Would you like to inspect the original subtitles? These are the user uploaded subtitles that are being translated:
1
00:00:11,979 --> 00:00:15,858
KORALLRIFF: EGIPTUSE
VEEALUNE MAAILM
2
00:00:22,698 --> 00:00:24,658
Korallrifid Punases meres on
3
00:00:24,742 --> 00:00:28,454
meie planeedil ĂĽks
põnevamaid veealuseid maailmu.
4
00:00:28,579 --> 00:00:32,541
Selliseid riffe leidub ainult troopiliste
ookeanide madalates piirkondades,
5
00:00:32,624 --> 00:00:35,210
kus päikesevalgus
tungib läbi vee.
6
00:00:35,294 --> 00:00:39,506
Nad on iseenesest uskumatult
keerulised ja rikkalikud ökosüsteemid.
7
00:00:40,424 --> 00:00:43,719
Mõnikord nimetatakse neid
ookeanide vihmametsadeks,
8
00:00:43,802 --> 00:00:46,138
sest siin elavate liikide rikkus
9
00:00:46,221 --> 00:00:49,350
on võrreldav vaid
vihmametsade elustikuga.
10
00:00:50,434 --> 00:00:52,561
Oleme valmis sukelduma vee alla,
11
00:00:52,644 --> 00:00:58,233
et näidata teile imelist maailma
hämmastava eluvormide mitmekesisusega.
12
00:01:20,881 --> 00:01:22,800
Niipea kui olime vee all,
13
00:01:22,883 --> 00:01:26,136
tervitas meid parv
kuldmakrellikesi.
14
00:01:26,220 --> 00:01:28,514
Need oranĹľ-kollased kalakesed
15
00:01:28,597 --> 00:01:31,642
võivad moodustada parvi,
kus on kuni kaks tuhat isendit.
16
00:01:31,725 --> 00:01:34,937
Nad söövad planktonit, seepärast
kogunevad nad meelsasti rifi äärde,
17
00:01:35,020 --> 00:01:38,524
kus hoovused toovad nende
lemmiktoidu otse nendeni.
18
00:01:46,031 --> 00:01:50,911
Paar sinist kirurgkala ilmus
otse meie ette ja kadus kohe.
19
00:01:51,537 --> 00:01:55,165
Aga gruuper lubas
meil end imetleda.
20
00:01:55,332 --> 00:01:58,669
Korallgruuperid on ĂĽhed
suuremad kalad riffide seas,
21
00:01:58,710 --> 00:02:02,589
nad on röövkalad ja seisavad
seega toiduahela tipus.
22
00:02:17,855 --> 00:02:21,233
Vimpelkala Punases
meres on ĂĽsna habras olend.
23
00:02:21,275 --> 00:02:23,569
Ta kuulub
liblikkalade perekonda,
24
00:02:23,652 --> 00:02:26,572
millest mõnda peetakse
kõige kaunimaks kalaks
25
00:02:26,655 --> 00:02:28,949
ookeani korallide seas.
26
00:02:36,832 --> 00:02:40,043
Aga vöödilised tiibkalad
pole kaugeltki nii sĂĽĂĽtud.
27
00:02:40,461 --> 00:02:43,422
Nende pikkades
ogades on tugev mĂĽrk.
28
00:02:45,007 --> 00:02:48,010
Erkkollane
sinilaikudega liblikkala
29
00:02:48,093 --> 00:02:52,389
on lähedane sugulane
vimpelkalale, keda me juba nägime.
30
00:03:05,903 --> 00:03:08,238
Meriroos kuulub loomade klassi,
31
00:03:08,363 --> 00:03:12,367
keda tuntakse kui õis-
või merelülijalgseid loomi.
32
00:03:15,662 --> 00:03:18,499
Kuigi labidakala
sarnaneb liblikkalaga,
33
00:03:18,624 --> 00:03:21,335
ei ole nad tegelikult sugulased.
34
00:03:21,793 --> 00:03:24,254
Tavaliselt eelistavad
nad sĂĽvavett,
35
00:03:24,338 --> 00:03:28,634
aga Punases meres võivad need
kalad olla uskumatult usaldavad.
36
00:03:31,803 --> 00:03:36,975
Meriroosi ja klounkalade partnerlus
on suurepärane näide sümbioosist
37
00:03:37,059 --> 00:03:40,562
täiesti erinevate olendite
või taimede vahel,
38
00:03:40,604 --> 00:03:44,691
kus mõlemad sellisest
suhtlusest võidavad.
39
00:04:03,126 --> 00:04:07,923
Vöödilised tseesiad moodustavad
alati suuri parvi riffide madalas vees,
40
00:04:08,006 --> 00:04:11,009
kus nad saavad planktoni
järele jahti pidada.
41
00:04:11,718 --> 00:04:13,679
Hiiglaslik kĂĽnkakorall
42
00:04:13,762 --> 00:04:18,684
on kivikoralli liik
lubjalise eksoskeletiga.
43
00:04:18,725 --> 00:04:23,814
Nad võivad kasvada väga suureks
ja moodustavad mõnikord rifil kupli.
44
00:04:24,314 --> 00:04:28,110
Meriroosi pikad kombitsad
lõpevad mürgirakkudega,
45
00:04:28,151 --> 00:04:32,990
mis suudavad kala halvata,
et ta seejärel ära süüa.
46
00:04:33,115 --> 00:04:36,785
Ainult klounkalad saavad
kombitsate vahel ohutult ringi ujuda.
47
00:04:36,827 --> 00:04:38,787
Siin peidavad nad
end röövloomade eest,
48
00:04:38,829 --> 00:04:41,164
osutades samal ajal
olulist teenust meriroosile,
49
00:04:41,206 --> 00:04:44,001
kaitstes teda teiste
röövkalade eest.
50
00:04:44,084 --> 00:04:48,547
See hämmastav kaaslane
kuulub huulkalade perekonda
51
00:04:48,589 --> 00:04:51,800
ja on tuntud kui napoleonkala.
52
00:04:52,884 --> 00:04:56,263
See on ĂĽks suuremaid rifiasukaid
53
00:04:56,346 --> 00:05:02,185
ja võib kasvada hämmastava
suuruseni - ĂĽle kahe meetri pikaks
54
00:05:02,269 --> 00:05:05,689
ja kaaluda 190 kilogrammi!
55
00:05:07,441 --> 00:05:10,235
Rifi juurde ilmub
roheline merikilpkonn.
56
00:05:10,319 --> 00:05:14,031
Kuna tema liha oli oluline komponent
kilpkonnasupi valmistamisel,
57
00:05:14,072 --> 00:05:18,952
viis jaht selle liigi peaaegu
täieliku kadumiseni.
58
00:05:24,541 --> 00:05:26,960
Kohtasime veel ĂĽht vimpelkala,
59
00:05:27,044 --> 00:05:30,631
tavaliselt patrullivad nad
oma territooriumil paarikaupa.
60
00:05:52,527 --> 00:05:56,448
Ujumise ajal kasutab
kilpkonn ainult esijäsemeid,
61
00:05:56,490 --> 00:05:59,451
tagumisi jäsemeid
kasutatakse ainult tĂĽĂĽrina.
62
00:05:59,493 --> 00:06:04,581
Paar kirurgkala kasutavad
võimalust teda parasiitidest puhastada.
63
00:06:37,239 --> 00:06:41,284
Väike kardinalkalade grupp
peidab end suure eendi all,
64
00:06:41,368 --> 00:06:44,746
oodates, kuni suur
napoleonkala mööda ujub.
65
00:06:44,788 --> 00:06:46,164
Tal on tugevad lõualuud,
66
00:06:46,248 --> 00:06:49,626
mis võivad kergesti
purustada koorikloomade kilbi.
67
00:06:49,960 --> 00:06:54,631
Kuid nendele väikestele
kaladele ta endast ohtu ei kujuta.
68
00:07:02,889 --> 00:07:06,184
Veel ĂĽks kilpkonn ilmub pinnale.
69
00:07:06,309 --> 00:07:11,565
Ta pole ĂĽksi - kaks remorkala pĂĽĂĽavad visa
järjekindlusega tema kilbile kinnituda.
70
00:07:11,606 --> 00:07:14,943
Neil kaladel on seljauim
muutunud iminapaks,
71
00:07:15,444 --> 00:07:18,864
nad võivad kinnituda suurtele
olenditele või isegi laevadele
72
00:07:18,905 --> 00:07:21,283
ja sel viisil ringi liikuda.
73
00:07:23,785 --> 00:07:26,872
Mollusk saavutas suurema edu,
74
00:07:27,164 --> 00:07:31,460
see väikese vulkaankoonuse
sarnane koorikloom
75
00:07:31,501 --> 00:07:34,504
on end kilpkonna
kilbile sisse seadnud.
76
00:07:35,839 --> 00:07:38,425
Paistab, et kilpkonna
see eriti ei häiri,
77
00:07:38,467 --> 00:07:42,179
teda huvitavad
rohkem vetikad põhjas.
78
00:07:47,809 --> 00:07:52,355
Nagu kõik merikilpkonnad, muneb ka
roheline kilpkonn oma munad kaldale
79
00:07:52,439 --> 00:07:54,733
ja jätab need päikese
kätte kooruma.
80
00:07:54,775 --> 00:07:58,653
Emane valib alati selle
ranna, kus ta kunagi ise koorus,
81
00:07:58,737 --> 00:08:01,573
aga kuidas ta suudab
täpselt selle koha üles leida,
82
00:08:01,656 --> 00:08:04,993
jääb teadlastele mõistatuseks.
83
00:08:34,606 --> 00:08:38,360
Suur makrellide parv ujub
mööda nagu ümmargune pilv.
84
00:08:38,443 --> 00:08:40,654
Need kalad elavad
alati parvedena
85
00:08:40,737 --> 00:08:44,616
ja iga ĂĽksik kala reageerib
naabrite liigutustele.
86
00:08:44,866 --> 00:08:49,663
Tulemusena liigub tohutu kalamass
nagu üks mõistusega organism.
87
00:08:50,747 --> 00:08:54,835
Aga see hiiglaslik meriuss
elab hoopis teistsugust elu.
88
00:08:54,918 --> 00:08:57,879
Nagu kõik teised perekonna
liikmed jahib ta ĂĽksinda
89
00:08:57,921 --> 00:09:00,549
ja üldjuhul öösiti.
90
00:09:13,687 --> 00:09:17,399
Ühevärviline punane sõdurkala
on samuti öine jahimees.
91
00:09:17,482 --> 00:09:21,486
Päeval peidab ta end korallriffide
koobastesse ja pragudesse.
92
00:09:24,155 --> 00:09:25,782
Uppunud laevade rusud
93
00:09:25,866 --> 00:09:29,286
võivad olla oluline osa
korallpiirkondade ökosüsteemist,
94
00:09:29,369 --> 00:09:31,162
sest pakuvad varjupaika
95
00:09:31,246 --> 00:09:35,083
tohutule hulgale erinevatele
kaladele ja mereolenditele.
96
00:09:36,334 --> 00:09:38,962
Lisaks katavad
korallid need kiiresti
97
00:09:39,045 --> 00:09:43,466
ja rusudest võib saada
täiesti uue rifi tuum.
98
00:09:52,517 --> 00:09:57,731
Laeva roostes metallosade ĂĽmber on
kogunenud kirju ja värviline seltskond.
99
00:09:57,772 --> 00:10:02,861
Nagu näete, on need rusud juba
kaetud erinevat liiki korallidega.
100
00:10:32,265 --> 00:10:37,062
Punase mere vimpelkala tunneb
end sellel kunstlikul rifil nagu kodus.
101
00:10:37,145 --> 00:10:40,023
Ta eelistab alati
hoida rifi lähedale
102
00:10:40,106 --> 00:10:42,984
ega lähe kunagi avamerele.
103
00:11:12,055 --> 00:11:16,893
Veidrat flöödikala on alati võimalik
ära tunda tema nõeljalt pika keha
104
00:11:16,977 --> 00:11:19,896
ja ebaproportsionaalselt
pika suu järgi.
105
00:11:22,440 --> 00:11:24,943
Merisiilikud peidavad
end korallide vahel.
106
00:11:25,151 --> 00:11:27,487
Nad kuuluvad
selgrootute perekonda
107
00:11:27,529 --> 00:11:32,826
ja kaitsevad end tugeva
välisskeleti ja mürgiste ogadega.
108
00:11:37,664 --> 00:11:43,086
KĂĽtkestav hispaania tantsija -
nii seda mereolevust nimetatakse.
109
00:11:43,169 --> 00:11:46,506
Need puna-roosad
segmendid on tema lõpused.
110
00:11:47,549 --> 00:11:51,011
Seda kukkurkala on lihtne
ära tunda tema näokuju järgi,
111
00:11:51,052 --> 00:11:52,679
mis sarnaneb maskiga.
112
00:11:52,721 --> 00:11:56,307
Nagu kõik kukkurkalad,
on ta äärmiselt mürgine.
113
00:11:56,891 --> 00:12:01,021
Meie kohal ujus mööda
suur vöödiliste tseesiate parv.
114
00:12:01,146 --> 00:12:06,109
Nad pole riffide pĂĽsielanikud,
vaid eelistavad avamerd.
115
00:12:29,966 --> 00:12:35,305
Meriventiilid on ĂĽks
põnevamaid korallelu nähtusi.
116
00:12:35,388 --> 00:12:40,643
Nad moodustavad suuri ventiilisarnaseid
struktuure haprate okstega
117
00:12:40,727 --> 00:12:43,480
ja võivad kasvada
läbimõõdus kuni kahe meetrini.
118
00:12:43,563 --> 00:12:48,234
See eluvorm toitub planktonist,
mida ta hoovusest välja filtreerib.
119
00:12:48,318 --> 00:12:53,198
Seepärast seisavad meriventiilid
alati hoovuste suunaga risti.
120
00:12:53,448 --> 00:12:55,617
Need puulaadsed struktuurid
121
00:12:55,700 --> 00:13:02,040
kaitsevad paljusid väiksemaid
eluvorme: krabisid, krevette ja meritähti.
122
00:13:21,935 --> 00:13:27,816
Aga siin on tulipunane Bali meriroos
leidnud kodu meriventiili okste vahel.
123
00:13:28,191 --> 00:13:32,320
Kuigi see meriroosi liik näib
esmapilgul koralliga sarnane,
124
00:13:32,362 --> 00:13:34,906
on nad väga kauged sugulased.
125
00:13:41,746 --> 00:13:45,041
Erinevalt kivikorallist,
mis moodustab riffe,
126
00:13:45,125 --> 00:13:47,919
pole sellel punameritähisel
kõva skeletti.
127
00:13:47,961 --> 00:13:52,757
Selle asemel säilitab ta oma kuju
suurendades veerõhku enda sees.
128
00:13:57,720 --> 00:14:01,432
Tähniknapsajate
parv ujub ĂĽle riffide.
129
00:14:01,558 --> 00:14:04,227
See kala elab
peamiselt öist elu,
130
00:14:04,310 --> 00:14:07,897
päeval hoiab ta rifi
lähedale madalasse vette.
131
00:14:23,496 --> 00:14:26,958
Kivikorall on
tõeline rifiehitaja.
132
00:14:27,041 --> 00:14:29,919
Tegelikult on see pisikeste
polĂĽĂĽpide koloonia,
133
00:14:29,961 --> 00:14:32,589
kes ehitavad lubiskeletti.
134
00:14:32,839 --> 00:14:35,592
Kui polĂĽĂĽbid surevad,
jääb skelett alles
135
00:14:35,633 --> 00:14:37,385
ja järgmised
polüüpide põlvkonnad
136
00:14:37,427 --> 00:14:41,472
ehitavad oma skeletid
eelmiste kolooniate peale.
137
00:14:42,640 --> 00:14:48,813
Just nii tekivad hiiglaslikud rifid,
tagades kogu ökosüsteemi elu.
138
00:14:54,027 --> 00:14:57,155
Me juba kohtusime selle
maskiga kukkurkalaga.
139
00:14:57,238 --> 00:15:00,909
Nagu kõik tema liigi
esindajad, eelistab ta ĂĽksindust.
140
00:15:09,709 --> 00:15:13,504
Aga kollauimeline koger,
vastupidi, elab ainult parves.
141
00:15:14,130 --> 00:15:18,509
Terve päeva ujuvad nad
suurte parvedena rifi ääres.
142
00:15:19,260 --> 00:15:22,639
Nad muutuvad
aktiivseks alles öösel,
143
00:15:22,680 --> 00:15:26,768
kui nad hajuvad ja asuvad põhjas
otsima pisikesi selgrootuid.
144
00:15:26,851 --> 00:15:30,355
Selle otsingu käigus kaevavad
nad end vahel merepõhja
145
00:15:30,438 --> 00:15:33,441
ja tekitavad suuri liivapilvi.
146
00:15:38,947 --> 00:15:42,116
Sinilaikudega liblikkalad
oma lameda kehaga
147
00:15:42,200 --> 00:15:45,745
on suurepäraselt
kohanenud eluks riffide seas,
148
00:15:45,870 --> 00:15:49,582
nad pĂĽĂĽavad alati hoida
korallokste lähedale.
149
00:15:49,666 --> 00:15:54,379
Nad toituvad polĂĽĂĽpidest -
igal kalal on oma jahipiirkond,
150
00:15:54,462 --> 00:15:57,924
mida ta oma
liigikaaslaste eest kaitseb.
151
00:16:00,468 --> 00:16:04,931
Veelgi hämmastavamatena kui
liblikkalad paistavad ingelkalad,
152
00:16:05,014 --> 00:16:08,851
kõige värvilisemad
mereloomad ĂĽldse.
153
00:16:21,948 --> 00:16:27,161
Vöötlõvikala ujub üksinda
läbi kuldmakrellide parve,
154
00:16:27,203 --> 00:16:31,749
kes hoiavad mõistlikult tema
mĂĽrgistest ogadest eemale.
155
00:16:33,084 --> 00:16:37,380
Need härjasilm-hamurid
on seltskondlikumad olendid.
156
00:16:37,463 --> 00:16:40,967
Nende suured silmad on
kohanenud öiseks eluks.
157
00:16:53,563 --> 00:16:56,357
Lõvikala on samuti
öine jahimees.
158
00:16:57,025 --> 00:17:02,322
Päeval peidab ta end pragudes
ja näitab end avameres harva.
159
00:17:02,613 --> 00:17:06,159
Ta ootab kannatlikult saaki,
et korraldada vaatemäng -
160
00:17:06,200 --> 00:17:09,746
ta imeb õnnetu looma
oma hiiglasuurde suhu,
161
00:17:09,829 --> 00:17:13,207
tekitades äkitselt
tugeva sisemise alarõhu.
162
00:17:16,377 --> 00:17:18,671
Kuid härjasilmadel
pole midagi karta,
163
00:17:18,713 --> 00:17:23,259
nad on liiga suured, et lõvikala
neid võimaliku saagina näeks.
164
00:17:37,523 --> 00:17:41,527
Erkroheliste kromiste parv
kihutab ĂĽmber kivikoralli,
165
00:17:41,611 --> 00:17:45,156
neid jälgib huviga
tähniline gruuper.
166
00:17:47,283 --> 00:17:50,328
Tähniline kromis oma
selge must-valge kehaga
167
00:17:50,370 --> 00:17:55,500
kuulub erakordselt levinud
pomatsentriliste kalade perekonda.
168
00:17:56,667 --> 00:18:01,339
Nagu ka härjasilmad, elavad
nad väikeste parvedena.
169
00:18:19,190 --> 00:18:22,860
Pehmed korallid, mida te näete
koos kukkurkaladega nende kohal,
170
00:18:22,902 --> 00:18:25,154
kuuluvad kivikorallide hulka.
171
00:18:25,238 --> 00:18:29,242
Kujult meenutavad
nad salatilehti.
172
00:18:36,874 --> 00:18:41,587
Limmarai peidab end tihti
liiva sisse maskeerumiseks.
173
00:18:42,422 --> 00:18:45,383
Lisaks leiab ta sealt
põhjast ka toitu -
174
00:18:45,425 --> 00:18:48,261
usse, krevette ja limuseid.
175
00:18:50,012 --> 00:18:52,265
Erinevalt suurest mantaraist
176
00:18:52,306 --> 00:18:57,103
jääb limma alati merepõhja
ega näita end avameres.
177
00:18:57,854 --> 00:19:00,565
Tema sabas olev oga
sisaldab tugevat mĂĽrki,
178
00:19:00,648 --> 00:19:03,025
mis on ka inimesele ohtlik.
179
00:19:04,026 --> 00:19:08,156
Ta pole agressiivne, aga kui
te kogemata talle peale astute,
180
00:19:08,197 --> 00:19:11,659
võivad tagajärjed
olla väga tõsised.
181
00:19:54,202 --> 00:19:55,786
Must kirurgkala
182
00:19:55,870 --> 00:20:01,000
on tegelikult tumepruun ja valge
triibuga sabal, et kontrasti rõhutada.
183
00:20:18,684 --> 00:20:24,649
Kirurgkala on saanud oma nime
skalpellteravate uimeotste tõttu,
184
00:20:24,690 --> 00:20:28,945
mille ta välja sirutab,
kui teda ärritada.
185
00:20:32,657 --> 00:20:37,411
Kollase äärisega lüürasabad
kuuluvad meriahvenate perekonda.
186
00:20:43,125 --> 00:20:46,587
Sinised tseesiad on
tĂĽĂĽpilised parvekalad.
187
00:20:46,629 --> 00:20:47,964
Kui neid rĂĽnnatakse,
188
00:20:48,047 --> 00:20:51,842
püüavad nad röövkala sünkroonsete
liigutustega segadusse ajada.
189
00:20:55,179 --> 00:21:01,143
Meist mööda ujudes näitas lüürasaba
veel kord oma kütkestavat värvingut.
190
00:21:25,126 --> 00:21:29,880
Tseesiad toituvad planktonist ja elavad
rahumeelselt koos erinevate kalaliikidega,
191
00:21:29,964 --> 00:21:33,134
sageli nende parvedega segunedes.
192
00:21:33,217 --> 00:21:37,179
Siin on nad ĂĽhinenud
erkkollaste merikobrede
193
00:21:37,263 --> 00:21:42,351
ja hõbedaste härjasilmadega
mitmevärviliseks parveks.
194
00:22:53,714 --> 00:22:58,052
Imekaunis Punase mere
vimpelkala toitub samuti planktonist,
195
00:22:58,094 --> 00:23:02,682
kuid eelistab teha seda
varjulises kohas kalaparvest eemal.
196
00:23:16,195 --> 00:23:19,407
Lauakorallil on
tugev välisskelett
197
00:23:19,490 --> 00:23:23,035
ja seetõttu peetakse
teda kivikoralli liigiks.
198
00:23:23,119 --> 00:23:28,165
Ta moodustab puulaadse
vormi arvukate okstega.
199
00:23:28,249 --> 00:23:32,420
Riffide sĂĽgavamal kĂĽljel moodustavad
nad laudade sarnaseid struktuure,
200
00:23:32,503 --> 00:23:35,506
et neelata võimalikult
palju valgust.
201
00:23:35,631 --> 00:23:39,343
Kivikorallid elavad sĂĽmbioosis
ĂĽherakuliste vetikatega,
202
00:23:39,427 --> 00:23:43,556
mis vajavad päikesevalgust
fotosĂĽnteesiks.
203
00:23:43,848 --> 00:23:46,767
Seetõttu valivad nii taimed
kui korallid piirkonnad,
204
00:23:46,851 --> 00:23:49,687
mis on kĂĽllastunud
loodusliku valgusega.
205
00:24:23,095 --> 00:24:27,975
Kuldmakrellide parved peidavad
end mitmetasandilises korallimetsas.
206
00:24:56,879 --> 00:25:00,382
Korallide vormide
mitmekesisus on tohutu.
207
00:25:00,466 --> 00:25:03,135
Tugevad kivikorallid
moodustavad riffe,
208
00:25:03,177 --> 00:25:08,140
misjärel asuvad neisse elama
meriventiilid või lauakorallid.
209
00:25:08,599 --> 00:25:15,189
Punavetikal pole kõva skeletti,
seetõttu õõtsub ta õrnalt veevoolus.
210
00:25:42,216 --> 00:25:45,427
Meriuss peidab end
korallide vahel saaki otsides,
211
00:25:45,511 --> 00:25:49,181
tema pikk keha mahub
täpselt õõnsustesse.
212
00:26:05,447 --> 00:26:08,409
Öösel näevad rifid
hoopis teistsugused välja.
213
00:26:08,576 --> 00:26:12,496
Kui sellele seenelaadsele
korallile langeb ultraviolettvalgus,
214
00:26:12,580 --> 00:26:16,584
hakkab ta helendama kahvatu
fluorestseeruva kiirgusega.
215
00:26:51,493 --> 00:26:54,330
Ilmub vasarhai.
216
00:26:54,455 --> 00:26:59,209
Selle kuni neli meetrit
pika hai eriline peakuju
217
00:26:59,251 --> 00:27:04,173
on teinud temast ĂĽhe
hämmastavaima koralliookeanide asuka.
218
00:27:04,757 --> 00:27:07,718
Kuid riffide juures
on ta harv kĂĽlaline,
219
00:27:07,801 --> 00:27:11,722
tema tegevuspiirkond
ulatub palju kaugemale.
220
00:27:28,489 --> 00:27:31,784
See uudishimulik olend
on suur pleurobrancus,
221
00:27:31,825 --> 00:27:34,411
ĂĽks meriteo liik.
222
00:27:34,495 --> 00:27:38,248
Punases meres leidub kõige
erinevamaid selliste limuste liike,
223
00:27:38,332 --> 00:27:42,086
mõned neist on värvunud
uskumatult kaunilt.
224
00:27:43,170 --> 00:27:47,007
Must-valged riffahvenad
jätkavad oma üksildast teekonda
225
00:27:47,091 --> 00:27:49,927
läbi tähniliste
kromiste parvede.
226
00:27:50,052 --> 00:27:53,681
See kala, kes võib
kasvada ĂĽsna suureks,
227
00:27:53,764 --> 00:27:59,395
eelistab avamerd riffide
ääres või sügavates laguunides.
228
00:28:16,620 --> 00:28:19,081
Kohtame taas
rohelist merikilpkonna,
229
00:28:19,164 --> 00:28:23,210
ta puhkab põhjas, enne
kui asub toitu otsima.
230
00:28:45,190 --> 00:28:49,028
Seda veidrat flöödikala
nõeljalt pika kehaga
231
00:28:49,111 --> 00:28:51,613
oleme me juba kohanud.
232
00:29:12,176 --> 00:29:16,680
Aga see hämmastav olend
on elegantne ĂĽkssarvikkala.
233
00:29:16,764 --> 00:29:21,602
Nagu enamus ĂĽkssarvikkalasid,
paistab ta silma oma ereda välimusega.
234
00:29:22,853 --> 00:29:27,232
Aga erinevalt ĂĽkssarvikkalast,
ĂĽksildasest jahimehest,
235
00:29:27,357 --> 00:29:31,737
kogunevad hõbekogred
päeval suurtesse parvedesse.
236
00:29:32,071 --> 00:29:38,327
Alles öösel lähevad nad laiali
toitu otsima: igaĂĽks enda eest.
237
00:29:44,124 --> 00:29:47,961
Hispaania tantsija, keda
me juba nägime puhkamas,
238
00:29:48,045 --> 00:29:53,092
on nĂĽĂĽd aktiivne,
näidates kogu oma hiilgust.
239
00:29:53,217 --> 00:29:58,180
See suur meritigu liigub
vees laineliste liigutustega.
240
00:29:58,263 --> 00:30:01,558
NĂĽĂĽd saab selgeks,
kust tuleb selline nimi -
241
00:30:01,642 --> 00:30:07,064
ta meenutab hispaania flamenkotantsijat
tema traditsioonilises rõivastuses.
242
00:30:16,406 --> 00:30:19,618
Ilmselt hirmutasime
seda maskiga kukkurkala,
243
00:30:19,701 --> 00:30:22,162
sest ohuhetkedel pumpab
ta endasse vett,
244
00:30:22,204 --> 00:30:25,249
et näida välja suurem kui tavaliselt.
245
00:30:35,300 --> 00:30:39,513
Hämaruse saabudes muutuvad
härjasilmad aktiivsemaks.
246
00:30:39,596 --> 00:30:43,016
Nende parvedes kohtab
tavaliselt ka teisi parvekalasid,
247
00:30:43,142 --> 00:30:44,852
nagu näiteks punast suursilma,
248
00:30:44,935 --> 00:30:49,481
kes ultraviolettlambi
valguses hõbedaselt sädeleb.
249
00:30:49,523 --> 00:30:54,486
Nad jahivad planktonit öösel,
hoides turvalisuse huvides alati parve.
250
00:31:06,874 --> 00:31:10,210
Vahel kogunevad need
segaparvad kaitstud kohtadesse,
251
00:31:10,252 --> 00:31:12,629
näiteks selle kalju alla.
252
00:31:13,046 --> 00:31:17,050
Paljud kalaliigid pĂĽĂĽavad
võimalusel avamerd vältida
253
00:31:17,092 --> 00:31:19,970
ja eelistavad
selliseid varjulisi kohti.
254
00:32:26,912 --> 00:32:29,748
Ilmselt teeme selle
kirurgkala närviliseks,
255
00:32:29,790 --> 00:32:34,753
sest ta kiirustab meist
eemale ĂĽleulatuva koralli varju.
256
00:34:11,600 --> 00:34:15,854
Koobaste ja pragude
maailm on lemmikjahipiirkond
257
00:34:15,937 --> 00:34:21,234
ka hambulistele kardinalkaladele
iseloomulike triipudega kehal.
258
00:34:24,946 --> 00:34:27,908
Ilmuvad kaks
mustasuist liblikkala.
259
00:34:27,991 --> 00:34:32,162
Nad elavad paarides ja tavaliselt
patrullivad oma väikesel territooriumil,
260
00:34:32,245 --> 00:34:36,583
mida nad teiste oma liigi
esindajate eest ĂĽhiselt kaitsevad.
261
00:34:37,292 --> 00:34:41,671
Vöödiliste tseesiate parved
tiirlevad toitu otsides ĂĽmber riffide.
262
00:34:41,755 --> 00:34:43,840
Need kalad toituvad planktonist,
263
00:34:43,924 --> 00:34:48,345
seepärast kohtab neid
sagedamini avameres riffide ĂĽmber.
264
00:34:57,062 --> 00:34:59,731
Tohutu hulga
värviliste kalade seas
265
00:34:59,856 --> 00:35:04,444
paistab flöödikala eksootilisena
oma ebatavalise kuju tõttu.
266
00:35:12,369 --> 00:35:17,958
Suured kuldmakrellide parved
siuglevad riffide ĂĽmber nagu oranĹľ pilv.
267
00:35:17,999 --> 00:35:21,211
Loomulikult meelitab selline
elav tegevus ligi röövkalu,
268
00:35:21,294 --> 00:35:24,673
nagu barrakuuda ja härjasilm.
269
00:36:32,532 --> 00:36:35,368
Äkki ilmuvad kauguses delfiinid.
270
00:36:35,452 --> 00:36:40,415
Need olendid on uskumatult seltskondlikud
ja elavad väikestes karjades.
271
00:37:19,871 --> 00:37:25,418
Hallide täppide järgi
kõhualusel on need pulldelfiinid.
272
00:37:26,294 --> 00:37:31,132
Kuid hallide täppide võrgustik
ilmub alles täiskasvanud isenditele.
273
00:37:31,758 --> 00:37:36,429
Kahe ja poole meetrise pikkusega
on see väikseim delfiiniliik,
274
00:37:36,763 --> 00:37:40,850
neid kohtab sageli troopilistes
ja subtroopilistes meredes,
275
00:37:40,934 --> 00:37:46,481
nad pĂĽĂĽavad hoida ranniku
lähedale 5-15 isendilistes karjades.
276
00:38:44,331 --> 00:38:47,751
Delfiinid on uudishimulikud
ja mänguhimulised olendid.
277
00:38:47,792 --> 00:38:50,670
Kuigi nad vaevalt esimest
korda akvalangiste näevad,
278
00:38:50,754 --> 00:38:53,882
on nad otsustanud
meiega lähemalt tutvuda.
279
00:38:54,466 --> 00:39:00,138
Selle tulemusena olime nendele uskumatult
armsatele loomadele päris lähedal.
280
00:41:03,803 --> 00:41:05,764
Kollaste merikogrede parved
281
00:41:05,805 --> 00:41:08,475
hoiavad turvalisuse
mõttes rifi lähedale.
282
00:41:08,516 --> 00:41:12,020
Alles mõne aja pärast
julgevad nad edasi liikuda.
283
00:41:12,103 --> 00:41:15,440
Ka liblikkala eelistab ohtlikku
aega turvalises koopas ĂĽle elada,
284
00:41:15,523 --> 00:41:18,943
siis kui rannik
jälle puhtaks saab.
285
00:41:40,298 --> 00:41:44,427
Punase mere klounkalad ei
armasta meriroosidest kaugele minna,
286
00:41:44,511 --> 00:41:47,013
kes neid kaitsevad.
287
00:41:47,931 --> 00:41:52,101
Meriroosi mĂĽrgised kombitsad
on ohtlikud kõigile teistele kaladele,
288
00:41:52,143 --> 00:41:54,604
aga klounkalal on
tekkinud immuunsus
289
00:41:54,687 --> 00:41:57,232
tänu soomuste peal
olevale erilisele limakihile
290
00:41:57,315 --> 00:42:01,319
ja ta saab rahulikult
kombitsate vahel ujuda.
291
00:42:12,163 --> 00:42:15,875
Need härjasilmad saavad
sellisest mugavusest vaid unistada.
292
00:42:15,917 --> 00:42:21,339
Seepärast eelistavad nad turvalisuse
nimel suuri parvi moodustada.
293
00:43:03,590 --> 00:43:08,428
Tähniliste kromiste parv mängib
suure poorsete korallide välja kohal.
294
00:43:08,511 --> 00:43:11,890
See korall-liide eristub
sõrmjate polüüpidega
295
00:43:11,973 --> 00:43:14,392
ja moodustab suuri välju.
296
00:43:40,752 --> 00:43:44,422
Meie all laotub kivikorallide
tohutu mitmekesisus,
297
00:43:44,505 --> 00:43:47,508
nagu kummaline aed.
298
00:44:01,230 --> 00:44:04,651
Väike must kirurgkalade
parv askeldab ringi,
299
00:44:04,692 --> 00:44:07,278
pĂĽĂĽdes planktonit tabada.
300
00:44:10,990 --> 00:44:16,245
Kuid kilpkonna see ei huvita,
tema on leidnud midagi näsida.
301
00:44:17,413 --> 00:44:22,210
Ka korallahven on liiga suur, et
sellistele asjadele tähelepanu pöörata.
302
00:44:24,963 --> 00:44:29,717
Sinilaikudega liblikkala
näeb valguses vapustav välja.
303
00:44:41,020 --> 00:44:43,189
Aga tähniline limmarai
304
00:44:43,272 --> 00:44:48,194
on saaki oodates endiselt
merepõhja liiva sisse kaevunud.
305
00:45:23,813 --> 00:45:28,401
Roheline papagoikala on koopasse
peitu pugenud, et veidi tukastada.
306
00:45:28,484 --> 00:45:31,738
Tal on nagu kõigil
skarustel võimsad lõuad,
307
00:45:31,821 --> 00:45:35,158
ta suudab koralli läbi
närida kuni vetikateni välja.
308
00:46:09,067 --> 00:46:12,528
Paistab, et meriussile ei
paku nii väike saak huvi.
309
00:46:12,612 --> 00:46:17,700
Ta jääb ootama, aga seniks
võib pisike kala edasi möllata.
310
00:46:22,872 --> 00:46:25,124
Meriroos on rändamas.
311
00:46:25,249 --> 00:46:30,088
Need on poolpaiksed olendid,
tavaliselt pĂĽsivad nad kaua ĂĽhes kohas,
312
00:46:30,171 --> 00:46:33,508
kuid võivad soovi
korral elupaika vahetada.
313
00:46:48,981 --> 00:46:52,443
Lõvikala püüab pugeda
väiksesse varjupaika.
314
00:46:52,527 --> 00:46:56,531
Näha on ainult tema
ohtlikke mĂĽrgiseid seljauimi.
315
00:46:59,242 --> 00:47:02,829
Harva võib näha, kuidas
meriuss oma urust väljub.
316
00:47:02,912 --> 00:47:06,958
Alles nüüd nägime,
kui pikk tema keha on:
317
00:47:07,041 --> 00:47:12,130
need ohtlikud olendid võivad
kasvada kuni kahe meetri pikkuseks.
318
00:47:52,795 --> 00:47:56,591
Ăśksikud kromised paistavad
erkkollase värvusega
319
00:47:57,074 --> 00:48:00,160
oma must-valgete
sugulaste seast silma.
320
00:48:05,975 --> 00:48:09,896
Mere selgrootu, merikurk,
321
00:48:09,979 --> 00:48:12,607
peidab end
ettevaatlikult pragudesse.
322
00:48:12,690 --> 00:48:18,821
Samuti võib merepõhjas märgata
skorpena lamedat kombitsatega pead.
323
00:48:21,866 --> 00:48:25,369
Võrguline garruupa paistab silma
oma punase marmorja värvinguga.
324
00:48:25,453 --> 00:48:30,333
50-sentimeetrise pikkusega
on see väikseim tursaliik.
325
00:48:40,134 --> 00:48:44,430
Meil õnnestub hetkeks
näha kaunist ingelkala.
326
00:49:18,714 --> 00:49:24,553
Vahepeal on kukkurkala rahunenud
ja võtnud taas oma normaalse kuju.
327
00:49:33,312 --> 00:49:35,648
Keiserlik ingelkala.
328
00:49:35,773 --> 00:49:39,151
Igal nendest kĂĽtkestavatest
kaladest on suur territoorium
329
00:49:39,235 --> 00:49:43,572
ja nad on valmis seda oma teiste
perekonna liikmete eest kaitsma.
330
00:49:51,831 --> 00:49:55,751
Roheline merikilpkonn on rifil
veetnud piisavalt aega
331
00:49:55,835 --> 00:49:58,045
ja kiirustab tagasi avamerele.
332
00:49:58,087 --> 00:50:03,050
On meilgi aeg korallrifi hämmastava
elurikkuse juurest lahkuda.
333
00:50:03,134 --> 00:50:04,760
Meie veealune ekspeditsioon
334
00:50:04,802 --> 00:50:08,514
näitas teile üht planeedi
rikkaimat ökosüsteemi.
335
00:50:09,223 --> 00:50:13,311
Me nautisime vaatepilti
uskumatult rikkalikust elust
336
00:50:13,394 --> 00:50:15,771
kõigis vormides ja värvides,
337
00:50:15,855 --> 00:50:21,360
sellist mitmekesisust vaevalt et
kusagil mujal maailmas kohtab.
338
00:50:22,584 --> 00:50:24,584
Tõlkis Ervin Põld
30257
Can't find what you're looking for?
Get subtitles in any language from opensubtitles.com, and translate them here.