Would you like to inspect the original subtitles? These are the user uploaded subtitles that are being translated:
1
00:00:19,770 --> 00:00:24,024
ASSOORI SAARED:
INIMESED, FAUNA, ELUSTIIL
2
00:00:24,358 --> 00:00:29,112
Assoori saared - viimane
Atlandi kindlus enne Ameerikat,
3
00:00:29,279 --> 00:00:30,739
maailmapärandi objekt
4
00:00:30,781 --> 00:00:36,286
ja maailma suurima sinihai
ja harihaipopulatsiooni elupaik,
5
00:00:36,370 --> 00:00:41,375
purjetajate paradiis ja üks
maailma parimaid sukeldumiskohti.
6
00:00:41,708 --> 00:00:43,001
Kuigi võib tunduda,
7
00:00:43,085 --> 00:00:46,588
et need on liiga ülevad
kirjeldused Assoori saarte kohta,
8
00:00:46,630 --> 00:00:49,258
on need siiski tõesed.
9
00:00:56,306 --> 00:01:01,228
Assoori saared pole lihtsalt
vulkaanilise päritoluga saarestik,
10
00:01:01,436 --> 00:01:07,859
need asuvad Atlandi ookeani keskel,
poolel teel Euroopa ja Ameerika vahel.
11
00:01:09,695 --> 00:01:13,240
Assoori saared on Euroopa ilma köök.
12
00:01:13,282 --> 00:01:16,034
Suvekuudel püsiv Assoori kõrgrõhkkond
13
00:01:16,118 --> 00:01:21,039
võistleb Islandi madalrõhkkonnaga
Euroopa ilma üle domineerimises.
14
00:01:21,206 --> 00:01:25,252
Kui domineerib Assoori
kõrgrõhkkond, on Euroopas hea ilm,
15
00:01:25,335 --> 00:01:29,965
aga kui Islandi madalrõhkkond ette
jõuab - ärge unustage vihmavarje.
16
00:01:30,465 --> 00:01:34,678
Assoori saarte rannikud on
kujundatud laavavooludest,
17
00:01:34,761 --> 00:01:37,389
mis voolasid tippudelt mere poole.
18
00:01:37,556 --> 00:01:40,350
Mustad laavaväljad jõudsid mereni,
19
00:01:40,475 --> 00:01:44,521
mõned isegi saarte mandrilavani.
20
00:02:17,346 --> 00:02:21,224
Assoori saared asuvad
Kesk-Atlandi mäeahelikul.
21
00:02:21,308 --> 00:02:23,060
See veealune mäeahelik
22
00:02:23,143 --> 00:02:27,022
jagab Atlandi Ookeani põhja-lõuna
suunal peaaegu täpselt pooleks.
23
00:02:27,814 --> 00:02:32,319
Kesk-Atlandi aheliku keskmine
sügavus on umbes kolm tuhat meetrit.
24
00:02:32,402 --> 00:02:37,741
See tekkis miljoneid aastaid tagasi
tektooniliste plaatide pingete tõttu.
25
00:02:38,742 --> 00:02:42,245
Kümne kuni kolmekümne meetri
sügavusel asuvad praod ja koopad
26
00:02:42,287 --> 00:02:46,083
on ideaalne elupaik rannikukaladele.
27
00:02:46,166 --> 00:02:48,669
Meriahvenad ja stauriidid
28
00:02:48,710 --> 00:02:52,756
on siin sama tavalised kui skaarlased.
29
00:02:53,048 --> 00:02:54,716
Kesk-Atlandi süvik
30
00:02:54,758 --> 00:02:57,636
on samuti osa Kesk-Atlandi ahelikust.
31
00:02:57,719 --> 00:03:02,307
Tänaseni tõuseb siin magma
maa sisemusest pinnale.
32
00:04:16,548 --> 00:04:20,385
Assoori saarte juures
kohtuvad kolm tektoonilist plaati,
33
00:04:20,469 --> 00:04:22,179
Aafrika ja Euraasia plaadid
34
00:04:22,220 --> 00:04:24,639
puutuvad kokku Põhja-Ameerika plaadiga,
35
00:04:24,723 --> 00:04:29,102
mis põhjustab maavärinaid
ja vulkaanipursked.
36
00:04:30,520 --> 00:04:32,481
Seetõttu on Kesk-Atlandi ahelik
37
00:04:32,564 --> 00:04:36,651
üks maailma aktiivsemaid
vulkaanilisi piirkondi.
38
00:04:39,279 --> 00:04:41,281
Et see fakt pole väljamõeldis,
39
00:04:41,364 --> 00:04:44,201
saab ilmseks veealuse sukeldumise ajal
40
00:04:44,284 --> 00:04:47,120
Pico saare juures Assoori saarestikus.
41
00:04:47,204 --> 00:04:49,915
Laavakivide ja karide vahelistest lõhedest
42
00:04:49,998 --> 00:04:52,793
pursuvad välja keeva vee sambad.
43
00:04:52,876 --> 00:04:56,046
Maa sees, koore all,
koguneb pidevalt surve,
44
00:04:56,129 --> 00:04:59,633
mis purskub välja läbi õhukeste
kapillaaride merepõhjas.
45
00:05:00,300 --> 00:05:03,345
Kardinalkalade ja
merilatikate suureks rõõmuks,
46
00:05:03,428 --> 00:05:06,556
kes armastavad mullidega mängida.
47
00:05:26,409 --> 00:05:33,124
Pico vulkaan kõrgusega 2351
meetrit on Portugali kõrgeim mägi.
48
00:05:33,208 --> 00:05:35,252
See kihistvulkaan kõrgub mere kohal
49
00:05:35,335 --> 00:05:38,588
samanimelises Assoori saarestiku saarel.
50
00:05:38,672 --> 00:05:43,468
Viimati purskas see
tuld ja tuhka 1752. aastal.
51
00:05:43,552 --> 00:05:45,595
Sellest ajast on see vaikinud.
52
00:05:45,762 --> 00:05:51,560
Siiski purskavad kihistvulkaanid
tavaliselt 10 000 aasta tagant.
53
00:05:51,726 --> 00:05:56,314
Seetõttu jääb Pico maailma
aktiivsete vulkaanide nimekirja.
54
00:05:56,439 --> 00:05:59,734
Et mõista, kui võimas oli viimane purse,
55
00:05:59,776 --> 00:06:05,323
piisab viietunnisest tõusust
vulkaani kraatri servale.
56
00:06:05,448 --> 00:06:10,328
Lõõris on näha tardunud
laavavoole ja kivimoodustisi,
57
00:06:10,412 --> 00:06:13,206
mis aeglaselt loodusele alistuvad.
58
00:06:13,623 --> 00:06:18,670
Sammal ja taimestik katavad
kokku varisenud vulkaani kupli.
59
00:07:22,651 --> 00:07:25,362
Eriti omapärase kuju omavad moodustised
60
00:07:25,487 --> 00:07:28,573
kraatri kirdeküljel.
61
00:07:28,657 --> 00:07:31,910
Just Pico kirdenõlvalt
62
00:07:31,993 --> 00:07:37,999
voolas laava orgu,
pühkides teel kõik minema.
63
00:09:05,295 --> 00:09:09,090
Vulkaani välisküljed on
kaetud lopsakas taimestikuga.
64
00:09:09,215 --> 00:09:13,928
Arvukad mitmekesised taimed
mägedes meenutavad Kanada hilissuve.
65
00:09:13,970 --> 00:09:17,891
See juhtub seetõttu, et
Pico püüab kinni pilved
66
00:09:17,932 --> 00:09:19,809
ja orograafilised sademed
67
00:09:19,851 --> 00:09:23,438
toovad kaasa taimestiku lopsakuse.
68
00:09:26,524 --> 00:09:31,071
Puud ja põõsad meenutavad
varajaste impressionistide maale.
69
00:09:31,154 --> 00:09:36,076
Ja üksikuid puid võib ekslikult
pidada stiliseeritud monumentideks.
70
00:09:50,131 --> 00:09:54,219
Tipus saab veel tunda vulkaani hingust.
71
00:09:54,552 --> 00:09:59,224
Selle sees tõuseb
erinevatest kohtadest kuum aur
72
00:09:59,349 --> 00:10:03,228
müstiline vaatepilt, eriti varahommikul.
73
00:10:05,730 --> 00:10:07,315
Vulkaani purske ajal
74
00:10:07,357 --> 00:10:11,611
moodustavad sulanud laavavoolud tunneleid.
75
00:10:11,861 --> 00:10:15,073
Need tekivad, sest laava jahtub pinnal
76
00:10:15,156 --> 00:10:18,118
kiiremini kui voolu keskel.
77
00:10:18,201 --> 00:10:21,579
Mõne aja pärast, sõltuvalt
jahtumise tasemest,
78
00:10:21,663 --> 00:10:24,624
voolavad laavavoolud erineva kiirusega.
79
00:10:24,666 --> 00:10:27,669
Sees palju kiiremini kui väljas.
80
00:10:31,881 --> 00:10:36,427
Tekivad tunnelid, mis
laienevad laava edasiliikumisel.
81
00:10:36,511 --> 00:10:40,098
See koobas on üks
endistest laavatunnelitest.
82
00:10:40,348 --> 00:10:43,893
Sees saab läbida
ulatuslikku kanalite labürinti,
83
00:10:43,977 --> 00:10:49,691
mille laava tegi 1752. aasta purske ajal.
84
00:10:49,774 --> 00:10:52,652
Kõikjal seintel on näha
kriimustusi ja pragusid,
85
00:10:52,735 --> 00:10:55,738
mille jättis mööda voolav laava,
86
00:10:55,822 --> 00:11:00,869
samuti tardunud laavapiisku, mis
turritavad laest nagu haikala hambad.
87
00:11:00,952 --> 00:11:03,288
Täna on varisenud kuplid
muutunud koobasteks,
88
00:11:03,371 --> 00:11:08,001
kus sageli võib näha meetrikõrguseid
stalagmiite seismas nagu altarid.
89
00:11:08,084 --> 00:11:09,711
Kristallilised kasvandid seintel
90
00:11:09,752 --> 00:11:14,340
võimaldavad määrata kunagi
tunnelis voolanud laava koostist.
91
00:11:15,175 --> 00:11:18,887
See on geoloogide jaoks
põnev uurimisvaldkond.
92
00:11:18,970 --> 00:11:22,015
Tunnelite seinte koostise uurimine
93
00:11:22,098 --> 00:11:28,563
võib anda ettekujutuse Pico purske
tugevusest umbes 260 aastat tagasi.
94
00:12:26,204 --> 00:12:29,290
Sellistele kihistvulkaanidele
nagu Pico on iseloomulik see,
95
00:12:29,374 --> 00:12:34,128
et esimese purske ajal
lüüakse mäe tipp minema.
96
00:12:35,338 --> 00:12:37,966
Kui purse ei olnud piisavalt tugev
97
00:12:38,049 --> 00:12:41,928
ja kraatri kuppel jääb alles,
tekivad teisesed kraatrid,
98
00:12:42,011 --> 00:12:45,348
mille kaudu laavavoolud orgu suunduvad.
99
00:12:45,431 --> 00:12:47,976
Picol juhtusid mõlemad sündmused.
100
00:12:48,059 --> 00:12:49,686
Sellepärast moodustusidki
101
00:12:49,727 --> 00:12:52,897
arvukad teisesed kraatrid kõrgel mägedes,
102
00:12:52,981 --> 00:12:56,609
ja täna näeb platoo välja
nagu suured korstnad.
103
00:12:56,693 --> 00:12:59,862
Need on iseloomulikud Pico maastikule.
104
00:13:01,823 --> 00:13:06,744
Maavärinad ja vulkaanipursked
on Assoori saartel sagedased.
105
00:13:06,828 --> 00:13:10,456
Suurim purse 1957. aastal
106
00:13:10,540 --> 00:13:15,253
lõi Capelinhos'i vulkaani
Fayali saare rannikul.
107
00:13:15,878 --> 00:13:18,423
Tegelikult kasvas ühe ööga tasasele maale
108
00:13:18,506 --> 00:13:23,761
2400 ruutmeetrit uut saart koos vulkaaniga.
109
00:13:24,053 --> 00:13:28,599
Üks küla hävis, pool saare
majakaid mattus tuha alla,
110
00:13:28,683 --> 00:13:32,270
ja need leidsid end äkki saare keskelt.
111
00:13:33,563 --> 00:13:36,858
2000 inimest tuli ümber asustada.
112
00:13:36,941 --> 00:13:40,320
Paljud elanikud kolisid
USA-sse tänu erilisele seadusele,
113
00:13:40,403 --> 00:13:43,656
mis lubas nende immigratsiooni.
114
00:14:22,612 --> 00:14:27,658
Assoori saarte vulkaanide
hävitavat jõudu võib näha kõikjal.
115
00:14:27,784 --> 00:14:31,037
Sukeldujad puutuvad pidevalt
kokku uppunud hoonetega,
116
00:14:31,120 --> 00:14:33,998
nagu näiteks see majakas.
117
00:14:34,040 --> 00:14:36,793
See võimaldab hinnata
looduse piiramatut võimsust,
118
00:14:36,876 --> 00:14:40,963
mis aeglaselt, kuid kindlalt
muudab inimeste ehitised
119
00:14:41,047 --> 00:14:45,259
kalade, taimede ja korallide elupaigaks.
120
00:14:46,636 --> 00:14:52,642
Järgides sukeldujate õhumulle,
võib kogeda müstilisi hetki.
121
00:14:52,767 --> 00:14:56,270
Võib kohtuda meriahvenate
või makrellide parvedega,
122
00:14:56,312 --> 00:15:00,525
kes on kiiresti vallutanud
inimeste uppunud maailma.
123
00:15:05,446 --> 00:15:08,366
Elu varemetes kihab.
124
00:15:08,449 --> 00:15:13,913
Sukeldujad kohtuvad mitmesuguste
meriahvena ja latikatega.
125
00:15:21,921 --> 00:15:24,507
Makrell on usaldav ja uudishimulik,
126
00:15:24,632 --> 00:15:28,803
tal on väga suur huvi teada
saada, mis akvalangistidel seljas on.
127
00:15:39,522 --> 00:15:44,527
Valgemere latika parved
söövad majaka tahutud kividelt.
128
00:15:44,610 --> 00:15:48,531
Tugevad hambad võimaldavad
kalal toitu kivi küljest lahti rebida.
129
00:15:48,656 --> 00:15:51,951
Seda enam, et siin on seda külluses.
130
00:15:54,954 --> 00:15:59,459
Ja siin põgeneb sardiinide
parv makrellide parve eest.
131
00:18:45,082 --> 00:18:49,754
Juulis ja augustis õitsevad kõigil
üheksal Assoori saarestiku saarel
132
00:18:49,837 --> 00:18:52,048
lopsakalt hortensiad.
133
00:18:52,173 --> 00:18:55,301
Külastajad saavad imetleda
kontrastset maastikku:
134
00:18:55,384 --> 00:18:57,053
alates rohelise värvi mitmekesisusest,
135
00:18:57,136 --> 00:18:59,639
mida viljakas pinnas pakkuda suudab,
136
00:18:59,680 --> 00:19:03,517
kuni erinevate hortensiate
kõigi siniste toonideni.
137
00:19:03,643 --> 00:19:10,191
Saartel võib kohata valget,
roosat ja lillat hortensiat.
138
00:19:10,900 --> 00:19:15,029
Meremehed tõid selle lille
Aasiast umbes 150 aastat tagasi,
139
00:19:15,112 --> 00:19:19,241
ja nüüd on meetrikõrgune hortensia
saanud saarestiku sümboliks.
140
00:19:20,451 --> 00:19:23,371
Üle kogu saare kulgevad
kilomeetrite pikkused hortensiahekid
141
00:19:23,454 --> 00:19:28,668
tänavate ja majade ääres
ning piiravad karjamaid.
142
00:19:29,960 --> 00:19:33,881
Viljakas vulkaaniline pinnas
koos mõõduka kliimaga
143
00:19:33,964 --> 00:19:36,717
toimib kui hiigelsuur looduslik kasvuhoone
144
00:19:36,801 --> 00:19:40,346
ja loob ideaalsed kasvutingimused.
145
00:19:40,971 --> 00:19:44,392
Eriti palju hortensiaid on Fayali saarel,
146
00:19:44,475 --> 00:19:48,688
mistõttu kutsutakse seda sageli
Siniseks saareks.
147
00:19:50,147 --> 00:19:51,941
Need, kes otsustavad saart külastada,
148
00:19:52,024 --> 00:19:55,820
saavad tasuna hingematvad vaated
149
00:19:55,861 --> 00:20:01,242
loendamatutelt vulkaanilistelt
küngastelt ja rannikuäärsetelt radadelt.
150
00:20:07,081 --> 00:20:11,085
Ka teised taimed kasvavad
ohtralt, eriti Assoori kelluke
151
00:20:11,127 --> 00:20:13,754
ja erinevad rohttaimed.
152
00:20:14,672 --> 00:20:19,677
Viljakas laavapinnas toidab kõiki taimi.
153
00:20:34,900 --> 00:20:38,571
See ananass tunnistab
ammu möödunud päevi.
154
00:20:38,654 --> 00:20:42,324
See meenutab selle puuvilja
kunagist õitsvat eksporti.
155
00:20:43,534 --> 00:20:48,080
Kõik, mida siin kasvatati,
tõi kunagi head kasumit.
156
00:20:48,372 --> 00:20:51,751
Apelsinid, seejärel tee
ja veelgi hiljem tubakas
157
00:20:51,792 --> 00:20:54,044
olid maailmas populaarsed.
158
00:20:54,170 --> 00:20:56,088
Tee tuleb taas moodi,
159
00:20:56,172 --> 00:21:00,009
kuna seda kasvatatakse
siin ilma keemiliste lisanditeta.
160
00:21:02,386 --> 00:21:06,849
Assoori saartele asudes
ei raisanud inimesed aega.
161
00:21:06,932 --> 00:21:10,394
Ürgmetsad, mida esimesed
meresõitjad siin nägid,
162
00:21:10,436 --> 00:21:12,354
on peaaegu täielikult kadunud.
163
00:21:12,396 --> 00:21:16,150
Ainult mõned väikesed alad
on säilitanud oma algse ilme,
164
00:21:16,233 --> 00:21:18,360
nagu näiteks siin, Fayalil
165
00:21:18,444 --> 00:21:20,863
ja siin võib veel leida kohalikke taimi,
166
00:21:20,946 --> 00:21:24,366
mis esinevad ainult Assoori saartel.
167
00:21:24,450 --> 00:21:27,411
Need kohad soodustavad iseseisvat arengut,
168
00:21:27,453 --> 00:21:28,996
ja vahel võivad mõned taimed
169
00:21:29,038 --> 00:21:32,917
erineda oma liigi tüüpilistest tunnustest.
170
00:21:34,126 --> 00:21:35,336
Assoori saartel
171
00:21:35,419 --> 00:21:39,673
toodetakse 25 protsenti
Portugali piima- ja juustutoodangust.
172
00:21:39,757 --> 00:21:43,302
Lehmad karjatuvad aastaringselt
kõrgmäestiku karjamaadel
173
00:21:43,344 --> 00:21:48,432
ja annavad suurepärast piima,
pakkudes sama maitsvat liha.
174
00:21:49,850 --> 00:21:53,729
Reisijad kohtuvad sageli veisekarjadega,
175
00:21:53,771 --> 00:21:57,107
keda farmerid ühelt
karjamaalt teisele ajavad.
176
00:21:57,149 --> 00:22:01,237
Kõik loomad on terved ja
liha on maitsev ning mahlane.
177
00:23:24,737 --> 00:23:27,072
Veiniaiad Assoori saartel
178
00:23:27,156 --> 00:23:32,244
asuvad peamiselt Graciosa,
Terceira ja Pico saartel.
179
00:23:32,494 --> 00:23:35,789
Viinamarjaistanduste
pindala on umbes 400 hektarit,
180
00:23:35,873 --> 00:23:40,294
ja aastas toodetakse
umbes 12 tuhat hektoliitrit.
181
00:23:40,920 --> 00:23:42,796
Piki Pico läänerannikut
182
00:23:42,880 --> 00:23:45,591
laiuvad loendamatud
väikesed viinamarjaaiad,
183
00:23:45,633 --> 00:23:48,385
mida eraldavad kivimüürid.
184
00:23:48,427 --> 00:23:51,096
Põlvkonnad farmereid on
muutnud selle kivise maa
185
00:23:51,138 --> 00:23:54,475
unikaalseks põllumajandusmaastikuks.
186
00:24:11,951 --> 00:24:13,994
Viinamarjaaiad Assoori saartel
187
00:24:14,036 --> 00:24:18,207
nõuavad hoolikat tööd
ja erilisi kaitsemeetmeid.
188
00:24:19,959 --> 00:24:22,878
Alad on ümbritsetud laavakivimüüridega,
189
00:24:22,962 --> 00:24:27,174
et kaitsta tugevate tuulte ja
soolase merepritsmete eest.
190
00:24:29,009 --> 00:24:32,429
Tänu erilisele viinamarjasordile
nimega Currais,
191
00:24:32,513 --> 00:24:35,808
saadakse kõrgekvaliteedilist veini.
192
00:25:16,557 --> 00:25:20,561
Esmapilgul tunduvad segased müüride
jooned labürindina,
193
00:25:20,644 --> 00:25:23,605
kuid selles hullumeelsuses on süsteem,
194
00:25:23,689 --> 00:25:27,192
esiteks on suured alad
inimeste poolt piiratud.
195
00:25:28,569 --> 00:25:33,574
Alguses ehitati välismüürid
kaitseks küülikute rünnakute eest.
196
00:25:34,783 --> 00:25:36,618
Seejärel piiratud ala
197
00:25:36,702 --> 00:25:41,623
jagati väikeste sisemiste
müüridega mõneaakristeks kruntideks.
198
00:25:52,259 --> 00:25:56,555
Ristisuunalised müürid lõid
väikesed platsid, taskud ja käigud,
199
00:25:56,597 --> 00:26:00,267
kus kasvatati 3-4 viinapuud.
200
00:26:01,310 --> 00:26:05,189
Kivid kogusid päeval soojust
ja öösel eraldasid seda,
201
00:26:05,272 --> 00:26:08,942
lisaks kaitsesid müürid
tuulte ja pritsmete eest.
202
00:26:09,109 --> 00:26:14,198
Viinamarjakasvatuse traditsioonid
arenevad Assoori saartel tänaseni.
203
00:26:21,538 --> 00:26:25,000
Tuunipüügi kantsiks on jäänud São Jorge.
204
00:26:25,042 --> 00:26:28,295
See on väike saareke Pico nägemiskauguses,
205
00:26:28,378 --> 00:26:31,298
ja ainult kohalikel on õigus siin püüda.
206
00:26:31,673 --> 00:26:35,177
Tavaliselt püütakse
Assoori saartel tuuni õngega.
207
00:26:35,219 --> 00:26:39,223
Võrgud on siin keelatud,
erinevalt Portugali territooriumist.
208
00:26:39,807 --> 00:26:42,768
Nii kaitstakse siin delfiinide parvi,
209
00:26:42,810 --> 00:26:47,689
sest väljaspool territoriaalvesi
hukkuvad delfiinid piinarikkalt
210
00:26:47,773 --> 00:26:51,193
suurte kalapüügilaevastike võrkudes.
211
00:26:54,613 --> 00:26:56,490
Tuuni töödeldakse käsitsi
212
00:26:56,532 --> 00:27:00,452
Assoori saarte vanimas kalakonservitehases.
213
00:27:00,494 --> 00:27:05,541
Enne kui tuun purki jõuab,
valmistatakse seda nendes sumpades.
214
00:27:09,628 --> 00:27:13,757
Seejärel lõigatakse see käsitsi fileedeks.
215
00:27:15,634 --> 00:27:20,556
Kala peab lõpuks ujuma, antud juhul õlis.
216
00:27:21,974 --> 00:27:25,561
Ja lõpuks purgid
steriliseeritakse ja suletakse.
217
00:27:25,602 --> 00:27:28,438
Nüüd on need valmis pakendamiseks.
218
00:27:33,318 --> 00:27:37,781
Tehases töötab umbes
200 inimest, enamasti naised.
219
00:27:37,865 --> 00:27:41,410
See on umbes 20 protsenti
São Jorge elanikest.
220
00:27:41,451 --> 00:27:45,706
On selge, et tuun aitab saartel ellu jääda.
221
00:28:11,982 --> 00:28:16,195
Toiduahel on Assoori
saartel siiani terviklik.
222
00:28:16,278 --> 00:28:19,656
Nimekirja tipus koos inimestega on haid.
223
00:28:19,698 --> 00:28:25,329
Nad jahivad makrelli ja teisi
kalu, hoides bioloogilist tasakaalu.
224
00:28:26,038 --> 00:28:28,665
Toiduahel algab krilli ehk vähilaadsetega,
225
00:28:28,707 --> 00:28:31,793
mis saabuvad Assoori
saartele Golfi hoovusega.
226
00:28:31,835 --> 00:28:35,505
Krill on peamine toit
paljudele väikestele kaladele,
227
00:28:35,589 --> 00:28:37,174
samuti mantadele.
228
00:28:37,299 --> 00:28:40,427
Krill tõuseb üles Atlandi
sügavustest koos veega
229
00:28:40,469 --> 00:28:44,806
nn süvavee tõusu protsessi käigus.
230
00:28:44,890 --> 00:28:48,018
Assoori saarte riffide maailma elanikele
231
00:28:48,227 --> 00:28:51,563
on see vee tõus lihtsalt paradiisiaed.
232
00:28:51,647 --> 00:28:56,568
Neil tuleb vaid suu
avada ja toit ujub ise sisse.
233
00:28:57,486 --> 00:29:01,698
Pole ime, et makrellide, ahvenate,
barrakuudade ja latikate parved
234
00:29:01,782 --> 00:29:04,743
peavad neid vesi oma koduks.
235
00:29:05,702 --> 00:29:08,538
Koopad ja praod pakuvad
ideaalseid tingimusi
236
00:29:08,622 --> 00:29:12,626
noorkalade tekkeks ja kasvatamiseks.
237
00:29:13,543 --> 00:29:17,172
Bioloogilist mitmekesisust
on raske kirjeldada.
238
00:29:58,755 --> 00:30:05,053
Raid ja kaheksajalad on samuti
Assoori saarte veemaailma elanikud.
239
00:30:05,178 --> 00:30:07,472
Siiski ei ela nad avamerel,
240
00:30:07,514 --> 00:30:11,018
näiteks printsess Alice'i vulkaani lähedal,
241
00:30:11,059 --> 00:30:16,940
vaid eelistavad rannikulähedasi
alasid, kuni 50 meetri sügavusel.
242
00:30:52,392 --> 00:30:57,189
Iseenesestmõistetavalt valitseb riffide
ja merepõhja vahel sagimist ja tunglust.
243
00:30:57,272 --> 00:30:59,900
Peamiseks põhjuseks on triipahvenad,
244
00:30:59,941 --> 00:31:02,611
need uudishimulikud kalad elavad parvedes
245
00:31:02,694 --> 00:31:06,698
ja ujuvad pidevalt edasi-tagasi
ühelt saarelt teisele.
246
00:31:06,907 --> 00:31:09,618
Vahel muutub nende uudishimu maaniaks,
247
00:31:09,659 --> 00:31:14,164
ja siis tulevad sukeldujad üles
pärast nende valusaid hammustusi.
248
00:32:27,779 --> 00:32:31,992
Kõik kohalikud kalad tunnevad haisid hästi.
249
00:32:32,075 --> 00:32:35,912
Kõige sagedamini kohtab
Assoori saartel sinihaid.
250
00:32:36,204 --> 00:32:39,124
Teadlased arvavad, et
Assoori saared on koduks
251
00:32:39,207 --> 00:32:43,253
maailma suurimale
sinihaide populatsioonile.
252
00:32:44,171 --> 00:32:47,048
Loomad naudivad neile ideaalseid tingimusi
253
00:32:47,132 --> 00:32:50,343
umbes 10 meetri sügavusel.
254
00:32:54,264 --> 00:32:55,724
Haidega ujumine
255
00:32:55,807 --> 00:33:00,103
võib olla akvalangisti
elu kõige põnevam hetk.
256
00:33:00,145 --> 00:33:01,188
Vaatajad on lummatud
257
00:33:01,271 --> 00:33:05,567
selle mereröövli liigutuste
uskumatult puhtast esteetikast.
258
00:33:05,609 --> 00:33:10,489
Seda kurvem on, et paljud
hailiigid on väljasuremise äärel.
259
00:33:10,697 --> 00:33:13,450
Isegi sinihai elu on ohus,
260
00:33:13,533 --> 00:33:16,953
ta on juba kantud
ohustatud liikide nimekirja.
261
00:33:17,370 --> 00:33:21,458
Ekspertide hinnangul on
umbes kaks ja pool miljonit haid
262
00:33:21,541 --> 00:33:26,379
langenud aasialaste kuritegeliku
haiuimesupi ihaluse ohvriks.
263
00:33:26,421 --> 00:33:29,377
Traagiline on see, et
haidel lihtsalt raiutakse
264
00:33:29,401 --> 00:33:31,885
uimed ära ja ülejäänu
visatakse minema.
265
00:33:32,344 --> 00:33:35,597
Kuid veelgi traagilisem on
see bioloogia seisukohalt,
266
00:33:35,680 --> 00:33:39,559
kuna haid hoiavad meie
ookeanides bioloogilist tasakaalu,
267
00:33:39,643 --> 00:33:45,357
eraldades haige kala tervest,
tagades meile terved kalavarud.
268
00:33:54,157 --> 00:33:58,870
Ookeanide kroonimata
kuningateks jäävad siiski mantad.
269
00:33:59,329 --> 00:34:01,164
Te ei näe ega kuule neid,
270
00:34:01,248 --> 00:34:03,833
kuni nad äkki teie ette ilmuvad,
271
00:34:03,917 --> 00:34:07,837
ujudes vaikselt sukeldujate kohal.
272
00:34:08,046 --> 00:34:11,591
Nende hiiglaslike raide - merekuradite -
liigutused on tõeliselt majesteetlikud.
273
00:34:11,675 --> 00:34:13,760
On tõeliselt majesteetlikud.
274
00:34:13,885 --> 00:34:18,473
Koos sabaga võib manta
kasvada üle 9 meetri pikkuseks.
275
00:34:19,182 --> 00:34:23,603
Raide tiibade siruulatus
on enamasti seitse meetrit.
276
00:34:23,979 --> 00:34:27,399
Nad neelavad planktonit
oma pidevalt avatud suuga,
277
00:34:27,440 --> 00:34:31,736
ja eraldavad selle veest
läbi suurte pealõpuste.
278
00:34:32,362 --> 00:34:35,865
Täiskasvanud mantad
võivad kaaluda kuni kaks tonni.
279
00:34:35,907 --> 00:34:39,119
Sageli saadavad merekuradeid remorkahvid.
280
00:34:39,202 --> 00:34:43,873
Need umbes 30-sentimeetrised
kalad kinnituvad mantade kehale
281
00:34:43,999 --> 00:34:47,919
ja reisivad nii "hääletades" mööda ookeane.
282
00:34:49,129 --> 00:34:53,300
Mantad taluvad neid ja
astuvad nendega isegi sümbioosi.
283
00:34:53,508 --> 00:34:56,928
Vastavalt teaduslikele
tõenditele on kokkulepe lihtne -
284
00:34:57,012 --> 00:35:00,223
transport kui tasu puhastamise eest.
285
00:35:00,682 --> 00:35:03,810
Ka mantad võidakse kanda
punasesse raamatusse.
286
00:35:03,852 --> 00:35:09,024
Kuigi nende arvukus pole veel
ohus, on nad väga haavatavad.
287
00:35:32,380 --> 00:35:37,177
Nagu delfiinid, elavad grindid
parvedena ehk karjadena.
288
00:35:37,260 --> 00:35:40,472
Keskmine kari koosneb 20 isendist.
289
00:35:41,181 --> 00:35:45,685
Lisaks suhtlevad grindid tavaliselt
teiste väikeste vaalaliikidega.
290
00:35:45,727 --> 00:35:51,232
Näiteks hallide pringeldega
või ümarpeavaalaga.
291
00:35:53,068 --> 00:35:58,365
Tavaliselt ujuvad grindid aeglaselt
kiirusega 6 kilomeetrit tunnis,
292
00:35:58,448 --> 00:36:04,412
kuid kui nad tajuvad ohtu, võivad
arendada 7 korda suuremat kiirust.
293
00:36:04,579 --> 00:36:08,249
Kui nad ei toitu, ujuvad ja
hingavad grindid kõik koos
294
00:36:08,333 --> 00:36:11,961
ja eralduvad ainult toidu otsinguil.
295
00:37:54,981 --> 00:38:01,029
Vaalapüük Assoori saartel
algas umbes 1830. aastal.
296
00:38:01,112 --> 00:38:03,031
Algul hakkasid Assoori
saartele vaalade pärast
297
00:38:03,072 --> 00:38:06,951
"sisse astuma" Ameerika,
seejärel Inglise vaalapüüdjad.
298
00:38:07,035 --> 00:38:10,663
Tegelikult ei tulnud nad siia
vaalapüügiks, vaid varude täiendamiseks,
299
00:38:10,747 --> 00:38:14,334
et parandada oma laevu
või värvata uut meeskonda -
300
00:38:14,417 --> 00:38:16,878
saarestiku noori.
301
00:38:19,005 --> 00:38:23,218
Ajapikku õppisid Assoori
saarte elanikud vaalu püüdma,
302
00:38:23,259 --> 00:38:25,678
omandasid uue tehnika ja materjalid
303
00:38:25,762 --> 00:38:29,682
ning ehitasid rannikule vaalavaatlusjaamu.
304
00:38:30,058 --> 00:38:33,895
Kuid vaalapüügist ei
saanud siin püsivat elukutset.
305
00:38:33,978 --> 00:38:37,273
Sellega tegelesid kalurid,
käsitöölised või farmerid,
306
00:38:37,357 --> 00:38:41,653
kes vahetasid oma elukutset
iga kord, kui vaalad ilmusid.
307
00:38:41,694 --> 00:38:46,574
20. sajandi teisel poolel
otsustati vaalapüük lõpetada.
308
00:38:46,658 --> 00:38:51,120
1981. aastal tapeti 137 vaala,
309
00:38:51,162 --> 00:38:57,669
1982 - 94, ja 1983 ainult 19.
310
00:38:57,794 --> 00:39:02,549
1983. aastal keelati
ametlikult vaalapüügitööstus.
311
00:39:02,632 --> 00:39:06,553
Viimased kolm vaala tapeti 1987. aastal.
312
00:39:06,636 --> 00:39:09,055
Sellest ajast kasutavad
kunstnikud ja suveniirimüüjad
313
00:39:09,138 --> 00:39:13,643
vaalaluud ja -hambaid
vaid oma varudest.
314
00:39:43,256 --> 00:39:46,467
Kašelotid on Assoori saarte eripära.
315
00:39:46,593 --> 00:39:50,889
Peamiselt võib siin näha emaseid,
kes kasvatavad oma järglasi.
316
00:39:50,930 --> 00:39:53,308
Nad võivad kaaluda tervelt 50 tonni.
317
00:39:53,349 --> 00:39:57,729
Sageli ujuvad nad kuni
350 meetri sügavusele.
318
00:39:57,854 --> 00:40:00,481
Ja isased sukelduvad veelgi sügavamale.
319
00:40:00,607 --> 00:40:05,153
Sukeldumine võib kesta 20 kuni 80 minutit.
320
00:42:47,899 --> 00:42:49,025
Assoori saared
321
00:42:49,108 --> 00:42:53,196
kuuluvad kindlalt maailma kümne
parima sukeldumiskoha hulka.
322
00:42:53,279 --> 00:42:57,575
See pole üllatav, arvestades nende
kohtade bioloogilist mitmekesisust.
323
00:42:57,658 --> 00:43:00,620
Siiski ei sobi need veed algajatele.
324
00:43:00,661 --> 00:43:02,330
Siinsete tugevate hoovustega
325
00:43:02,413 --> 00:43:05,458
saab hakkama ainult
kogenud ja tugev sukelduja.
326
00:43:05,541 --> 00:43:06,834
Need, kes on siin sukeldunud,
327
00:43:06,918 --> 00:43:13,132
peavad igavesti meeles unustamatuid
hetki sukeldumisest Assoori saartel.
328
00:43:22,391 --> 00:43:23,810
Kuigi on väga kaheldav,
329
00:43:23,893 --> 00:43:28,314
et nad kogevad selliseid
hetki nagu meie turvaja.
330
00:43:28,439 --> 00:43:30,233
Soovitame mitte järele teha,
331
00:43:30,274 --> 00:43:34,821
lihtsalt nautige
sukelduja ja manta balletti.
332
00:47:24,216 --> 00:47:29,430
Assoori saared asuvad Atlandi
ookeani ääretutel avarustel.
333
00:47:29,722 --> 00:47:33,893
Peale nahkhiirte pole
saarestikus kohalikke loomi.
334
00:47:34,685 --> 00:47:37,355
Kõik loomad on kas meremeeste poolt
335
00:47:37,396 --> 00:47:39,982
toiduallikana siia toodud ja maha jäetud,
336
00:47:40,024 --> 00:47:42,360
või hiilisid siia "piletita".
337
00:47:42,443 --> 00:47:46,072
Loomad kohanesid eluga
saartel täielikus isolatsioonis,
338
00:47:46,113 --> 00:47:50,910
ja erinevad veidi tunnuste
poolest oma liigikaaslastest.
339
00:47:52,328 --> 00:47:56,874
Suur randtiirlane loetakse
kohalikuks linnuks.
340
00:47:57,166 --> 00:48:00,419
Nad elavad gruppides avamerel.
341
00:48:00,753 --> 00:48:05,966
Ainult emased tulevad
saartele, et koobastesse muneda.
342
00:48:29,156 --> 00:48:33,994
Siiani pole selge, kuidas
gekod saartel ilmusid.
343
00:48:34,328 --> 00:48:39,792
Mõned arvavad, et nad hiilisid
"piletita" laevadel Aafrikast.
344
00:48:39,875 --> 00:48:43,754
Täna elavad nad peamiselt Fayali saarel.
345
00:49:31,594 --> 00:49:33,512
Ramo Grande tõugu veised
346
00:49:33,596 --> 00:49:38,559
on Assoori saarte
ainus kohalik veisetõug.
347
00:49:41,979 --> 00:49:45,691
Nad toodi saartele kolmsada
aastat tagasi tööjõuna,
348
00:49:45,733 --> 00:49:47,026
kohanesid tingimustega
349
00:49:47,109 --> 00:49:50,029
ja on nüüd hea liha- ja piimaand.
350
00:49:50,112 --> 00:49:51,363
Nad on uskumatult vastupidavad
351
00:49:51,489 --> 00:49:54,658
ja karjatuvad peaaegu
aastaringselt mägedes.
352
00:50:31,028 --> 00:50:33,864
Tänu oma geograafilisele asukohale
353
00:50:33,906 --> 00:50:38,202
määravad üheksa saart keset
Atlandi ookeani Euroopa ilma.
354
00:50:38,327 --> 00:50:39,995
Kuulus Assoori kõrgrõhkkond
355
00:50:40,037 --> 00:50:43,207
loob meeleolu kogu Kesk-Euroopas.
356
00:50:43,249 --> 00:50:47,336
Teisest küljest on ilm
Assoori saartel ise ebastabiilne.
357
00:50:47,378 --> 00:50:50,548
Seda võiks nimetada muutlikuks.
358
00:50:50,631 --> 00:50:55,886
Vahel võivad ootamatult
saabuda tugevate tuultega tormid.
359
00:50:56,011 --> 00:50:58,222
Assoori saartel on oma kliima:
360
00:50:58,264 --> 00:51:03,435
vihm, udu ja päike võivad
päeva jooksul vahelduda.
361
00:51:03,519 --> 00:51:07,273
Seetõttu on siin üsna
püsiv niiskus aasta läbi.
362
00:51:07,356 --> 00:51:11,026
Vihm ja päike võivad vahelduda läbisegi.
363
00:51:11,151 --> 00:51:13,571
Kui hommikul on taevas pilves,
364
00:51:13,612 --> 00:51:17,324
ei tähenda see, et
päeval päike välja ei tule.
365
00:51:17,992 --> 00:51:22,871
Aga võite kohe unustada oma
lootused püsivale päikesele.
366
00:51:22,913 --> 00:51:25,708
Tavaliselt pole siin
äärmuslikke temperatuure:
367
00:51:25,749 --> 00:51:27,960
kohutavat kuumust ega sama külma.
368
00:51:28,043 --> 00:51:31,046
Soe Golfi hoovus tagab
vastuvõetava temperatuuri.
369
00:51:31,088 --> 00:51:32,131
Eriti suvel,
370
00:51:32,214 --> 00:51:36,051
kui Assoori kõrgrõhkkonna
keskpunkt asub saarestiku kohal.
371
00:51:36,093 --> 00:51:38,596
Rünkpilved võivad kiiresti moodustuda,
372
00:51:38,679 --> 00:51:41,390
kuid need jäävad mägedesse.
373
00:52:11,629 --> 00:52:15,883
Assoori saared on üks
viimaseid paradiislikke kohti maal.
374
00:52:15,966 --> 00:52:18,093
Euroopa viimane kindlus Atlandil
375
00:52:18,177 --> 00:52:23,515
tervitab oma külalisi tuhandete
lugude ja ebatavaliste vaatenurkadega.
376
00:52:25,309 --> 00:52:29,813
Veealune bioloogiline mitmekesisus võlub.
377
00:52:29,938 --> 00:52:34,151
Assoori saartel on toimunud
elustiili ümbermõtestamine.
378
00:52:34,193 --> 00:52:36,904
Siin suhtutakse looduskaitsesse tõsiselt,
379
00:52:36,945 --> 00:52:41,492
isegi kui majanduslikud piirangud
seavad väga ranged piirid.
380
00:52:41,533 --> 00:52:46,121
Me üksnes loodame, et
poliitikud, kes saari juhivad,
381
00:52:46,205 --> 00:52:50,834
suudavad hoida tasakaalu
majanduse ja ökoloogia vahel,
382
00:52:50,959 --> 00:52:56,173
et säilitada viimane paradiis maa peal.
383
00:52:58,597 --> 00:53:00,597
Tõlkis Ervin Põld
33048
Can't find what you're looking for?
Get subtitles in any language from opensubtitles.com, and translate them here.