Original subtitles

Umbes tund aega tagasi astus lavauksest sisse suur rahvahulk,

ja see oli Jayne Mansfield.

Siin ta ongi, kaunis Jayne Mansfield.

Tunnen end kui emahani, mul on nii palju lapsi.

Mis nende nimed on? Kes tema on?

Tema on Miklos.

Tere, Miklos.

Ja... - Maria.

Vabandust, kes sina oled?

Mis selle väikemehe nimi on?

Mis su nimi on? - Zolie.

Mis? - Zolie!

Kuule, tee ise oma saade, eks?

Kes sina oled, kullake?

Maria.

Maria.

Arvan, et kui sa lapsed saad,

on nemad sinu prioriteet.

Oled sa filmistaar või nõudepesija.

Kui mu karjääriga midagi juhtuks,

kui satuksin avariisse,

kui näos oleks armid, kui kaotaksin jalad...

Kui peaks juhtuma mõni kohutav õnnetus,

on minu lapsed alati hoitud.

IGATSEN SIND, EMME

Olin kolmene, kui minu ema suri.

Mul ei ole temast eriti mälestusi.

Mäletan ühte korda, kui sõin hommikuhelbeid.

Mäletan, kuidas ta mu juukseid silitas,

ma ei tea, kas see on tõeline mälestus või mõtlesin selle välja,

kuna see on soovunelm.

Pärast tema surma

oli hetk, mida endas kaasas kannan,

see on hetk kui leidsin oma beebiraamatu.

Õdedel-vendadel oli ka selline,

Mickey Jr. BEEBIRAAMAT

aga kui ma enda oma läbi sirvisin, oli see praktiliselt tühi.

Lisaks mälestuste puudumisele

tundsin seetõttu veel suuremat kaotust.

Minu südames oli nagu väike auk.

Kui vanemaks sain, ütles isa mulle:

"Ära loe emast kirjutatud raamatuid,

"ära loe neid raamatuid, sa ei pea neid raamatuid lugema."

Ta ütles, et need on täis valesid, täis sensatsioonilist jama.

Seal oli asju, millega ta ei tahtnud mind koormata.

Tegin, mis ta ütles. Ma ei lugenud neid raamatuid kunagi.

Mingil hetkel hakkasin piinlikust tundma,

kuna teda kujutati seksisümbolina.

Ja kõikide tema valikute pärast.

Üritasin mõtet oma emast

eemale tõugata.

Kui mu karjäär edenes,

hakkasin saama fännikirju inimestelt,

kes teadsid, et olen Jayne Mansfieldi tütar.

Võib-olla nad tundsid teda või oli neil mõni kokkupuude või foto.

Ja... Seda oli lihtsalt palju.

"Kallis preili Hargitay, mul on kava

"muusikalist "Härrasmehed eelistavad blondiine", su ema mängis seal."

"Mariska, olin sinu vanemate sõber."

"Tere, Mariska, Jayne oli mu naaber

"ja harjutas igal pärastlõunal viiulimängu."

"Kallis preili Hargitay, teil peaks olema see mälestusese emast.

"See sisaldab teie sünnitunnistust ja muud."

Jayne ja Mickey Hargitay teatavad rõõmuga

tütre Mariska Magdolno sünnist

Jätsin mulle saadetu alles,

see oli justkui kõige algus.

Emast sai keegi, kelle peale aina enam mõtlesin.

Pandeemia ajal korraldasin talle isegi sünnipäevapeo.

Palju õnne, kallis Jayne

Surnud emadele ei korraldata just sageli sünnipäevapidusid,

kuid selles oli mingi võlu.

Umbes sel ajal hakkasin tundma,

et tahaksin temast rohkem teada.

Mitte seksisümbolist Jayne Mansfieldist,

vaid lihtsalt Jayne'ist.

Minu emast Jayne'ist.

Minu isa, kes oli mu tugi,

suri aastal 2006.

On nii palju küsimusi, mida ma temalt kunagi ei küsinud.

Ma pole ka eriti õdede-vendadega nende

kogemusest rääkinud.

Ma tahaksin teda nüüd mõista.

See on osa minu elust ja osa minust endast,

mida olen alati luku taga hoidnud.

Zoltan Hargitay MINU VEND

Mulle meeldib puit seal peal, see on kena.

Valmis?

Mine ettevaatlikult.

Jayne Marie Mansfield MINU ÕDE

Teeme nagu Danmama, mäletad?

Nii suudles vanaema.

Valmis?

Mickey Hargitay Jr. MINU VEND

Kõik hästi?

Tähendab...

Nii hästi kui saab. - Nii hästi kui...

Ma ei tea, kuidas pagan sa mu nõusse said.

Ma tahan... ma tahan sinust suure staari teha,

sul on ju sinised silmad.

Seda ei juhtu.

Niisiis...

Siin me oleme. - Oled valmis?

Valmis. Siin me oleme.

Olen seda päeva kaua oodanud.

Tahan sind esmalt tänada,

olen närvis,

sest tean, et sa ei tee seda rõõmuga...

Sulle ei meeldi nendest asjadest rääkida,

eks näeme, kuidas läheb ja kuidas end tunneme

ja sa ei pea rääkima asjadest, millest ei taha.

Aitäh, Marish, et mind kutsusid,

see on kindlasti au,

ükskõik, mida vajad, olen sinu jaoks olemas.

Aitäh.

Tahaksin esmalt meie lapsepõlvest rääkida.

Kadestan su mälestusi.

Mul ei ole mälestusi.

Noh, sa...

Kas saad korra pausi teha?

Mulle tundub, et mälestuste asemel

on see pigem nagu meenutus mingist olemusest.

Nagu mingid inimese nüansid, kui sa mõistad.

Mäletan tema kohalolu

ja mõningaid tundeid sellest ajast.

Pean neid sügavalt sisimast otsima.

Aga üldine mälestus

esimestest aastatest on hea.

Elasime siis Texases.

Olime vaid kahekesi.

Jayne Marie VANUS 3

Näen tema pilti silme ees,

Ema VANUS 19

ta oli nii noor.

Minu isa,

tema nimi oli Paul Mansfield.

Nad olid sel ajal abielus.

Kui ma laps olid, siis ta jälgis filmistaare,

ta käis neid pidevalt kinos vaatamas,

ta jagas seda minuga.

Tal olid omad eeskujud.

Ta tahtis ka selline staar olla.

Paul Mansfield oli kirikut austav Texase kodanik.

See ei meeldinud talle üldse.

Aga Jayne oli pühendunud.

Ta käis draamatundides.

Tal oli tõeline soov saada näitlejaks.

Ta oli sellele nii pühendunud.

Ta otsustas, et läheb Californiasse ja teeb oma unistuse teoks.

Paul Mansfield tuli meiega kaasa.

Kuid ta mõistis,

et Jayne ei plaaninudki lahkuda.

Paul läks üksi tagasi ja meie jäime.

Alguses oli ta nõus kõike tegema.

Ta oli modell.

Õpetas tantsimist.

Ta müüs isegi Wiltoni teatris komme.

Mida iganes, et teda märgataks.

Ta võttis mind kõikjale kaasa.

Mul on sellest ajast palju mälestusi.

Kuna ta kuulus vaid mulle.

Kuid siis märkas teda üks agent.

Ta käis proovides.

Kui ma ei eksi, läksite Hollywoodi

Jeanne d'Arci rolli prooviesinemisele.

Ma ei proovinud Jeanne d'Arci rolli saada,

ma esitasin Jeanne d'Arci monoloogi Milton Lewisele,

kes oli Paramount Studios

rollijaotuse juht.

Ta arvas, et ma raiskan oma,

nagu ta ütles, ilmselget annet.

Ta blondeeris mu juuksed,

leidis mulle istuvamad kleidid ja selline on tulemus.

Elasime tol ajal Los Angeleses korteris,

meil polnud palju raha.

Järsku hakkas ta rolle saama.

FEMALE JUNGLE

Oled paras peavalu, Al.

Ma tulin, et saaksid oma enda mängu maitset tunda.

Kes helistas?

Ray Borden.

Oled selles kindel?

Absoluutselt, ta ütles mulle oma nime. Pealegi oli ta väga solvav.

Hakkasime sellest rääkima

ja ta ütles, et on John Facenda järele hull.

John Facenda?

Ta on uudistereporter,

ta on iga õhtu eetris.

Kell 11 ja umbes 15 minutit.

Millal sa aru said, mis toimub?

Ilmselt hakkasin märkama, kui olin umbes viie või kuuene.

Ta oli 22 ja esines Broadwayl.

OSATÄITJAD

JAYNE MANSFIELD (Rita Marlowe)

See etendus, "Will Success Spoil Rock Hunter?",

just see tõi ta kaardile.

JAYNE MANSFIELD BROADWAY ARUKAIM RUMAL BLONDIIN

Mäletan, et elasime Plaza hotellis.

Kord olime lihavõtete ajal kahekesi ja ta ütles:

"Mul on sulle üllatus, mine vannituppa."

Läksin ja avasin ukse,

seal oli sadu tibusid,

mäletan, et istusime põrandal ja naersime,

lihtsalt itsitasime.

See ajab nutma.

Mäletan, kuidas ta mind hoidis, kuidas me naersime.

Kui mu ema 34aastaselt suri,

pidi meie pere paljude asjadega tegelema.

Üheks oli see, et tal ei olnud testamenti.

Seega müüs riik tema asjad võlgade katteks maha.

Olid vaid üksikud asjad, mille õdede-vendadega

omale saime.

Mul on ta beebipapud.

Jumaluke.

Neid on kantud. - Jah, need on ilusad.

Vaata neid.

Imeilusad. - Tahtsin näidata.

Need on ilusad. - Jah.

Minu jaoks on suur osa sellest kaotatu tagasivõitmine.

Isegi füüsilised asjad.

Nii ma siis otsustasin lõpuks meie pere laoruumi läbi vaadata,

sest keegi polnud kaste alates 1969. aastast avanud.

DALLASE MANSFIELD ON NÜÜD STAAR

SEE TÜDRUK EI SUUDA VASTU PANNA!

Ma soovin, et mu õed-vennad saaksid minuga siin olla.

PILDIFAILID

Jumaluke.

Siin on ta Paul Mansfieldiga.

Mees on välja lõigatud.

Vau!

Selliseid on palju.

Kelle ta välja lõikas?

Seda ma ei mäleta.

Siin on isa.

Mickey.

Mida sa temast mäletad?

Ma arvan, et kui kohtusime, polnud mees temast veel üle saanud.

Sest ta suri 29. juunil 1967.

Meie Mickeyga abiellusime 1968. aasta aprillis.

Kannad neid alati endas,

sest kui kedagi kunagi armastad,

jäävad nad alatiseks südamesse.

Mind ei huvita, kui vihane oled,

mind ei huvita miski,

kui kedagi tõeliselt armastad, jääb ta siia.

Tule, sõbrake.

Mickey oli pärit Ungarist.

Kahekümne aastaselt võitis ta kiiruisutamise meistrivõistlused.

Ta oli jalgpalli rahvuskoondises.

Ta tegeles adagio tantsuga.

Tal oli USA-sse tulles taskus seitse dollarit.

Temast sai tsirkuses akrobaatide püüdja.

See oli enne, kui ta hakkas kulturismiga tegelema.

Temast sai Mister Indianapolis. Mister Indiana.

Mister Kesk-Lääs.

Ja lõpuks Mister Universum.

Nagu Mickey ütleks:

"Suudad unistada, suudad ka saavutada."

Selline oli Mickey.

Kui ta Mister Universumiks sai,

pakuti talle tööd laval,

New Yorgis, koos Mae Westiga.

Ühel õhtul

oli publikus Jayne Mansfield.

Nad kohtusid pärast etendust

ja sellest sai alguse...

üks ilus aeg nende elus.

Mickeyga oli see armastus esimesest silmapilgust.

Ta oli lihtsalt nii tore mees.

Oli näha, et Jayne oli õnnelik.

VASTABIELLUNUD

Nende abiellumine oli suur sündmus.

Jah, ma olin õnnelik.

Asjad muutusid

nii palju, tead küll.

Jayne Mansfield ja Mickey Hargitay

väljusid just sellest American Airlinesi lennukist.

Kogunenud on suur rahvahulk.

Jayne Mansfield on teinud tormilise tõusu tundmatusest

otse tänapäeva enim kajastatud staariks.

Täna sõlmis 20th Century Fox temaga pikaajalise filmilepingu.

Hetkel on ta ka enim pildistatud naine meelelahutusäris.

Preili Mansfield, aastal 1954, mitte just palju aastaid tagasi,

müüsite Hollywoodi teatris komme.

Kuidas juhtus nii, et üleöö staariks said?

Noh, Joyce,

ma tegin nii.

Kasutan oma pin-upstiili reklaamina, et nii-öelda jalg ukse vahele saada,

see pole kunagi olnud minu ambitsioon.

Kas see meeldib sulle?

See on vahend eesmärgi saavutamiseks.

Ei tea, kas peaks ütlema, et meeldis.

Aga tundsin, et see on hea,

olla olukorras, kus saan end väljendada ja liikuda selle poole,

mida ma päriselt tahan.

See on Rita Marlowe - lava-, ekraani- ja nüüd ka otse-eetri staar.

Ma arvan, et see pole üldse maitsekas.

Mis pole maitsekas?

Räägid naisele armukesest minu kuudes.

Jayne, kuidas sulle Goose'i õhuväebaasis meeldib?

Oh, mulle meeldivad kohad, kus mehed on valvel.

Ta ei tee nalja, radar muudkui heliseb: till-till-till.

KULDGLOOBUSE AUHINNAD TÄNA ÕHTUL

Olen Jayne Mansfieldi ja tema abikaasa Mickey Hargitay

kodus Beverly Hillsis.

Kas teeksid tuuri?

Muidugi, järgne mulle.

Läheks elutuppa?

Näitan sulle elutuba.

See dekoratiivtahvel seal üleval, Jayne, mis see on?

See on meie vapp, J ja M on meie initsiaalid.

Glenn Holse maalis selle.

Jah, ta kaunistas ka klaveri,

need amorid su taga.

Sul on siis kolm last.

Jah, see on Mickey Jr. - Tere, Mickey Jr.

Vabandust, et esimesena tutvustan.

Tore tutvuda, härra.

Jayne Marie, meie pisitütar.

Meeldiv tutvuda.

Ja see on meie noorim poeg, Zoltan Anthony.

Mida sa sellest ajast mäletad?

Mäletan, kuidas ta meiega

basseini juures mängis.

See oli südamekujuline bassein.

See oli tohutu.

Ja see oli sinu jaoks tavaline. - Jah.

Meil oli ka palju loomi.

Ta armastas loomi.

Kas sa otselotti mäletad? Meil oli otselot.

Ta oli tagaaias suures puuris,

kutsusime seda džungliks.

Teil oli siis lapsena loomaaed. - Meil oli loomaaed.

Ütlen loomaaed, aga ei mäleta midagi.

Jah.

Issand, ma mõtlen, mida sa tundsid, kui neid sellisena nägid,

nad olid nii suursugused.

Kas sellega harjuti lõpuks?

Marish, see on raske. Kui oled laps,

ei tea sa midagi muud, ei ole mingeid norme, ei ole...

tead küll. - Jah.

Sa lihtsalt...

"Okei, asjad on nii. See on elu, minu elu,"

just seda sa tead.

Aga ma tundsin end armastatuna ja turvaliselt.

Just see jättis kõige sügavama mulje.

Mäletan, kui ta ühel õhtul tuli ja ütles: "Head ööd!"

Ja...

ta tuli kümme minutit hiljem tagasi,

tuli ja kallistas mind,

mu silmad olid lahti, kuid tema nähes teesklesin,

et magan, ja siis jäin päriselt magama.

Just nii.

Oi, aitäh.

Keegi ei usu, et nii vana olen.

Saan järgmisel aastal saja-aastaseks.

Oled sa Rusty või Ray?

Rusty. - Rusty.

Kutsugu kuidas tahavad, peaasi, et õhtusöögile kutsumata ei jäta.

Ja mis aastal te kohtusitegi?

1957.

Ta palkas mu fännikirjadega tegelema,

kuid hiljem sain tema pressisekretäriks.

Vastutasin kõnede eest, leppisin kokku kohtumised

ja kõik muu selline.

Tead küll, see avalikkuse värk.

Ta oli kuulus poodide avamise poolest.

Kuid selles oli palju enamat.

Ta oli alati pildil.

Fännide ees.

Ta ütles:

"Ära kunagi keeldu kellelegi autogrammi andmast,

"ilma nendeta ei oleks ka mind."

Mõtlen, kui palju tähelepanu tegelikku näitlejatööd varjutab.

Sind nähakse avalikult piltidel ja uudistes

vist sama palju kui filmides.

Ütlen sulle, Robert,

näitleja elus on kaks tähtsat asja.

Kõige tähtsam on olla hea näitleja,

esmaklassiline staar.

See on tohutult tähtis.

Teine tähtis asi on olla tuntud.

Sophia Loren laseb Jayne Mansfieldil võita tähelepanu duelli

Jayne Mansfield tõestab, et liigne tähelepanu pole halb

JAYNE MANSFIELDI LUGU

Lubage öelda, olen kindel, et oleme siin täna selleks, et...

Seega kõik, mida koos tegite, toimis hästi.

Jah, tõepoolest.

Ja ütlen sulle, ta luges isegi kõik klambrid kokku.

Ta oli väga hoolas.

Oh, jah.

"Mis sellega juhtus? Ja sellega?"

Ta hoidis kõigel silma peal.

Hoidis kõigel silma peal.

Tere, Jayne.

Teadsin seda juba varem, kui koos filmi tegime.

"Will Success Spoil Rock Hunter."

Jah, see oli lõbus.

Sa oled kõige nunnum peaosaline.

Jah, ja kõige vanem ka.

Tead, olen inimestele ka öelnud, et sa pole tegelikult

rumal blondiin, kellena esined.

Arvan, et inimesed peaksid teadma, et oled tõeliselt tark,

tundlik ja mõistev inimene.

Ja see kõik on fassaad,

mitte tegelik sina.

See on sinust armas. Aitäh.

Ma arvan, et sa oled teadlik,

Jayne, see kõik on ju näitemäng?

Oh, see...

Enamik inimesi ei tea.

Ma arvan, et asjad on nii jah.

Inimesed maksavad piletiraha, et mind teatud moodi näha,

ja...

Nad saavad seda täie raha eest.

Usun, et see kõik kuulub rolli juurde, mida ma näitlejana mängin.

Kas räägiksid mulle rollist, mida ta kehastas, sellest persoonast?

Kust see sinu arvates tuli?

Stuudiod tahtsid seda.

PAREM KUI MARILYN MONROE!

Niisiis,

ta nagu jäljendas Marilyn Monroed.

Siin olen mina rannas.

Mu juuksed olid veidi pikemad, kas märkasid?

Oh, Rock Huntington, ma tean, ma...

Tahaks sind suudelda,

kuid valaksid ehk enne šampanjat, mu kallis?

Mul oli selle häälega keeruline suhe,

ma ei mõistnud seda,

ja see häiris mind.

Ma ei usu, et see Jayne'ile meeldis,

kuid tänu sellele saavutas ta edu ja...

ta läks vooluga kaasa.

Keda siis veel kodus leidub?

Oh, meil on otselot ja maina.

Otselot, tiiger või?

Jah.

"Mul on otselot ja maina,

"meil on veel elevant ja..."

Jah, see on tema.

Aga ta pole alati nii rääkinud.

See on... nagu karakter.

See on karakter.

See on Jayne'i karakter.

Kas ta rääkis sulle, millega ta tegeleb?

Noh, me arutasime seda. Me elasime seda läbi.

Aga kodus ta neid imelikke rolle ei mänginud.

Ta istus päikese käes, juuksed salli mässitud,

ta ei kandnud kodus meiki ega kõike muud.

Ta oli lihtsalt Jayne.

Tal oli hea huumorisoon.

Meil olid sisetelefonid ja iga kord, kui mul keegi külas oli,

karjus ta nende kaudu ja tegi imelikke hääli.

Aga ta oli ka kõneosav.

Ta rääkis prantsuse, itaalia, hispaania ja ungari keelt.

Ta tahtis,

et me maailma näeksime.

Ta viis mu Walter Reedi haiglasse,

külastasime sõjast naasnud sõdureid.

Ta tundis nende vastu suurt kaastunnet.

Ta tahtis mulle elu teist poolt näidata.

Nad lebasid seal üksinda.

Keegi ei hoidnud nende kätt ega öelnud, et neid armastab.

Üks inimene seal

läks mulle eriti hinge, ta oli oma jala kaotanud.

Kõige rohkem viis mind endast välja see, et...

Mitte keegi neist...

Nad olid enda üle nii uhked.

Nad ei olnud üldse kibestunud.

Sel hetkel ei mänginud ta kedagi teist,

see oli tõeline tema.

Mõtlen, mida sa tundsid,

kui teadsid, kes ta on,

ja kui erinevalt ta avalikult kõlas.

See ei tundunud loomulik. See ei tundunud mulle õige.

Vaatasin lihtsalt mujale, kui kuulsin...

tead küll, avalikku häält.

Ma teadsin, et ta oli tegelikult väga tark.

Minu viiuli-ja nüüd klaverimäng

võib sulle dr Samuel Johnsoni kuulsat lugu meenutada.

Kui ta väikest kutsikat tagajalgadel kõndimas nägi,

ütles ta: "Sa ei oota, et kõik ideaalselt õnnestuks,

"sa oled üllatunud, et kutsikas seda üldse teeb."

See tõestab,

et ma ei mängi vaid viiulit ja klaverit,

aga ma tean ka, kes dr Samuel Johnson on.

Vera Peers MINU VANAEMA ("DANMAMA")

Proua Peers, sina andsid talle vist laulu-ja tantsutunde.

Jah, tegin seda, Ralph.

Kui ta vanemaks sai, käis ta klaveri-ja viiulitundides.

Philip Williams SMU-st õpetas Jayniet,

mees lootis teda Carnegie Hallis näha.

Ta oli andekas.

Kas tead, miks klaveri-ja viiulimäng

tema tulevases karjääris suuremat rolli ei mänginud?

Ma ei saa tema eest kõneleda.

Tean, et tema eesmärk

oli tõsiseltvõetavaks näitlejaks saada.

Ta rääkis seda algusest peale.

Ja ta proovis.

Pole minu asi,

aga kas tohin rääkida, mida kord ühe kutiga tegin?

Virutasin tooliga,

kui nägin teda peol mingit neiut suudlemas.

Võin kihla vedada, et ta seda rohkem ei teinud.

Ei tea. Ma pole teda pärast seda näinud.

Aga ta on abielus, õnnelikus abielus.

Kas ma teenisin kopsaka summa?

Usu mind, kui kellelegi tooliga vastu pead lajatad, võib see imesid teha.

Just selliseid, mis kogu su elu särama panevad.

Miks ta selliseid rolle rohkem ei mänginud?

Ta ei saanud pakkumisi.

Seega ta tegi, mida oli vaja.

Marilyn Monroe esines oma kauni ja kurva elu lõpuni,

kuni ta 36-aastaselt traagiliselt suri.

Kuulus keha veetakse välja tema Hollywoodi kodust,

kust ta tühja unerohupurgi kõrvalt leiti.

Seksisümbol, mida ta nautis,

rumal blond, kes ta kindlasti ei olnud.

Näitlejanna, kelle soov näidelda jäi varju.

Ema imetles Marilyni väga,

aga ma arvan, et ta mõistis,

et kogu see blondi persoona

oli piirides püsimine.

Umbes sel ajal

ütles ta mulle,

et soovib seda kuvandit muuta.

Proua Mansfield,

kas on mõni küsimus, millele sa vastata ei taha?

Jah. Mulle ei meeldi, kui minu mõõtude kohta küsitakse,

inimesed on seda varem küsinud,

see ei meeldi mulle.

Ma tunnen, et minu figuurile pööratakse rohkem tähelepanu,

kui minu intellektile.

Ma tahaksin seda muuta.

PILDIL ON UUS MANSFIELD

Jayne, oled järjekordne ilus, kuid rumal blondiin.

Sa otsid kogu aeg tähelepanu.

Kuidas sa sellisesse kuvandisse suhtud?

See pole tõsi.

Alguses tegin avalikkusega koostööd,

kuid nüüd pole see olnud võimalik,

mu karjäär

on praegu hoogsalt edenemas.

"Uus" Jayne Mansfield tahab end tõestada

Jayne, me lihtsalt lobisesime, ilma proovi tegemata.

Aga ma olen mures. Mitte küll tõsiselt mures.

Aga mis värk selle uue Jayne Mansfieldiga on?

Noh... - Kas mõtled tõsiselt?

Jah, mul on tõsi taga.

Mul on olnud õnne,

et olen aastaid glamuurne olnud.

Nii võib öelda.

Vabandust. Sinna mu uus kuvand läks.

Aga kuidas sa muutud?

Nagu prooviks langevarju peita.

Saad aru, ma mõtlen...

Sul läks ju hästi.

Tahan öelda, on piir, mida sa ei ületa, aga...

Arvan, et olukord on selline.

Ma arvan, et see on tehtud ja nüüd olen valmis olema mina ise.

Olen aastaid olnud keegi teine, nüüd olen valmis olema mina ise.

Sul on viiuliga tõsi taga?

Ma mängin sulle paar nooti.

Kas sa mängid hästi? - Ma mängin.

Seda tuleks lõdvemaks lasta. Poogen on liiga pingul.

Ma ütleks... - Kus nali oli?

Ära pane oma õnne proovile.

Keda huvitab? Anna musi.

Oleme varsti tagasi,

kuid esmalt on meil sõnum Moving David Wise'ilt.

Ehk isegi rohkem kui tema näitlemine,

on tema muusika minu jaoks sümboliks

sellest Jayne'ist, keda ma olen tahtnud tunda.

Mõned aastad tagasi otsisin üles viiuli,

mida tema omaks pidasin.

Tuli välja, et ilmselt see nii ei olnud.

Võtsin ühendust ka inimesega,

kes mu ema maja ostis,

10 aastat pärast tema surma,

see oli laulja ja laulukirjutaja Engelbert Humperdinck.

Ta müüs maja 2002. aastal ja pärast seda see lammutati.

Ta jättis mõned asjad alles, sealhulgas mu ema klaveri,

ma olen aastaid lootnud, et ta oleks valmis sellest loobuma.

Tere, John. Siin Mariska.

Mariska, jumaluke.

Olete Louise'iga veel sõbrad?

Jah.

Ta rääkis mulle,

et Engelbert tahtis klaveri maha müüa,

kuid rohkem ma pole temast juba kuu aega kuulnud.

Las ma uurin asja.

John, see oleks suurepärane. Aitäh sulle.

Asi, millest ma ikka ja jälle mõtlen:

"Kas arvad, et ta oleks võinud asju teisiti teha?"

Ta alustas vaid kahekümne ühe aastaselt.

Ja kõik tema ümber mõjutasid teda.

Kahjuks olid tema ümber valed inimesed,

välja arvatud Mickey.

Mul on sulle küsimus.

Kui ma laoruumis pilte läbi vaatasin,

leidsin ma selle.

Leidsin kõik need pildid.

See on Mickey.

Mäletan, kuidas ta pilte lõikus.

Kas ta ütles põhjuse?

Ma ei mäleta. Kui ta halvas tujus oli,

hoidsin ma eemale.

Mind huvitab, mis juhtus.

Mõtlen, millal neil asjad keeruliseks läksid.

Kas sa tead, mis toimus?

Neil oli erimeelsusi,

kuidas lapsi kasvatada.

ARMASTAN SIND, JAYNIE

Aga ka tema karjäär ei läinud hästi.

FOX LÕPETAS KOOSTÖÖ MANSFIELDIGA

...ta muretses karjääri pärast.

Ta hakkas jälle rumalaid blonde kehastama.

LOED TEMAST PLAYBOY AJAKIRJAST...

Ma ei usu, et see talle lihtne oli.

NÜÜD NÄED KOGU JAYNE MANSFIELDI!

Aga see polnud ka Mickey jaoks lihtne.

Ta oli negatiivselt meelestatud.

Kuna ta ei teinud tööd, millest ta unistanud oli.

Ma arvan, et teda tabas...

depressioon.

Sa pole kunagi päris sina ise, kui oled depressioonis.

Mickey ütles, et kõik läks

väga keeruliseks,

kuna Jayne...

Jayne'ile meeldis tähelepanu keskel olla.

Talle meeldis tähelepanu.

Ta tutvus uute inimestega.

Ta tutvus meestega

ja tema abielu purunes.

Jayne tegi Mickeyle väga haiget.

Ma arvan, et ta...

ta keeras kõik nässu, kui Mickeyst lahutas.

JAYNE MANSFIELD ON LAHUTATUD

Mickey oli tema elus kõige positiivsem inimene.

Ja isegi, kui ta tundis suurt valu,

armastas ta naist ikka.

Ta armastas teda alati,

isegi pärast lahutust.

Mis pärast lahutust sai?

Ta tuli Mickey juurde korduvalt tagasi.

Nad olid mõned kuud koos.

JAYNE KUTSUB MICKEYT

Umbes ajal, mil Jayne sinuga rasedaks jäi.

OKTOOBER 1963

Jayne ja Mickey, tere tulemast Californiasse.

Kuidas on kodus olla?

See on imeline.

Suurepärane. Tõesti.

Ma pole märtsist saati kodus olnud.

Olen igal pool mujal maailmas olnud.

Lõpetasime just "Söö või sind süüakse"

filmimise Jugoslaavias ja Roomas.

Nüüd oleme Mickey pärast tagasi,

et ta saaks oma teletööd jätkata,

ja kuna me saame lapse.

Nii see on.

Saame detsembri lõpus või jaanuaris oma neljanda lapse.

BEEBI NUMBER 4

Mina olen beebi number 4.

Kui ma sündisin,

oli toimumas väga paljut.

Ja mul on tunne, et mõnes neist fotodest näis,

et ta ei hoidnud mind just palju.

Ta toimetas ringi

ja ma pidin ise toime tulema.

Ma ei tea, kas meil oli üldse lähedane side.

Ma ei tea seda.

Need on minu lapsed.

Kas tahaksid neist rääkida?

See on Miklos.

Zoltan.

Maria Magdalena.

Kas ma tohin oma nime kohta küsida?

Minu sünnitunnistusel on Mariska Magdolna.

Jah. - On ju nii?

Aga te kutsusite mind Mariaks.

Just.

Alguses oli sinu nimi Maria.

Alati Maria. - Jah. Alguses.

"Merv Griffin Shows" kutsus ta mind Mariaks.

Mis sinu nimi on, kullake?

Minu nimi on Maria.

Maureen?

See on Maria.

Tal oli sinu nimega tõsi taga.

Olime kuskil

ja ajakirjandus intervjueeris teda,

reporter küsis:

"Kuidas väiksel Mariskal läheb?"

Jayne ütles: "Tema nimi on Maria.

"M-A-R-I-A. Maria.

Sa mainisid, et mu abikaasa tuleb varsti.

Ta läks vaid korraks välja.

Ehk on ta tagasi. Võiksime ta kutsuda?

Matt.

Laseme kogu kamba kokku. Matt Cimber.

Tere, Matt.

Matt Cimber MINU EMA KOLMAS ABIKAASA

See on Jayne Mansfield.

Ma ei tunne sind. Kuidas läheb?

Mäletan, kuidas ta meie ellu tuli.

Ma olin enamiku aja

kurb ja küsisin: "Kus mu isa on?".

Järsku said meist itaallased

ja mulle öeldi: "kutsud mind mammaks ja teda papaks."

Mõtlesin: "Mida kuradit?"

See oli imelik.

Pereelu muutus väga imelikuks.

Nad kaklesid pidevalt nagu metskassid.

Matt oli lühikese süütenööriga,

kuid Jayne ei tunnistanud seda.

Kui keegi talle liiga tegi,

ütles ta: "Oh, kõik on hästi."

Küsisin selle kohta. "Meil on omad tülid, aga kõik on hästi."

Aga tal olid sinikad.

Miks nad sinu arvates abiellusid?

Kuna mees oli režissöör.

Aga ta ei aidanud Jayne'i karjääri edendada.

Tema jaoks muutusid asjad 60ndatel.

ÜKSLUISUS KOOS JAYNE MANSFIELDIGA

Ta pidi hakkama ööklubides esinema.

Mida sinu praegune etteaste sisaldab?

Ma laulan, tantsin veidi,

räägin mõne nalja, lihtsalt üks lõbus olemine.

Mul pole sellist häält nagu Judy Garlandil.

Ma ei tantsi nagu Cyd Charisse.

Olen meelelahutaja.

Sel ajal tulid mängu alkohol

ja tabletid.

Võtsin endale ülesandeks peita ära viski...

ja tühjendada tabletipurgid.

Olin hooldaja.

Matt oli kõige hullem, mis temaga juhtus.

Ainus hea asi, mis sealt tuli, oli Tony.

Tutvustame uut beebit,

kelle ema on Jayne Mansfield.

See on eriline.

Suuname pilgu Hollywoodi kulisside taha ja kohtume uue ilmakodanikuga.

Minu isa Matt ei rääkinud temast eriti.

Sellest on veidi kahju,

ma ei tea, miks ma ise ei küsinud.

Aga sinu isa ja meie ema...

Olen kuulnud asju...

millest ei julge sinuga rääkida. - Noh...

Päris inetuid asju. - Jah.

Nende suhte kohta. - Jah, ma usun.

Aga...

Ma ei tea neid inetuid asju.

Ma ei tea, kas tahan neid teada.

Ma ei taha seda koormat kanda,

ma ei arva, et see head teeks.

11. aprill 1936

Herbert W. Palmer, 32,

Phillipsburgi advokaat ja Pen Argylist, Pennsylvaniast, pärit mees

suri ootamatult oma autos,

kui ta laupäeva õhtul Phillipsburgis Morris Streetil

mäest üles sõitis.

Ta kaotas teadvuse.

Tema naine suutis hetkega auto peatada.

Arsti hinnangul suri härra Palmer südamerabanduse tõttu.

Teda jääb leinama abikaasa, proua Vera Palmer,

ja tütar, Vera Jayne.

Minu ema VANUS 3

Ma arvan, et minu jaoks algab kõik sellest,

kui vaatan ja mõistan, et see on meie ema.

See väike tüdruk, kelle isa suri,

kui ta oli kõigest kolme aastane

ja te oli koos isaga autos.

Jayne'i lugu algab siit,

see algab kaotusega.

Ja ma ütlen: "Seda ma tean."

Kas te rääkisite tema lapsepõlvest?

Ei, ta ei rääkinud sellest kunagi.

Aga ma tean, et ta kaotas isa.

Ta kandis seda terve elu endaga kaasas.

Leidsin ta korduvalt isa pilte vaatamast ja nutmast.

Inimesed ei tea kogu lugu, nad teavad vaid seda, mida näevad.

Ta ei teinud meeste osas alati häid valikuid.

Aga tead,

ma arvan, et tema ebaõnn algas sellest, kui ta isa suri.

Kogu ülejäänud elu ta justkui otsis isa,

ta oli noor tüdruk, kes otsis isakuju.

JUULI 1966

Aastal 1966

otsustas Jayne viimaks, et lahutab Matt Cimberist.

Jayne Mansfield tahab kolmanda abielu lahutada

Sel ajal

hakkas ta aega veetma oma lahutusadvokaadiga,

mehe nimi oli Sam Brody.

Sam Brody MINU EMA LAHUTUSADVOKAAT

Ta ei meeldinud mulle üldse. Ka nemad kaklesid pidevalt.

Mäletan kui ühel hommikul ema tuppa läksin,

ta kandis päikeseprille,

oli kuidagi teistsugune,

kuidagi jahmunud.

Väikese poisina mõtled, miks su ema päikeseprille kannab.

Üks hetk võttis ta need ära

ja tema silmad oli sinised,

see tegi haiget.

Teadsin, et ta on halb mees. Teadsin seda kohe.

See oli... Ta tundis, et tal pole suurt midagi.

Aga...

Minu isa INTERVJUEERITUD 1989

Ta ei mõistnud, et tal on tema ise.

Ja kui inimene iseenda kaotab...

siis kaotab ta kõik.

Püüdsin seda talle öelda.

Et see on kõige olulisem.

Mina olin alati olemas.

Ta teadis seda, kuid sellest alati ei piisanud.

JUUNI 1967

Ühel õhtul aastal 1967.

Jayne oli Sam Brodyga New Yorgis

ja ta helistas Mickeyle, et too linna tuleks.

Meie Mickeyga olime sel ajal juba paar.

Me läksime koos.

Ta oli kuidagi räsitud, ta ei olnud enda moodi.

Nad läksid Mickeyga õhtust sööma.

Ta tahtis naist Samiga aidata.

Ja siis, kaks nädalat hiljem,

ta läks Biloxisse Mississippis, et saadet teha.

Keskööl pidid nad New Orleansi minema.

Sina, Mickey ja Zolie olite koos Jayne'iga autos,

olid veel autojuht ja Sam Brody.

Ja siis see juhtus.

Tahaksin midagi öelda, kuid ma ei räägi sellest,

kuna need olid tema elu viimased minutid.

See on nii sügav.

Minu ema.

Jah.

Seega...

Ema vaidles auto ees ühe inimesega.

See oli Sam.

Ta tahtis Samist eemale pääseda.

Ta tegi tagumise ukse lahti.

Ja läks siis bensiinijaama.

Ma arvan, et ta helistas isale, kuna isa ütles, et...

ema helistas talle.

Rääkisin temaga tunnike enne õnnetust.

Te ütles mulle telefonis:

"See on ainult tunnine,

"pooleteisttunnine sõit.

"On hilja.

"Panen lapsed tagaistmele

"ja lasen neil magada."

Ja siis läks ta ise esiistmele.

Mõtlen tihti, miks ta lihtsalt meiega

tagaistmele ei jäänud.

Mäletan, kuidas ta mind lohutas,

ütles, et kõik saab korda.

Kakskümmend minutit või pool tundi hiljem

kuulsin teda kõvasti karjumas.

Ja siis oli kõik, vaikus.

Minu käed olid puruks.

Tundsin, et mu nahk ei liigu,

see oli igalt poolt verine.

Vaatasin üles ja nägin oma...

Arvasin, et nägin esiistmel oma ema.

See oli blond naine,

ta pööras ringi ja vaatas meid,

see polnud minu ema.

See oli keegi, kes meid teeäärest leidis.

Kas mäletad, mis edasi sai?

Ma jäin magama.

Läksime haiglasse.

Ühel hetkel ärkasin.

Vaatasin ringi ega näinud sind.

Küsisin: "Kus on Maria?"

Nemad vastu: "Kes on Maria?"

Sõitsime tagasi.

Sa olid kaassõitja istme all kinni.

Sul oli peatrauma.

Ja...

jumal tänatud.

Jumal tänatud, et Zolie ärkas.

JAYNE MANSFIELD JA VEEL KAKS INIMEST SURID AVARIIS

NÄITLEJA, ADVOKAAT JA AUTOJUHT ON SURNUD

LAPSED TAGAISTMEL JÄID ELLU

ELAME, ET SIND IGA PÄEV ROHKEM ARMASTADA

Pärast kõike juhtunut...

JAYNE MANSFIELDI VIGASTATUD TÜTAR

Mickey helistas...

ja palus mul haiglasse tulla.

Mickey Jr. VANUS 8

Zolie VANUS 6

Mina VANUS 3

Kui Jumal meilt Jayne'i võttis,

nägin ma temast und.

Olime jalgpalliväljakul

ja seal oli lava

ning üks limusiin peatus.

Limusiini uks avanes

ja ta kõndis üle väljaku.

Ta tuli minu juurde ja ütles:

"Mul on hea meel, et laste eest hoolitsed.

"Sa teed head tööd."

See oli uni,

aga see tähendas mulle palju.

See oli rumal, aga tähendas mulle palju.

Arvan, et me Mickeyga suutsime luua armastava kodu.

Meie pere proovis uut elu luua.

Jayne Marie lahkus, et oma onuga elada.

Tony läks oma isa juurde

ja meie kolisime uude majja.

Need on minu esimesed mälestused.

Mäletan, et istusime köögilaua ümber.

Mängisin isaga mängu.

Kui ma ei tahtnud midagi süüa,

andsin selle salaja isale.

Naersime kõvasti ja need olid parimad ajad.

Suvel

käis minu pere Euroopas.

Mõnikord saatsid nad mu vanaema juurde.

Vera Peers MINU VANAEMA ("DANMAMA")

Ma olin kurb,

sest see tekitas minus tunde, et olen perest eraldatud.

Kord kui ma olin 12,

siis olin seal.

Ma rääkisin oma isast nii lugupidavalt, nagu ma alati olen teinud.

Ta vaatas mind imeliku näoga

ja ütles: "Mina olen kõik, kes sul on."

Teadsin, et see tähendas midagi,

aga ma ei teadnud, mida täpselt.

Kui ma olin 21,

oli üks mees nimega Sabin Gray,

ta oli Jayne Mansfieldi fännklubi eestvedaja,

ta helistas mulle pidevalt ja kutsus mind külla.

Ta korrutas, et teeme valentinipeo.

Sabin oli väga järjekindel. Ta ütles:

"Meile tähendaks palju, kui sa tuleksid."

Olin siis nõus.

Kui sinna jõudsin,

olid neil seinal Jayne'i plakatid,

elusuuruses väljalõiked,

erinevad asjad, mida ta kogus.

See tundus natuke veider.

Aga siis mõni aasta hiljem,

kui ma olin 25,

kutsuti mind jälle Sabini majja,

me olime siis kahekesi.

Ja siis ta ütles:

"Kas tahaksid Nelsoni pilti näha?"

Küsisin: "Kes on Nelson?"

Ja sel hetkel,

veri nagu voolas tema soontest välja,

ta oli... näost valge nagu kummitus.

Ta vaatas mind paanikasse sattunult ja ütles:

"See pole ilmselt tõsi."

Mina küsisin: "Mis pole tõsi?"

Ta võttis välja raamatu,

avas selle õigest kohast ja näitas mulle.

Ma ei suutnud oma silmi uskuda.

Seal oleks olnud justkui minu meesversioon.

Ja see oli...

Tundsin, nagu oleksin puuga pähe saanud.

See oli nagu...

Nagu pomm oleks plahvatanud.

Kõik oleks nagu kokku varisenud.

Elu muutus jäädavalt teistsuguseks.

Läksin oma isa vaatama.

Astusin sisse.

Nutsin kohutavalt ja...

Ma ütlesin:

"Miks sa ei öelnud, et sa mu isa pole?

"Sa valetasid mulle."

Ja ta...

ta küsis vastu: "Millest sa räägid?

"Ma armastan sind. Sa oled minu tütar.

"Kust sa seda kuulsid? See on täielik jama."

Ta oli rohkem endast väljas, kui mina,

veenvam, kui mina.

Mul oli kohutavalt valus,

aga tema valu tundus isegi suurem.

Otsustasin, et ei võta seda rohkem jutuks.

Ja ma ei maininud seda talle kunagi.

Ma ei teinud seda.

Aga fakt on see,

et mul läks pärast seda halvasti.

Ma ei rääkinud kellelegi.

Läksin igal õhtul nuttes voodisse,

kuna tundsin end eksinuna.

Mul oli identiteedikriis.

Kas ma olen Mariska või Maria?

Kas ma olen ungarlane või itaallane?

Kes on minu sugulased? Kellele ma kuulusin?

Ja kõige tipuks, ma sündisin afääri tagajärjel,

oleksin nagu räpane viga.

Ma olin...

ema peale nii vihane.

Et ta mulle selle segaduse jättis.

Ja et ta mu isale haiget tegi.

Ja et ma end nii üksi ja juurteta tunnen.

Et sellega toime tulla,

pidin ma endast välja lõikama osa,

kes oli mu ema tütar.

Aga siis taipasin, et on veel üks inimene.

Kas see inimene on?

Kas ta teab minust?

Kas ta mõtles minu peale?

Ta pidi teadma. Miks ta midagi ei öelnud?

Ta oli meelelahutaja.

Viis aastat hiljem, kui ma olin 30,

läksime sõbraga Atlantic Citysse

ja külastasime üht tema etendust.

Pärast etendust

tuli ta välja ja ma ütlesin:

"Tere, Nelson. Minu nimi on Mariska Hargitay.

"Sa tundsid mu ema."

Ta vaatas mulle otsa

ja hakkas nutma.

Ta võttis mu kõrvast kinni.

Ja ütles: "Olen seda hetke 30 aastat oodanud."

Olime vist hommikul viieni üleval,

lihtsalt rääkisime.

Ta ütles, et mul on kaks õde.

Ta rääkis mulle kogu loo.

See oli 30 aastat tagasi.

Olen seda kogu aja salajas hoidnud.

Siin me nüüd oleme.

Siin me oleme.

Ma olin...

olin peaaegu terve öö üleval.

Mõtlesin sellele, et me sinuga oleme seda saladust hoidnud

ajast, kui olin 25.

Jah.

Ootasin seda kaua.

Aitäh, et olid kannatlik.

Nalja teed?

Kui ma 65ndal Vegasesse tulin, küsis üks ajakirjanik:

"Kas sina oled see Nelson Sardelli,

"kellel Jayne Mansfieldiga afäär oli?"

Ütlesin: "Teed mulle teene."

Tema: "Mida?"

"Vaata minu etendust.

"Kui ma olen kehv, siis löö mind risti.

"Lõpeta mu karjäär.

"Aga ära maini meie suhet."

Nelson Sardelli, aplaus.

MÄRTS 1963

See oli mu karjääri alguses,

esinesin Atlantas,

otsustasin sel saatuslikul õhtul jalutuskäigu ette võtta.

Ja äkitselt näen, et klubi ees on mingi sagin.

Läksin klubisse sisse.

Ettekandja jooksis mu juurde.

Ta ütles: "Jayne Mansfield on siis."

Lähenesin Jayne'ile,

ta vaatas mind, ta rääkis itaalia keelt,

ta ütles: "Buona sera."

Siis ta kutsus mind oma esinemisele.

Läksingi.

Kui see läbi sai,

ütles ta: "Lähme su autosse."

Mina vastu: "Ossa."

Kus mu isa sel ajal oli?

Neil olid perekondlikud pinged.

Nad ei rääkinud teineteisega.

Kas nad olid lahus või mis olukord neil oli?

Nad olid lahus. Neil oli probleeme.

Aga kui koos avalikes kohtades käisite...

Just nii.

Käisime kõikjal koos.

Siis hakkasime koos esinema.

Mind tutvustati lastele.

Ma käisin tema lahutuse pärast Juárezis.

Olin seal temaga.

JAYNE MANSFIELD SAI LAHUTUSE

Jayne Mansfield saabus El Pasosse koos Nelson Sardelliga.

"Loodan lähiajal abielluda."

Pärast seda läksime filmi tegema,

Saksamaale.

Rentisime auto,

sõitsime Euroopas ringi.

Kus need kaunid fotod tehtud on?

Alpides.

Räägi mulle sellest.

Siin jõudsime Itaaliasse.

Millal sa teada said, et ta last ootab?

Saksamaal.

Vau. Ma ei teadnud seda. See...

Vau. - Oh, jah.

Isadepäev, 1963.

"Nelsonile,

"see eriline päev on meie jaoks veelgi erilisem.

"Me igavese armastuse seeme kasvab kui võrse,

"millest sirgub ühel päeval tugev tamm.

"Te amo, al di la, Jayne."

Al di la tähendab...

"kaugel", mõistad?

"Kallis ema.

"Ma läbin praegu ilmselt oma elu kõige raskemat aega.

"Kahetised tunded Mickey ja Nelsoni osas.

"Mul on kahe mehe armastus.

"Väga sügav armastus.

"Loodan, et Jumal näitab mulle teed,

"kuna olen viimasel ajal suures masenduses olnud."

JUUNI 1963

SUHE OLI KESTNUD 3 KUUD

Reisi lõpus

läksime Peetri kirikusse Roomas.

ROOMA, ITAALIA

Ta ütles: "Anname tõotused."

See oli ilus.

Siis ta vaatas mind ja ütles:

"Nelson, kui me abiellume,

"aga ma jääksin teisest mehest rasedaks,

"kas võtaksid mu tagasi?"

Olin pahviks löödud:

"Kuidas sa julged midagi sellist küsida?"

Kas sa mõistad?

See...

See oli katastroof.

Ma ei suutnud seda taluda.

Seda oli liiga palju.

Ütlesin: "Jayne, homme lähed tagasi Ameerikasse, mina jään siia.

"Ja siis ei näe me üksteist enam kunagi."

Sa teadsid, et ta ootab sinu last?

Jah.

Mariska, ma ei eita seda.

See oli kõige häbiväärsem tegu minu elus.

Ma eksisin.

Kas te rääkisite veel?

See otsus närib mind,

et me enam kunagi ei rääkinud.

Paljud inimesed kannatasid

meie armuafääri pärast.

Jayne and Mickey, tere tulemast Californiasse.

Mis tunne on kodus olla?

Suurepärane. Tõesti.

Ma pole märtsist saati kodus olnud.

Nüüd oleme Mickey pärast tagasi, et ta saaks oma teletööd jätkata,

ja kuna me saame lapse.

Just nii.

Ma ei kujuta ette, mida su isa tundis.

Aga ma olen talle tänulik.

Miks sa pärast minu sündi ühendust ei võtnud?

Kui su ema suri,

siis tahtis vanaema Vera, et ma asjad segaseks ajaks

ja sind oma lapseks tunnistaks.

Selleks ajaks oli Mickey isa, keda sa teadsid.

Ja sul olid õed-vennad.

See ei oleks sulle midagi head teinud.

Ja kui aastad möödusid,

oli mul kord võimalus Mickey Hargitayga rääkida.

Ta ütles mulle:

"Nelson,

"keegi ei pea mulle ütlema, kes mu lapse isa on."

Ja mina vastasin:

"Ma ei häbista sind.

"Mitte kunagi."

Jayne Mansfieldil oli teise abikaasaga kolm last,

Mickey Hargitay, Miklós,

loodan, et ütlen nimed õigesti,

Zoltan ja Mariska Hargitay,

nad kõik kasvasid oma isaga,

kui nende ema suri.

Mariska, rõõm tutvuda. - Sinuga ka.

Mickey, tore näha. - Samad sõnad.

Aitäh.

Mariska, kui palju isa sulle ema kohta rääkinud on?

Mida ta rääkinud on?

Mingid asjad tulevad jutu sees välja,

me räägime kõigest,

millal iganes need jutuks tulevad.

Enne kui ma teada sain,

kas te isaga rääkisite Nelsonist?

Ilmselt tuli see jutuks.

Kui tuli, ütles ta: "Mina olen isa.

"Mina olen tema isa." Punkt.

Isegi kui mul oli selle kohta küsimusi,

tahtsin Mickeyt austada,

kuna ta ütles välja kõik, mida ta teadis.

Kui Mariska sündis,

käisime tema ema Jayne Mansfieldiga Ungaris,

teatasime sünnist minu vanematele,

mu ema tahtis talle nii väga Mariska nimeks panna.

Ja siis saigi temast Mariska. Tõeline ungarlane.

Mickey oli hea isa.

Ta armastas sind väga.

Aga ma arvan, et Mickey suutis valu hästi alla suruda.

Ta tegi seda Jayne'i puhul sageli.

Ta ütles: "Mariska on minu tütar."

Ta ütles seda oma surmani.

JAYNE MANSFIELDI TRAAGILINE SALAJANE ELU

"Ta surus mind: "Kutsu see itaallane."

"Rääkisin omanikuga,

"ja varsti tuli Erwin Jayne'i laua juurde,

"nägus itaallane tema järel.

"Ta tutvustas itaallast kui Nelson Sardellit,

"artist, kes esines teises klubis samal tänaval.

"Kuigi midagi eriti olulist ei öeldud,

"oli see Jayne'i jaoks tähendusrikas esimene kohtumine.

""Tema", ütles ta klubist lahkudes,

"" on minu tulevase bambino isa,

""minu imelise itaalia beebi, keda olen alati soovinud.""

Mis sa arvad, mida ta sinu raamatu kohta ütleks?

Tal oleks selle kohta küsimusi.

"Miks sa pidid nii ütlema? Selle oleks pidanud välja jätma."

Kas sa arvad, et lugu minu bioloogilisest isast,

oli sinu asi rääkida?

Jah, nii palju kui ma teadsin.

Kas sa mõtlesid kirjutades,

kuidas see minu perekonda mõjutab?

Ei.

Mul on kahju, kui raamat inimestele haiget tegi.

Aga ma rääkisin seal tõtt.

Ma ei tahtnud kellelegi haiget teha, mul on selle pärast kahju.

Oma loo tagasi nõudmine.

Just sellepärast ma seda teen.

Olen 35 aastat seda lugu varjata üritanud.

Et oma isa austada.

Aga taipasin ka seda,

et mõnikord ei austa saladused kedagi.

Mul on selle taipamiseks kaua läinud.

Ma olen mõelnud...

meie teekonnast, meie väga pikast teekonnast.

Jah.

Selle tõusudest ja mõõnadest, raskustest,

ning ka rõõmudest ja kurbusest.

Ja...

Sa oled seda päeva

kaua oodanud.

Jah.

Mäletan, kui sain teada, et mul on õde.

Olin vist põhikoolis.

Olime väga avameelne perekond,

aga kirjutuslaual oli üks lukustatud sahtel.

Tõde on see,

et sa tead mingil määral alati, mis on tõde,

sest kõik, mis pole tõde,

on see, mida sa selle ümber teed.

Isegi väiksena ma lihtsalt teadsin.

Ma ei tea, oli nagu midagi.

Ühel päeval tegin luku lahti,

tõmbasin sahtli lahti,

nägin seal ühte ümbrikku.

See oli sinu vanaemalt, ajast, mil su ema suri.

Seal seisis: "Kallis Nelson..."

Räägin sulle, mida 11aastane mina arvas, et seal oli.

Umbes nii: "Kallis Nelson,

"ma tean, et sul on lapsed,

"olen kindel, et nad on toredad,

"aga on üks imeline laps, kes on sinu oma,

"kes on parem, kui kõik sinu teised lapsed."

Ma tean, et seal päriselt nii polnud,

aga ma lugesin seda ja seal seisis, et ta on sinu pereliige.

Tormasin kirjaga kööki,

nutsin ja küsisin: "Mis see on?"

Ta muutus tõsiseks ja ütles:

"Ma ei tea seda väikest tüdrukut."

"See väike tüdruk..." Ma hakkan nüüd nutma.

Ta ütles: "Sellel väiksel tüdrukul on isa, kes teda armastab,

"nagu mina sind armastan, sel tüdrukul on kõik hästi."

"Ta kaotas just oma ema,

"me ei saa temalt võtta ainsat pere, keda ta tunneb."

See oli nende otsus, just seepärast nad vaikisid.

See tundus mulle loogiline.

Ma ei pööranud sellele enam tähelepanu.

Ja siis aastaid hiljem me kohtusime.

Mäletan, et oli sinu sünnipäevapidu.

Olime isaga seal, Katie Couric oli seal,

ta muudkui küsis: "Kuidas te Mariska sugulased olete?"

Ja me vastasime: "Oleme perekonnasõbrad."

Ta käis ringi, tuli tagasi ja küsis: "Kuidas te sugulased oletegi?"

Ja ma mäletan, et ütlesin sulle lahkudes.

Me peame rääkima.

Kuidas me oma maailmade kokkupõrkega toime tuleme,

kuidas me hakkama saame?

Aga ma, see on miskit...

See on väga raske,

mul polnud tol ajal piisavalt tarkust,

et öelda: "Sina ei pea sellega tegelema."

Mul oli suur vajadus

Mickeyt austada.

Aga ma eksisin.

Teie pidite kõik need aastad salatsema,

te olite minuga nii lahked.

Aitäh teile.

Mul on küsimus.

Mis tunde see sinus tekitab,

et kogu loo avalikkuse ette tood?

See saab...

Kõik on nüüd avalik. Rohkem saladusi pole.

Kõik see juhtub nüüd...

Minu jaoks on see kõik nagu...

kõrgem ja vägevam võim

andestab mulle mu vigade eest.

Ma ei saa midagi muuta,

aga ma kahetsen,

et end sinu ema elust välja lõikasin.

Arvan, et temaga ei oleks teatud asju juhtunud.

Jah.

Mul on veel üks asi öelda.

Oleksin tahtnud sinu isaga enne ta surma

veel ühe vestluse pidada,

oleksin tahtnud ka tema ees vabandada.

Olen kindel,

et ta kannatas osaliselt ka minu tõttu.

Aitäh, et seda ütled.

Noh, see...

Mul on hea meel,

et mul on võimalus neid asju öelda.

Sa oled juba 89, varsti saad neile ise öelda.

Kuidas kõlaks minu järelehüüe?

Sa oled parim.

Isiklikult!

Jah? - Oh, muidugi.

Loomulikult. Ei, sest...

Jumaluke!

Jumaluke, sa lähed liiale... Hästi.

Olgu peale.

Helistan sulle homme. - Teeme nii.

Kaotasime küll oma ema,

kuid selle filmi tegemine

on justkui sõõm värsket õhku.

Ta tundub mulle nüüd kaunil moel elusana.

Jah, tegelikult küsisin Alexalt,

tahtsin öelda: "Alexa, kas hing sureb kunagi?"

Ja Alexa, kas tahad kuulda? Vaata...

Nagu päris Alexa?

Jah. Alexa, kas hing sureb kunagi?

Lehe reginameredith.com andmetel hing ei sure.

See naaseb universumisse.

See naaseb universumisse. Hing ei sure kunagi.

Tegin sulle midagi asjadest,

mille laoruumist leidsin.

Tahtsin selle sulle anda.

Sina tegid selle?

Kas see olen mina? - Kogu see raamat on sinust.

Jumaluke.

Vau.

Ma sarnanen Grey Gardensi daamiga.

Tead, keda ma mõtlen? - Jah.

Leidsin ka mõne kaardi, mille emale teinud oled.

"Maailma parimale emmele.

"Sinu armastav laps, armastusega, Jayne Marie."

Kes oleks arvanud, et see kõik need aastad alles on olnud.

Las ma loen selle ette.

"Kallis emme,

"armastan sind päeval ja öösel,

"aga mida ma peale hakkan, kui sa minust eemal oled?

"Mina armastan sind ka päeval ja öösel.

"Ja kui sa oled seal, kus ma arvan sind olevat,

"loodetavasti mitte vana Jack Paariga."

Sa teed nalja.

Sa teed nalja.

"Loodetavasti mitte vana Jack Paariga."

See on üks su parimaid töid.

Olen nii õnnelik, et te siin olete,

ma poleks tahtnud seda teieta teha.

Kõik kastid! - Jumaluke.

Las ma aitan. - Oota.

Siin on ajaleheartiklid.

"Marilyni jälgedes."

Vau.

Laske läbi.

Jumaluke.

Vaadake seda, nii armas.

Jõuluvana hirmutab mind.

See on hirmus.

Selles vanuses lapsed vihkavad jõuluvana.

Mis see su jalal on? - Mingi tekk.

Jala peal?

Pagan.

Mickey tahtis, et ma seda teeks.

Ta leidis selle kastist. Tõmbasime ta haneks.

Ta sai selle filmile.

Olete jälle nagu mu väikesed vennad.

Tulge nüüd.

Jumaluke.

See on kuldgloobus.

Hollywoodi Välismaiste Ajakirjanike Ühendus.

Vaadake. Hoidke seda.

Jayne Mansfield.

Rahvusvahelise staari auhind. 21st Century Fox.

See on tähendusrikas.

Võiksid selle enda omade juurde panna.

Jah.

Kui te vastu pole.

Oled selle ära teeninud.

Jumaluke.

Kas see kuulub meile?

Jah. Palju õnne sünnipäevaks!

Peter Hermann MINU ABIKAASA

Aitäh.

Suur aitäh sulle.

Ma ei suuda seda uskuda.

Olen suurema osa elust oma ema pärast häbi tundnud.

Inimese, kellest mul polnud mälestusi.

Inimese, kelle häält ma kuulda ei tahtnud.

Inimese, kelle karjääri tõttu tahtsin oma eluga muud peale hakata.

Inimese, kes tegi palju halbu valikuid

ja kes jättis mulle kaotuse ja saladused.

Aga 60aastaselt tunnen ma teisiti.

Esimest korda näen ma end sinus.

Kuidas sa naeratad.

Kuidas sa naerad.

Tunnen sinu vastu nüüd ka emalikke tundeid.

Olid 16aastane, kui last ootama jäid.

Olid alles laps, kui oma karjääri alustasid.

Mõistan sind.

Saan aru, kui väga see sind haavas.

Otsida midagi, mida sa kunagi ei leidnud.

Kas oled jamadesse sattunud?

Sinus oli nii palju.

Ma kaon enne, kui ta jõuab.

Ja just seda ma nüüd näen.

Ma näen sind, Jayne.

Minu ema, Jayne.

Ma armastan sind.

Ja ma igatsen sind.

Mu kallite vanemate mälestuseks

ARMASTAME TEID IGA PÄEVAGA ÜHA ROHKEM

Subtiitrid: Mariliis Sild TransPerfect Media jaoks