet.

See koosnes kolmest hoonekarbist ja klaassildadest nende vahel.

V�is n�ha, kuidas inimesed edasi- tagasi k�ivad ja oma asju ajavad.

Ma ei tahtnud sisse minna. Ei suutnud f��siliselt autost v�ljuda.

Ma lihtsalt istusin seal ja vaatasin.

Ma istusin seal 20-25 minutit ja siis m�tlesin, et olgu peale,

ma v�tan ennast kokku ja l�hen sisse.

Ma v�ljusin autost, sulgesin ukse ja lukustasin auto.

Vaatasin ringi...

Veel v�hemalt viis inimest tegi t�pselt sedasama.

Nad lihtsalt istusid oma autodes.

Ma k�ndisin aeglaselt, et n�ha, kas nad on �sja saabunud,

aga ei, nad tegid t�pselt sedasama mis minagi.

See oli t�eliselt hirmus hetk.

Ma m�tlesin, et see teeb inimestele haiget.

P�rast p��rast aastak�mmet l�petab Nokia mobiiltelefonide tootmise.

Soome firma m��b oma mobiiliseadmete �ksuse Microsoftile

5,4 miljardi euro eest.

Telefonidest loobunud Nokia keskendub taristule ja teenustele.

Sellest v�idavad t��tajad ja aktsion�rid.

Ning v�idavad ka m�lema firma kliendid.

Vanden�u?

See on �ri. B�rsifirma.

V�lismaalased ostavad aktsiad.

Kui osalus on piisav, otsustavad juba nemad.

See pole vanden�u. �ri.

Paljud mu s�brad olid nii rikkad, et ei pidanudki t��le minema.

Ma olen kogenud t�ielikku p�hjalangemist

oma juhtimiskoolituste ja inimliku t��keskkonna harjutuste tagaj�rjel.

Ma usun endiselt, tegelikult veelgi rohkem seda,

et inimestes oleva headuse tugevdamine

ja armastuse olemuse m�istmine t��elus,

aga ka juhtimises, ja �hiselt hea elu ehitamine,

on ainus tee hea ja kestliku arenduse poole.

Salo t��tute selts

Endised Nokia t��tajad on t��kohtade kadumise j�rel loonud uusi firmasid.

Mul oli palju teadmisi, mida teistel polnud.

�he s�ltumatu Taani uuringu kohaselt

OLLI TALVITIE, antenniekspert Radientumi kaasasutaja

olid meie antennid k�ige paremad. Me oskame antenne teha.

K�igil aktsion�ridel on koolis k�ivad lapsed

JOHANNA KARTILA-MALMIVAARA, Cupola tegevjuht

ja me teame, et digitaliseerumine on tulekul,

kuid �petajatel ja �pilastel pole mingeid vahendeid ega t��riistu,

et digitaliseerumist rakendada.

Meie taust on seadmearenduses, me tunneme seda ala l�bi ja l�hki.

Ma t��tan firmas Link Motion, mis toodab �hte arvutit.

See integreerib auto funktsioonid ja tekitab sedasi s��stu.

Kes teab? M�nest sellisest idufirmast v�ib saada Soome uus Nokia.

MASOUMEH HASANI, antenniekspert, Radientumi kaasasutaja

HMD toodab telefone litsentsi alusel

ja on palganud mitu endist Nokia juhti.

See on selline seade, mis n�eb pisut robustne v�lja,

aga viie aasta p�rast on teil k�igil selline peas.

Leiutamine t�hendab seda, et teen midagi revolutsioonilist

ja kunagi hiljem inimesed kasutavad seda mingil moel.

Iga kord, kui ma mobiili k�es hoian,

n�iteks kodus oma WLAN-is,

siis ma tean, et Vesa disainis selle antenni

ja ma ei pane s�rme Vesa antenni peale

ja lasen Vesa antennil ise tegutseda.

Seal all on Markuse antenn, las tegutseb, hoian seda �lalt kinni.

Iga kord tulevad s�brad kohe meelde.

Nemad on selle teinud ja see on meie t��.

Minu s�brad elavad selles telefonis.

NOKIA - MOBIIL, MIS �HENDAS INIMESI

Selles hoones oli sel ajal Alko.

Nii on �eldud,

et Nokia mobiiltelefonid on saanud alguse Alko p��ningult.

Mul polnud aega pesu pesta, kui m��da maailma reisisin.

Kasutasin seda tihti.

Kui ma t��tuks j�in, siis tulin siit oma lemmikpesuvahendeid ostma.

Hakkasin omanikuga vestlema.

Tal l�ks p�ris h�sti, aga ta tahtis millegi muuga k�tt proovida.

Meie vestlus l�ppes sellega, et ta �tles: "Osta pesula �ra."

Ma �tlesin, et �ra ahvatle, �kki ostangi.

Kui sihiks on 99% kvaliteet, siis on see l�bikukkumine.

100% on vaja,

sest kui lennufirmad t��taksid 99%-ga,

siis kukuks iga p�ev 2000-3000 lennukit alla. See poleks tore.

Telefoni omanik r��kis, et ta ostis selle telefoni

ja l�ks koos perega loomaaeda.

Muidugi v�ttis ta telefoni kaasa.

Seda 13 kilo annab p�ev otsa kaasas kanda.

Ta tassis seda p�ev otsa kaasas, aga keegi ei helistanud.

Nokia ajalugu on kestnud 150 aastat

ja firma on rasketest olukordadest alati puhtalt v�lja tulnud,

ja raskusi on olnud palju.

Kogu aeg juhtub midagi uut.

Seal tagapool on n�ha uusi ettev�tteid,

mis rajati Nokia koondamiste j�rel v�i nende p�rast.

Me tegime h�id m�nge. Ka Rovio arendas meile m�nge.

Ehk on see ka meie teene, et Rovio edukaks sai.

Mul oli pisut ehk provotseerivgi l��klause,

et hea tunne on intellekti k�rgeim vorm.

T�lkinud Janno Buschmann