Original subtitles

Downloaded from YTS.MX

[vaikne automüra - jätkub taustal]

Official YIFY movies site: YTS.MX

MEES: Meie kuulaja tahab teada, miks

on oluline pöörduda palves jumala poole

iga kord, kui sul on abi tarvis.

NAINE: Pühakiri ütleb, et kes palub, sellele antakse.

NAINE: Kristlaste jaoks tähendab see seda,

et Issand oma lõppematus armus kuulab sind tähelepanelikult

ja kui su palve tuleb südamest, siis saadetakse sulle abi.

NAINE: Kui sa palud, et Jeesus Kristuse nimel piinaja taganegu,

siis ta ka taganeb.

NAINE: Ja kui sa palud vaevadele kergendust,

siis Issand saadab su peale halastuse.

NAINE: Ja ma ütlen, et Püha Vaim annab taevast valgust,

et aidata sul pimeduse... [klõps]

Miks sa kinni panid?

NOOR NAINE: Liiga palju müra.

Kuule, sa jõudsid vaadata seda uut laulu?

Kuulasid neid faile, mis ma saatsin sulle?

NOOR NAINE: Mhmh.

PUNAPÄINE MEES: See koht, kus sina sisse tuled,

on tegelikult laulu kõige tähtsam koht. (lauldes) "No kuhu sa jäid..."

Kui inimene laulu kuuleb, ega ta ei...

tal ei jää tegelikult alguses meelde üldse refrään,

vaid see salmi viimane rida.

Väga hea teksti oled ka kirjutanud sinna.

[mees ohkab]

Ma arvan, et sa ei pea muretsema selle esinemise pärast tegelikult,

ma olen ka seal kogu aeg, saan sind toetada lava peal.

Sinu vanemad on väga uhke lava püsti pannud.

Meil tuleb sinuga ilus pulma-aastapäev. Nii et ära muretse.

Mis asja nad munevad? - Chill.

Me jääme hiljaks, noh!

Mis siis, ootavad natuke. Mis on siis?

Ma ei saa siit. - Chill!

[autosignaalid]

Ära tee!

[valjud autosignaalid, hõisked]

[vaiksed plõksatused]

Mingid tähtsad asjad seal?

[piiksatus]

[uksepaugatused]

Tere isa! - PUNAPÄINE MEES: Tere!

Noh, lõpuks jõudsite ka läbi astuda. - Jah.

Kuidas teil siis sõit läks?

NOOR NAINE: Hästi. - Hästi, jah.

NOOR NAINE: Nägime pulmarongi. - Jah.

Tulge, ma panen teid külalistetuppa täna.

PUNAPÄINE NAINE: No nii, tähelepanu,

olge nüüd kõik valmis! Isa kohe tuleb.

Nii. Kõik hästi?

[uksekägin]

[poiss köhib]

Oh, Peeter! Kuidas on lauluga?

Hästi. - Väga hea.

[poiss köhib]

Kallis perekond, sõbrad, inimesed.

Filosoof on öelnud:

"Ärge järgnege mulle,

ega käige minu ees, vaid olge minu kõrval,

olge minu kaasteelised."

Ja täna tahan ma oma kaasteelistega murda leiba,

nii nagu Kristus murdis seda oma kaasteelistega.

Aga pean teile meelde tuletama seda, et võtku leiba see,

kes tunneb siiralt Jumala kohalolu oma südames.

Kes seda kõhkleb või võtab leiba lihtsalt moe pärast,

seda võib tabada Issanda needus.

ISA: Aga meil seda probleemi ei ole.

ISA: Issand, ma tänan sind leiva murdmise saladuse eest.

ISA: Aamen.

KÕIK: Aamen.

[tasane nõudeklõbin]

Näe, pane siia ka.

Väga maitsev!

See hautis on... kuidagi selline... nagu õige soolasusega.

Noor loom. Kaksteist tundi marinaadis.

PEETER: Kaksteist tundi? - Mhmh.

[leegivuhin]

[kõlks, vaikne surin]

[ohkab]

Noh, mis on, Aurik? Sa oled kuidagi rütmist väljas või mis?

Mul tuleb nii kõver alati.

Vaata, eks tööasend on ka väga tähtis.

Mäletad kuidas me sepatööd tegime? Proovime.

Ma tean, et see sulle meeldib. Tule!

Võta vasar kätte.

Nagu samurai mõõk. Mäletad?

Jalad peavad niimoodi laiali olema natukene. Vot nii. Ja-ja-ja.

Lase põlvest natukene. Tunnetad?

Selgroog. Et kese oleks täpne.

[valjud kõlksud]

ISA: Noh?

Koos me oleme murdmatud.

[aeglane instrumentaalmuusika]

[veesolin]

[muusika katkeb]

NOOR NAINE: Sa oled seda jälle kandma hakanud?

MEES: Mhmh.

Sa oled nii... suur.

Ma olengi... sinu suur mees.

[rütmiline telefonipõrin - jätkub taustal]

[naine köhatab]

Fuck, raisk...

Ära pane tähele.

Ma ei saa, ma lähen lülitan välja. - Ma lülitan ise.

Ma lähen juba. - Ei, ära mine! Palun, ära mine.

JOONAS: Miks?

Lihtsalt...

[põrin lõpeb]

Lihtsalt meil on siin praegu nii ilus...

[vali veesolin]

Mida sa teed?

PUNAPÄINE MEES: Lähen jalutama. [naine mühatab]

Praegu? - Praegu, jah.

Fuck...

[taamal vaikne ritsikate sirin]

[uksepaugatus, sammud]

[naine ohkab, turtsatab naerda, hingab sügavalt sisse-välja]

Ma sain kohe aru, kustkohast seda sigaretilõhna tuleb.

Nojah, ma...

Vahepeal lihtsalt...

[naine ohkab]

Eks me kõik oleme pinges.

See on nii keeruline lihtsalt.

Ma palvetan iga päev, et sul jätkuks meelekindlust.

Aitäh, Juta.

Joonas?

Sina oled mees.

JOONAS: Mhmh.

Ja mees...

on tugev.

Mees võtab vastutuse.

Mees näeb laiemat pilti.

[põrand nagiseb]

[kolks]

Head reisijad, rong väljub...

[aeglane instrumentaalmuusika]

[muusika vaibub]

MEES: Tere?

Vabandust, kas te oleksite võib-olla nõus vastama mõnele küsimusele?

See võtab ainult mõne minuti. Ma luban.

Noh, okei.

Lenny.

Aurora.

Väga meeldiv.

Nii, milline on teie kõrgeim läbitud haridustase?

Ma käin praegu ülikoolis, ehk siis sinna peaks panema keskharidus.

Jah, aga kui oleks kutsekeskharidus, mis amet siis oleks?

Ee... ma ei tea... õmbleja. Ma ei tea!

Õmbleja? Väga tore.

Kuidas te kirjeldaksite oma pereelu rahulolu skaalal ühest kaheksani?

Üks on "kõige tähtsam" ja kaheksa on "kõige vähem tähtsam"?

Seitse.

AURORA: Mis on?

Kaheksa on "kõige vähem tähtsam".

Ei, see ei ole loogiline! Et üks on

kõige rohkem ja kaheksa on kõige vähem.

See ongi selleks mõeldud, et inimestel aju lohku ajada.

Ma väga vabandan, aga mina neid uurimusi ei koosta.

Mis uuring see on üldse? - Kliendirahulolu uuring.

Rahulolu uuring? - Jah!

Väärtuste süsteem toodete turustamiseks.

AURORA: Mis toodete?

Piimatoodete! Niisiis, kui rahul te olete oma eluga?

Käidki niimoodi ringi, küsid võõrastelt

inimestelt selliseid asju rongis?

Me ei ole juba ammu võõrad ju.

Noh, tähendab, mina olen Lenny ja...

Teie olete õmbleja Aurora, kellel on...

Hüpoteetiline.

Jah, aga pereelu on ikkagi seitse. - Kaks.

LENNY: Jääb seitse.

Armastus on millimallikad silma võrkkestal.

Paned silmad kinni, millimallikad

tulevad uudistama: "Mis nüüd lahti on?".

See on kooli...

Jah, okei. Tähendab, jätkame.

LENNY: Kui palju on teie elus armastust?

Kindlasti on. Mingil määral.

Mismoodi saab armastusest rääkida, et "mingil määral"?

AURORA: Armastusi on erinevaid.

Nii?

Armastus on pühendumus kahe inimese vahel.

Kas sinu elus on armastust?

Kaks asja millel siin elus on üldse mingi mõte on armastus...

ja surm.

[aeglane instrumentaalmuusika]

[muusika lõpeb]

AURORA: Hmm... Hommik!

Hommik.

Mis kell on?

10:12

Oo, ma magasin nii sügavalt.

[Joonas mühatab]

Mis seisad seal nagu tont?

Tere hommikust! - (sosinal) Tere.

AURORA: Mh?

Aurora, ma ei tea kas ma saan kogu seda asja täna kaasa teha.

Miks?

Ma olen täiesti magamata. - Hmh!

Kuradi lohhid!

Ma ütlesin neile, et andke kuldsete otstega kaablid.

Korrutasin mitu korda! Nad ikka viskasid

mingid suvalised juhtmed sinna kasti.

Kui paned sisse, hakkavad plärisema...

See on täiesti suva ju?

Keegi teine ei saa nagunii midagi aru.

Eks?

Teeme selle peo ära ilusti, siis on rahulik.

AURORA: Mhmh?

Täna õhtul... [koputus]

JUTA: Kopp-kopp! Oih!

Täna ei saa nii pikka hommikut lubada.

Meie peame hakkama nüüd ennast sättima.

Ja Joonas, Valdek ootab sind kabinetis.

JOONAS: Mhmh. - Üks hetk, ma tulen kohe tagasi.

[trepinagin, uksekägin]

JUTA: Aurora.

Mul on sulle üllatus! - Mis see on?

Ma mõtlesin, et sa võiksid täna seda kleiti kanda.

See hästi sobib noorele tütarlapsele...

Mul on kleit olemas tegelikult.

No ongi olemas. - Ei, ma...

Ma ostsin selle. Endale.

Näita.

See on väga lihtne kleit. - Jah.

Aga sa võiksid täna natukene enda naiselikust esile tuua.

Sa tead, et minu südameasjaks on ju

see, et sa näeksid täna täiuslik välja.

Juta, ma olengi täiuslik!

No just, sa oled täiuslik, vaata.

Vaata kui hästi see sulle sobib.

Aurora, see on minu leerikleit.

Lasin spetsiaalselt sinu mõõtude järgi parajaks teha.

Palun, kas sa võiksid seda täna kanda?

Minu ema kandis sellist kleiti.

[aeglane instrumentaalmuusika]

[vaikne jutusumin]

Kommi ei tohi võtta!

Ja just nii juhtuski Aadamal ja Eeval.

[muusika vaibub]

[pidurikrigin]

[vaikne jutusumin]

Tere, õmbleja!

Tere, härra turu-uurija!

Oot-oot, kuule, kuhu nüüd? Oota!

Kuule, mul on üks mõte.

Ja täpselt sind mul praegu vaja ongi.

Mida? - Tule kaasa!

Kuhu? - Ühte kohta.

Ma ei tea, mul tegelikult pole väga palju aega.

Ei, noh, kuule, pool tundi ainult ju.

Pool tundi? - Jah.

Okei, aga ma panen taimeri.

Taimer? Muidugi! Pane taimer, jah. Või pane tund kohe.

[automüra]

[aeglane instrumentaalmuusika]

[muusika lõpeb]

AURORA: Mis koht see on? - Notre Dame.

Lihtsalt renoveerimisel praegu. Tule!

LENNY: Tule-tule!

AURORA: Oh! [naerab]

[raksatus]

AURORA: Oh my God...

[Lenny naerab]

LENNY: Täpselt, me oleme Jumalale väga lähedal.

Oota, kas siit sisse ei kuku? - Ei, ei kuku.

Aga vaata, see auk? - Siis ärme sinna astu.

LENNY: Kas sa tead, mis on Newtoni neljas seadus?

LENNY: Gravitatsioon on neile, kes sellesse usuvad.

[Aurora turtsatab]

AURORA: Sa ei ole kunagi tundnud kellegi suurema kohalolu?

LENNY: Suurema kui ma ise? Vist mitte, jah.

[taamal vaikne tiivaplagin]

Aga kas sina räägid jumalaga?

[aeglane instrumentaalmuusika]

Mõnikord.

Nii?

Kuidas see käib?

[Aurora naerab]

[muusika lõpeb]

Silmad võib kinni panna.

[Aurora ohkab, köhatab]

Issand, ma tõin sinu juurde ühe...

härra.

Kes ei ole sind otsinud ja ta ei ole sind enda juurde kutsunud,

aga, Issand, ma palun, et sina näitaksid talle teed enda juurde.

Et ka tema saaks tunda sinu armastust.

AURORA: Ee...

[Aurora turtsatab]

Kas sa vahest vihkad ka jumalat?

Kas siin, selles kirikus, tohib öelda, et jumal, ma vihkan sind?

Või: "Ma väga, väga armastan sind,

jumal,

aga mine putsi, et sa mind selliseks tegid!"

Mh? Ei, proovi-proovi!

Ee... ma aitan sind, ütleme koos.

LENNY: Ma väga, väga armastan sind...

LENNY: jumal!

Ma väga, väga armastan sind...

jumal. - Mhmh. Aga...

Aga...

Käi putsi, et sa mind selliseks tegid!

LENNY: No-noh?

Käi putsi, et sa mind selliseks tegid!

Väga hea! Ütleme veel.

Ma väga, väga... - Ma väga, väga armastan sind,

jumal,

aga...

käi putsi, et sa mind selliseks tegid!

LENNY: Ja-ja-jah!

Ma väga, väga armastan sind, jumal,

aga käi putsi, et sa mind selliseks tegid!

Ma väga, väga arm... [helin]

[helin]

Aeg.

LENNY: Käi putsi, jumal, et sa meile nii vähe aega andsid!

[vali kolks]

LENNY: Ups.

[vihmapladin]

[kõll]

Noh? Otsitakse juba, jah?

AURORA: Mkm. Ei.

Uh... [luristab ninaga]

Päris külm juba.

Viid ära mu nüüd äkki?

LENNY: Mhmh.

[kõuemürin]

[aeglane instrumentaalmuusika]

[muusika valjeneb]

[veepladin]

[muusika jätkub vaikselt taustal]

AURORA: Joonas, tšau!

Nii hea, et sa üleval oled veel.

Hmm...

Igatsen sind.

Tahaks, et sa siin oleks.

Praegu jah!

Joonas!

Sa saad küll! Sul on auto.

Palun.

[muusika vaibub]

[summutatud jutusumin, naer]

[uksekägin]

Aurora, tule vaata, ütle Maaritile tere, tal on täna tähtaeg.

AURORA: Täna? - Jah.

LOKKISPÄINE NAINE: Kas tohin katsuda? [ahhetab]

Põtkib! Katsu.

NAHKVESTIS MEES: Põtkib, jah? No näed.

Päris kõvasti! - Ja-jah.

Ei tea, kas siia ahju ka päts kasvama pannakse.

HALLIPÄINE NAINE: Sina jäta ka oma naljad.

JOONAS: Tere. - NAHKVESTIS MEES: Oh!

Tere, Joonas! - Tervist.

Rääkisime siin just järelkasvust.

Kas väike Joonas on ikka tervise juures?

Mis mõttes?

Et kas elu ja tervise juures?

Ma arvan, et iga asi võib-olla omal ajal, või mis?

Muidugi, jah. Majanduslikult olete ju järje peal? Muidugi.

Ärge unustage, et looja võimuses on teha ju imesid.

Jah, seda küll.

Ma lähen vaatan need juhtmed üle.

Ma arvan, ma loen ühe palve.

Issand, õnnista seda beebit siin, õnnista seda koda, kus ta kasvab.

Aita tal siin turvaliselt olla, kuni on õige aeg jõuda maailma,

meie juurde, meie kõigi rõõmuks.

Aitäh sulle selle eest, Issand. - Aitäh sulle selle eest, Issand.

Ja õnnista ka seda üska siin, tervenda seda üska.

Anna lootust lohutuseks.

Elavda see emakas, pane seeme siia üsa sisse kasvama,

et see elusaks teha.

Aitäh sulle. Aitäh, aitäh, aitäh. Aamen!

KÕIK: Aamen!

Väga ilus. - (sosinal) Aamen.

Muidugi, siin mehe abi kuluks ka natukene ära.

Tere, minu inimesed!

Me rääkisime siin just järelkasvust.

Järelkasvust? - Jah.

VALDEK: Kui noortel eluase valmis saab,

tuleb ka järelkasv, eks ole ju, Aurora?

[Aurora köhatab, kolksud, vilin]

Kuradi pelmeen, raisk!

[undamine]

JOONAS: Valed juhtmed anti kaasa.

[vaikne jutusumin]

[hetkeks keelpillimuusika]

Kallid Aurora ja Joonas! Palju õnne ja armastust!

[jutusumin, pillihelid]

[laste hõiked, naer]

[valjud kõlksud]

ISA: Mõtlesin ja mõtlesin, et ma pean ikkagi jätkama.

ISA: Otsisin üles selle rauatüki ja vasara.

[kõlksud]

Tagusin ja tagusin. Õppisin muidugi ja vaatasin kuidas terast karastada.

[sisin]

Kuidas teritada. Ja lõpuks hakkas midagi looma.

[taustal vaikne leegivuhin]

Pere loomise ja hoidmisega on täpselt sama lugu.

Ei tohi niisama lihtsalt alla anda, peab ikka proovima ja proovima.

Aitäh, Valdek, nende oluliste mõtete eest.

Palun tulge nüüd mulle järgi ja ka

minul on väikene kingitus noorpaarile.

[ohkab]

Ee... väga ilus päikeseloojang.

Seekord on küll päikesetõus.

[aplaus]

JOONAS: Tule kaasa korraks.

LOKKISPÄINE NAINE: Aurora, Joonas. Kas saab korra? Väga hea, naeratage!

[kiired kolksatused]

[taustal ingliskeelne jutusumin]

[klõbin, kolks]

Sorry.

[kolin]

Joonas? - Võta see.

Mis oleks, kui läheks langevarjuhüpet tegema?

Miks?

Mis see annab sulle?

Sa ei ole kuulnud, et gravitatsioon

mõjub ainult neile, kes sellesse usuvad?

Joonas?

Kuule?

Mh?

Sorry, ma lihtsalt olen sellesse

soojusenergeetikasse süvenenud praegu.

[Aurora mühatab]

Mis müts see on?

Üks tuttav laenas. - Hmh?

[eemalduvad sammud]

[uksekägin, kolks]

[vali aplaus, hõiked - jätkub taustal]

Heli! - Video!

Valgus! - Lenny!

[naer]

[aplaus katkeb]

LENNY: Tadaa! [Aurora ahetab]

AURORA: Vau.

[metallikrigin]

[hingeldavad, kõlin, kolksud]

[kolin]

[kõlks]

[kõlks]

[hetkeks keelpillimuusika]

Üks, üks, üks!

Koondame nüüd tähelepanu jälle korraks

lavale üheks eriliseks hetkeks.

Joonas soovib üles astuda ühe tunnistusega.

JOONAS: Aitäh.

Kuus ja pool aastat tagasi sain ma

oma tolleaegselt elukaaslaselt sõnumi:

"Joonas, sa oled küll väga tore poiss,

aga ma ei saa sinuga enam kohtuda."

Ja siis natukene aega pärast seda

suri minu ema.

JOONAS: Ja siis juhtus see, mis ikka juhtub vahepeal.

JOONAS: Mängu tuli alkohol,

JOONAS: kõrtsid, valeiidolid.

JOONAS: Ma otsisin väga kaua enda kohta.

Ma mäletan nii selgelt seda, kuidas ma

esimest korda tulin Eluvee Jumalakotta.

Inimesed laulsid seal, päike paistis akendest sisse ja keegi vaatas mind.

Aurora.

Sa ilmusid mulle üleni päikesesäras.

Näitasid tühjale kohale enda kõrval,

kuhu ma kohe nagu mingist hüpnoosist kantuna tulingi.

Ja mingisugune rahu,

mingi selgus, laskus minu peale, kuigi

me ei rääkinud kaua mitte ühtegi sõna.

Aurora, sa vaatasid mind ja naeratasid

täpselt niimoodi, nagu ainult sina oskad.

Häbelikult, aga samas julgustavalt.

See helendus, mis sel hetkel sinu ümber oli,

seda ma näen siiamaani.

Iga päev.

Ma ei tea, kas peaksin äkki silmaarsti juurde minema?

[naer]

JOONAS: Halleluuja! - KÕIK: Halleluuja.

[aeglane instrumentaalmuusika]

[krigin]

[muusika lõpeb]

AURORA: Pane silmad kinni!

[taustal vaikne jutusumin]

Proovi! Ma proovisin selle teha nii, nagu mäletan, kui paksud käed sul on,

aga iseenesest seda saab siit reguleerida.

Oota, sa tegid ise selle? - Mhmh.

See tuli veits lopergune, aga noh... ma olen ise ka veits lopergune.

Proovi kas see on... - Tšau!

LOKKISPÄINE NAINE: Oi, tere!

Oh, tšau! - Käisin šoppamas.

Nii? Tere! Siiri.

Lenny. - Väga tore.

Mis teid siis siia kokku toob?

Väga ilus käevõru. Võib ma vaatan?

Ee... tähendab, see on kingitus.

Väga ilus.

LENNY: Aurora tegi.

Jah. - Sina tegid selle?

Me kohtusime Lennyga metalltöö kursusel ja siis ta on ise kunstnik.

AURORA: Ja ta siis õpetas õigeid töövõtteid.

Täiesti uskumatu, kui palju varjatuid andeid selles inimeses on.

SIIRI: See on küll tõsi. - Lihtsalt üks käevõru.

LENNY: Ei, ära ole nii tagasihoidlik.

SIIRI: Nii, aga mis te võtate?

[uksepaugatus]

[põranda nagin]

Tšau.

Palun!

[Joonas ohkab]

AURORA: Ma pole jõudnud koristada lihtsalt väga.

JOONAS: Ei ole jah.

JOONAS: Sul on mingid mustad nõud ka siin.

AURORA: Sõin seal enne.

Mis see on?

Käevõru.

JOONAS: Ma näen jah, aga...

JOONAS: Kust said?

Kust? Kust ikka sain!

Sa jätad midagi rääkimata mulle praegu või?

JOONAS: Sa mäletad, et me vandusime teineteisele,

et me võime teineteist usaldada?

AURORA: Kas sa usaldad mind?

Väga tahaks küll, jah.

[Aurora ohkab]

Joonas...

Ma pean rääkima sulle midagi.

Kui ma tulin siia alguses, siis...

mul ei olnud siin kedagi, see linn oli võõras

ja ma ei teadnud mitte kedagi.

Ja sina olid ka nii kaugel ja õppisid, sul ei olnud aega.

Siis ma tundsin ennast uuesti üksikuna ja koolis oli raske.

Ma tunnen, et mind kogu aeg kisub nagu valedesse kohtadesse.

Ja siis...

Ja siis ükskord ma...

Ma kohtusin ühe inimesega.

Mida?

Ma tutvusin ühe inimesega

ja ta oli abiks mulle ja me saime rääkida.

JOONAS: See Lenny, jah?

See kunstnik.

[Aurora ohkab]

See võru ongi...

See sobib väga hästi mulle.

Ma sain kohe aru, et sa püüad varjata midagi minu eest,

et sul on mingisugune üllatus plaanis.

See Lenny aitas seda käevõru meisterdada, jah?

Meisterdada?

Siiri rääkis ära mulle kõik.

See on väga ilus.

See on natuke lopergune.

Aga ma olen ise ka natuke lopergune.

Aurora, see on kõige ilusam asi, mida mulle kunagi kingitud on.

Ja ütle oma sõbrale ka aitäh. Eks?

[aeglane instrumentaalmuusika]

[muusika vaibub]

[taamal vaikne ritsikate sirin]

[automüra]

ADMINISTRAATOR: Tere päevast! - Hello!

Me oleme nüüd kohal, me oleme valmis.

LENNY: Villem. - Imbre.

LENNY: BBC Eesti osakonnast. - Jah?

Kiire brief: BBC teeb uut reisisaadet

ja võimalike võttekohtadena on välja valitud viis Eesti hotelli.

Ja teie olete siis üks neist viiest õnnelikust kandidaadist.

Väga hea võimalus teile ja kogu Eestile.

Ja muideks mitte midagi maksma ei pea,

kõik on kaetud.

Alustuseks saate ära täita need.

Vabandust, te panete mind praegu väga ebamugavasse olukorda.

Mina ei ole see, kes teeb broneeringuid.

Selle jaoks on inimesed.

ADMINISTRAATOR: Selge, aga...

See on BBC! World Amazing Hotels!

[naeravad]

Oota, ma panen muusikat. - Minibaar!

[klaasikõlin]

Anna mulle üks sekund.

JOONAS: Tšau. - Tšau! Sa helistasid?

JOONAS: Miks sa telefonile ei vasta?

Ei, ma olen siin laagris.

JOONAS: Aa...

Kas ma ei rääkinud sulle?

Ma olen etnograafialaagris.

Me kogume neid... rahvalaule.

JOONAS: Ahah, ma...

LENNY: Sannakõnõ, sannakõnõ...

AURORA: Siin on lihtsalt ainult ühes kohas levi.

Aitüma, aitüma, leilikõnõ.

AURORA: Jah.

Teeme aga hinged kõik ilusaks.

AURORA: Ma tulen nädalavahetusel kindlasti.

JOONAS: Armastan sind. - Mina sind ka.

LENNY: Ja mina armastan sind ka.

Anna mulle andeks.

Ma...

Ma pean minema.

Kuule, rahune maha! Kõik on hästi.

Vabandust, ma ei tahtnud, et see nii kaugele läheks.

Lihtsalt ma tunnen ennast nii räpasena.

Ma olen lihtsalt vastik ja rõve inimene. Vabandust!

Tead, mis mul on?

Mul on tegelikult jumala pohhui!

Teate, mis?

Teil on nüüd sviit ja vaadake,

meil on siin hotellis väga mugavad pehmed voodid.

Kutsuge oma abikaasa siia. Saate...

[voodikägin]

koos ühe kirgliku öö veeta.

Aga kõigepealt me peame teid puhtaks pesema. Jah!

[uksepaugatus]

Viinaga saabki kõige paremini minu lõhna maha.

Lenny...

[Lenny ohkab]

[ohkavad]

Mõtle rahulikult läbi oma asjad ja...

Ja siis ma ei tea. Helistame?

Mulle väga meeldis...

meie matk.

Mulle ka.

[kolks]

[vali jutusumin]

Aga eelmiste aastate kasvuga? Kasum on ka...

See on jagatud. - See ei ole jagatud.

Otsustame ära, kas ei või jah?

Tere õhtust!

[summutatud muusika, jutusumin]

Palun, kas te saaksite meile hotellituppa

serveerida alkohoolseid jooke?

Teie hotellitoas on juba olemas minibaar.

See baar on tõesti mini.

Organiseerige meile palun maksibaar.

(sosinal) Seal on bassein.

Lähme ujuma. - Oo...

Spaa on meil täna suletud kahjuks, seal toimub firmapidu.

Pidu? - Pidu, pidu!

Mis tähendab seda, et sinna ei saa minna täna!

Palun, tulge tagasi!

[tümpsuv popmuusika]

[vali veesolin]

Vau! Firmapidu!

Let's get this firmapidu started!

BLOND NAINE: (inglise keeles) See on erapidu.

(inglise keeles) Ainult meie töötajad on siia lubatud. Okei?

BLOND NAINE: (inglise keeles) Kas teil on kutse?

LENNY: (inglise keeles) ...see on... loodusõnnetus...

(inglise keeles) See on erapidu. Te peate lahkuma.

(inglise keeles) Long drink! Kui privaatne see on?

BLOND NAINE: (inglise keeles) Oh issand.

Lapsed on peol! Erapidu, saate aru? - Kaduge minema!

Hüppame sinna. - Oota...

[vali veesolin]

PEOKÜLALISED: Appi! Misasja!

Tüüp, kuule! Appi!

[veepladin]

LENNY: Ära sikuta teda, kurat!

LENNY: See on sinu vastutus! - IMBRE: Tule ära!

NAINE PEOLT: Palun! Aitab! - LENNY: Kuidas hingab?

LENNY: Ta ei hinga. Pulssi ei ole!

IMBRE: Ma olen professionaal! Ma teen ise!

LENNY: See on sinu süü, kurat!

LENNY: Muidugi ei hinga!

IMBRE: Ai! - See on meie erapidu, aitab!

Tehke oma tööd! Viige nad minema! Aitab!

Jah. Ärge toppige...

Hoidke eemale! Tervist, politsei. [muusika katkeb]

POLITSEI: Noormees, tõuske püsti! Mis teie nimi on? Suudate ise liikuda?

LENNY: Ikka. - POLITSEI: Väga hea.

POLITSEI: Liigume siis ettevaatlikult.

POLITSEI 2: Tõuseme püsti. [Aurora oigab]

POLITSEI 2: Rahulikult! - AURORA: Ai!

POLITSEI 2: Suudate kõndida? - Ee... jah.

POLITSEI 2: Hästi. Aitan teid püsti ilusti.

Ja lähme liigume sealt uksest välja. Sinna suunas.

Te olete päris politsei? - Jah.

Ma võtan oma rätiku.

NAINE PEOLT: Minu rätik! - Paneme ära!

Liigume sinnapoole.

DISKOR: Noh, nüüd saab jälle... [aplaus, hõisked]

[popmuusika]

Seal kus kustub aeg,

seal, kus lõpeb muu,

seal on otsas vaev

ja halb kõik möödunud.

Veel on aega!

Veel on aega ära oodata.

Veel on aega!

Veel on aega üles vaadata.

[muusika lõpeb]

(sosinal) Kus sa olid? Miks sa hilinesid?

(sosinal) Kus sa olid? - (sosinal) Ma jäin bussist maha.

VALDEK: Kallis kogudus, ma tahaksin sinuga täna rääkida teemal,

mis on tõde.

[aeglane instrumentaalmuusika]

AURORA: Palun ära helista mulle enam, Lenny.

AURORA: See... see ei ole õige.

LENNY: Okei, kui see on sinu soov.

[muusika valjeneb, tempo tõuseb]

AURORA: Lenny!

[krabin]

Telefon on välja lülitatud.

Teie telefoninumber koos kõne toimumise ajaga edast...

[muusika lõpeb]

MEES: Me oleme harjunud tühjale

saalile mängima ka. Mis siin vahet on?

LENNY: Kuidas ma nüüd aidata saan? Mis me teeme siis?

MEES: Mis teeme, alustame otsast. - MEES 2: Me teeme suurt kunsti.

LENNY: Miks sa niimoodi? - MEES: Chill, ei ole vaja.

LENNY: Kedagi ei hoita kinni siin.

AURORA: Lenny!

AURORA: Kas me saaks korra rääkida?

MEES: Jah, saad küll, lähmegi minema.

Praegu... praegu ei ole hea aeg, on ju?

Ee... viis minutit!

Tere!

AURORA: Tere.

Näh! Noo...

NAINE: Kes see on? [Lenny ohkab]

Tudeng.

Äkki siis tutvustad?

Mia.

Minu... meie produtsent, minu parem käsi.

Vahel ka lihtsalt käsi.

Ja sina oled?

Kolmapäev, 22:30.

AURORA: "Kallis Aurora, Ma ei ole mitte

kellegagi ennast niimoodi tundnud.

AURORA: Sa oled minu narkootikum.

AURORA: Tahaksin sind suudelda, tahaksin sind hellitada."

[Mia turtsatab]

No, aga... why not?

"Kallis Mia,

unistan su niiskest vitust juba neli tundi.

Ma tahan sinu sisse."

MEES: Ilus.

AURORA: Hmm...

Pühapäev, 18:22.

"Aurora, ainult sina mõistad mind.

AURORA: Palun saame kokku. Täna on nii ilus taevas."

Ja oligi ilus taevas.

AURORA: Lenny, miks sa teed nii?

Kas armastus on mingi haruldane loodusvara?

LENNY: Ma ei tea, minu arust ei ole.

[metallikolin]

[klirin]

[aeglane popmuusika]

Minu naer on kui nutt

ja mu päev on nagu öö.

Nagu öö.

Aeg on vaid rutt,

vaev on mu parim sõber.

Tookord jäi jutt,

et tagasi siia mu juurde sa tuled.

No kuhu sa jäid?

Ma nägin sind,

korraga oled lõpp, oled algus.

Sa olid siin, minu ees,

nagu tõeline valgus.

Nagu tõeline valgus.

[muusika lõpeb]

[aplaus, hõisked]

Väga kaunis! Aurora, kuhu sa lähed? - Ma tulen kohe.

AURORA: Mida sa teed siin?

Oih! Meil on siin uusi põnevaid külalisi! Aurora?

Saame teile kohe klaasi kokku löömiseks.

MIA: Ei, aitäh, ma...

Aurora, äkki sa tutvustad meid? Tere! - Mia.

Tere, Mia! Mina olen Juta, mina olen Aurora kuri võõrasema.

Siiri, palun too meie uuele külalisele klaas.

Mida sa tahad? - Kas ma saan rääkida sinuga?

Auroral ja Joonasel on täna väga tähtis päev,

see on viies pulma-aastapäev!

JUTA: Nii et, kõll! - Palju õnne.

Nii, jah, kas kringlit soovite ka?

Mia vist ei taha tulla.

Praegu ei ole võib-olla kõige parem aeg.

MIA: Palun tule.

JUTA: Joonas, kas sina tunned seda tütarlast?

JOONAS: Kohe lähme edasi...

MIA: Mis teil juhtus Lennyga?

Midagi. Ma pole näinudki teda.

Mis mõttes ei ole näinud?

AURORA: Mis siis?

Lenny on haiglas.

Haiglas? - Haiglas, jah.

JOONAS: Tere! - Miks?

MIA: Tere. - JOONAS: Joonas.

Mia. - JOONAS: Väga meeldiv. Mis Mia?

Mis vahet sel on?

Meil on lihtsalt otseülekanne praegu.

Üks moment! - Mia, räägi!

Aurora, võiks äkki korraks tulla? - Oota korra.

Mis juhtus? - Ta kukkus alla kusagilt. Või tal...

Ta on raskes seisus, mulle öeldi, et tal on...

MIA: Tal ei ole teadvust, tal on lihtsalt keha.

SIIRI: Kohe me jätkame muusikaga, aga võite praegu võtta ühe klaasikese...

JOONAS: Aurora.

Vabandust. Meil on kaks lugu vaja teha veel.

Lähme teeme ära need kaks lugu, eks? Tule, Aurora.

JUTA: Aurora? Mida sa teed? Aurora!

JUTA: Aurora, sa... See on alkoholiga!

Juta! - Kruusist juua alkoholi! Aurora!

[pudelikõlks]

Ma pean korraks käima haiglas!

JUTA: Valdek!

VALDEK: Tulge minuga.

[sammumüdin, trepinagin]

Istuge siia, siin saab rahulikult rääkida.

Äkki jagate meiega informatsiooni?

VALDEK: Kuidas teie tunnete minu tütart?

Lenny kaudu. Või Lennarti siis.

Lennart on siis see, kes on praegu haiglas?

MIA: Jah.

Ja kes on Lennart Aurorale?

Hea tuttav.

Ja kes on Lennart teile?

Hea tuttav.

Võtame kõik ühe momendi, sulgeme oma silmad,

ja me palvetame ühiselt ühe inimhinge eest,

kes vajab praegu kõigi meie

soojust, meie armastust ja tuge.

Aga me usaldame ta sinu hoolde.

VALDEK: Aurora, kas Lennart on

endiselt hea tuttav?

See pidi läbi olema?

Isa, ma pean minema haiglasse.

VALDEK: Kas sa oled omandanud vahepeal arsti kvalifikatsiooni?

Mida?

VALDEK: Vaata, Aurora,

kui sa ei ole arst, siis kuidas saad sina teda seal haiglas aidata?

Ma lihtsalt pean seal olema.

Ma ju tunnen sinu valu, Aurik. Aga...

elu ongi täis katsumusi.

VALDEK: Me peame arvestama võimalusega,

et meie hingejõud pannakse proovile.

Teate, ma...

lähen haiglasse.

VALDEK: Aurora!

Sul on kohustused.

Ma pean minema haiglasse.

[uksekolksatus]

Aurora!

VALDEK: Joonas!

Minu tütar vajab praegu oma mehe tuge.

Mine temaga haiglasse kaasa. Kohe.

Aurora!

Aurora! Mida sa teed?

Mis sa teed? Sülita välja see!

Sülita välja see! Mida sa teed?

Lähme haiglasse. Viin ära teid.

Ma ei tule sisse, sa ei pea muretsema! Eks?

Mia! Viin teid ära.

[aeglane instrumentaalmuusika]

[uksepaugatused]

[muusika valjeneb]

[muusika vaibub]

AURORA: Lenny, sa oled eriline inimene.

AURORA: Aga sa lõhud mind.

Mis moodi?

Sa ei julge ennast kellegagi siduda.

Muidugi julgen. Ma lihtsalt ei taha.

Inimesed klammerduvad üksteise külge nagu merehädalised.

AURORA: Hmm...

Selline kiusatus on sind siit praegu alla lükata.

Asjad oleks palju lihtsamad, kui sa surnud oleksid.

Kuhu sa lähed?

LENNY: Oota!

LENNY: Mis suunas ma üldse minema pean?

Ma loodan, et sa leiad oma kodu üles.

[aeglane instrumentaalmuusika]

[rütmiline telefonipõrin]

[rütmiline telefonipõrin]

LENNY: See ei ole veel läbi. Ma pean sind nägema.

AURORA: Lenny, lõpeta palun.

[muusika vaibub]

JUTA: Ja kui meil on sinine tuba,

ma arvan, see võikski olla mereteemaline tuba.

Mul on neid maale ju mitmesuguseid, mul on maastikumaale, lillemaale,

aga siia tuppa sobiksid mereteemalised.

AURORA: Köök on siis nagu maastikutuba?

LENNY: Mida, te värvite nüüd valgeks selle?

Jah.

Kodus nii kliiniline... mina ei saa

nii. Ma tahaks ikka, et kodus oleks soe.

JUTA: Tere!

LENNY: Tere! - Tere!

Kes sa oled?

Aa, ee...

Ma ei tea. Aurora!

LENNY: Et... kes ma olen?

Tuttav. Ülikoolist. Üks tuttav.

Mina olen Aurora ema. Kasuema!

Väga tore. Mina olen Lenny. - Tere, Lenny!

Lenny? Mina olen Joonas.

JOONAS: Aurora abikaasa. - Aa... ja-jaa, abikaasa!

LENNY: Püha liit. Väga ilus.

Sa oled see kunstnik?

Jah.

Valdek. - Lenny.

Aurora isa.

Meeldiv. Et siis... võõrasema, prints, kuningas?

Ja kõrvitsast tõld.

Elu nagu muinasjutus, noh? - VALDEK: Eks ta ole.

LENNY: Jube palav. Ma lähen võtan vett.

Misasja? [Aurora naerab]

Käib tihti siin või? - AURORA: Ei!

Ma ei teagi tegelikult... Oota, Lenny!

AURORA: Tahtsid midagi või miks...?

AURORA: Miks sa niimoodi tulid? - Ei, ma niisama.

Aurora ei ole oma siinsest elust palju rääkinud,

aga tema sõbrad on ka meie sõbrad ja...

JUTA: Äkki kui te soovite natukene süüa, meil oli just söömine pooleli,

või lõpetasime, aga meil on järgi toitu.

LENNY: Jah!

Sa ei pea sööma, kui sul on kiire. Sa vist ütlesid, et sul on kiire?

Mis kiire? Inimesed pakuvad mulle süüa,

siis oleks ju ebaviisakas keelduda.

Meil on siin remont pooleli, nii et vabandust, et peate praegu...

sellistes kitsastes tingimustes...

LENNY: Kuule, mis sa nalja teed?

LENNY: Ma olen harjunud. - JUTA: Too kahvel.

JOONAS: Palun. - LENNY: Thanks.

JUTA: Sellest piisab äkki? - Mhmh.

[nõude klõbin]

Ma tulin tegelikult ühele raamatule järele.

Aa! Ma tean.

Tavaliselt kuhjuvad raamatud sinna... voodi kõrvale.

AURORA: Oota... Lenny!

JOONAS: Aurora, kõik hästi? - JUTA: Mis toimub?

AURORA: Jah, ma annan talle raamatu lihtsalt.

Ei tea. - AURORA: Jah, ole siin.

[ägab, krabin]

Ei ole see. - Mida sa teed? Palun mine ära!

Kõik on hästi ju.

Mul on kogu pere siin, palun mine ära!

Lihtsalt mine praegu ära ja pärast räägime.

LENNY: Nii, oota, see ei ole. [kolks]

See ei ole. - Sa ei pea loopima neid niimoodi.

LENNY: Jon, kuule!

LENNY: Sina ehitasid selle voodi?

Ei ehitanud. See on poest.

LENNY: Oota, mis? Sul ei seisa...

haamer ja nael pihus?

Se-seisab ikka.

Sa oled ikkagi ehitaja! - Kui vaja on, siis ikka ehitan.

Oo, vägev! Mis sulle meeldib teha? Puutöö?

JOONAS: Tappe näiteks liita.

LENNY: Okei. Sa juhtmeid ka vead? Elektrit paned?

JOONAS: Kui on vaja, saan hakkama ikka.

Ahaa, elektrivoodi, ah?

Kuule, tegelikult mul on üks asi küll.

Nii?

Seesama voodi, on ju? - Jah?

Jubedalt kriuksub, noh.

Ma ei tea, sind ennast ei häiri muidu?

AURORA: Ee... Joonas, äkki saad korra...

JUTA: Mis see noormees tahab praegu? Ah?

JUTA: Kuulge noormees, Aurora otsib selle raamatu teile üles

ja siis ta toob selle teile ära.

LENNY: Ja-jah, ära muretse, ma saan ise ka.

Äkki ei paneks jalgu voodisse?

LENNY: Juta, siin on kile peal. Kile kaitseb.

Ta on viimasel ajal hakanud igasuguseid imelikke lugusid rääkima,

tundub, et tal ei ole kõik väga hästi. Võib-olla ta võtab ravimeid.

Mis me teeme siis?

Ee... - Kas sa tahad, et ta ära läheks?

AURORA: Jah, see oleks hea.

AURORA: See oleks hea. Lenny? Ee...

Lähme.

VALDEK: Vaata, meil on täna väga eriline päev.

Tahaksime koos oma perega olla, nii et

sul on nüüd aeg minema hakata. Ja kohe.

LENNY: Oota, misasja? - Jah!

Oot, oot! Misasja?

Tõuse. Tõuse püsti. - Mulle ei meeldi selline asi.

JOONAS: Lähme.

Kes see mind kust kohast välja viskab?

Mu oma pere? - JUTA: Rahulikult.

Mu oma kodust, Juta? - VALDEK: Ja-jaa, rahulikult.

JUTA: Oma kodust? Mis jutt see on?

AURORA: Ma ei tea. - JOONAS: Lähme nüüd.

Läksime-läksime. Mine.

Oota, mida sa teed? - Kõik on väga hästi.

Mees!

Liigume rahulikult. - LENNY: Lähen-lähen!

VALDEK: Oot-oot-oot! Kuule!

LENNY: Sa ei pea kogu aeg tulema mu nina alla!

AURORA: Oota! - LENNY: Eest ära! Tagane!

LENNY: Tagane, tagane! - Mida sa teed?

Käite pundis koos kogu aeg! - Mida sa teed?

Uh-uh, voh!

VALDEK: No nii. Hakkame minema. - LENNY: Noh? Mis nüüd?

LENNY: Oota, stopp! - Oota, isa!

[valjud kolksud, Juta kiljub]

LENNY: See on perevägivald! Inkvisitsioon!

LENNY: Kohe kõri kallale! Kuradi vagad! Noh?

Isa, ära tee! Sa teed haiget talle!

JOONAS: Tule ära! [tümps]

JUTA: Mida ta teeb?

Me tahaksime korra Lennyga rääkida kahekesi koridoris, palun.

[kõik hingeldavad]

VALDEK: Hea küll. Hea küll! Hästi.

JUTA: Näe...

Rahulikult.

Saad kohe...

VALDEK: Kõik on hästi.

[uksekolksatus]

[aeglane instrumentaalmuusika]

[muusika valjeneb]

[uksekägin]

[muusika vaibub]

Vaata otsa mulle, Aurora!

Vaata palun otsa mulle.

Mis see oli praegu?

JOONAS: Ah?

[taamal linnulaul]

Tunnen ennast nii kohutavalt abituna praegu.

Tahaks sind nii kangesti kuidagi aidata, aga ma ei tea, kuidas.

Aurora, oma mure jagamine ei ole märk nõrkusest.

Ma saan ju aru. Sa oled nii noorelt abiellunud

ja praegu on su elus sellised keerulised muutuste ajad.

Aurora, saladused, need mürgitavad.

Ja jumala jaoks on patt eelkõige südame salajane patt.

Kas on midagi, mida sa tahaksid Joonasele üles tunnistada?

Mida ma peaksin talle üles tunnistama?

Hea küll, me saame väga hästi aru omavahel, millest me praegu räägime.

Kas sa armastad seda noormeest?

JUTA: Hmh?

Armasta...

AURORA: Mis asi see armastus üldse on?

Armastus on nagu millimallikad silma võrkkestal.

Ainiti jälgida neid ei saa, sest millimallikad tunnevad pilku

ja lähevad kogu aeg eest ära, aga tulevad alati tagasi.

Pane silmad kinni,

millimallikad tulevad uudistama: "Mis nüüd lahti on?"

[Juta mühatab]

Aurora, meie isaga armastame sind väga,

aga mõnikord sa teed selle armastamise

meie jaoks väga keeruliseks.

Kas teie armastus tütre vastu sõltub

sellest, kuidas ta ennast üleval peab?

Sa tead, et ma ei tahtnud seda öelda.

"Vihka pattu,

aga armasta patustajat."

Aurora, me tahame isaga sind väga toetada.

Oi-oi-oi!

Ma pean minema hakkama nüüd.

Kuhu siis? Sinna oma millimallikate juurde?

AURORA: Ma käin koolis linnas.

Me oleme hakanud isaga mõtlema,

et kui palju sul sellest koolist üldse kasu on.

Ära minna, see on nii lihtne.

Aga võib-olla lähen siis hoopis mina ära.

JUTA: Võib-olla...

Võib-olla hoopis mina olen ära teeninud metsiku ja vaba elu.

Et käin öösiti alasti ujumas

ja lähen pärast rokk-kontserti katustele kondama.

Vaatame siis,

kuidas te siin ilma minuta hakkama saate.

AURORA: Ma nüüd lähen. [köhatab]

[uksekägin]

[kolks]

[aeglane instrumentaalmuusika]

[muusika valjeneb]

[muusika vaibub]

NÕUSTAJA: Joonas, ma lihtsalt mõtlen seda,

et su sees on ilmselt mingi tohutu möll.

Palju emotsioone.

JOONAS: Jah. [Aurora ohkab]

Aga sul on raske neid välja näidata.

Järelikult, jah.

Aga kui me paneksime kuidagi emotsiooni sõna sinna külge?

Nendele tunnetele, mis su sees on. Praegu.

See on viha. - Jah?

[Aurora turtsatab]

AURORA: Vabandust.

JOONAS: Ma... Ma ei saa aru, miks sa naerma hakkasid selle peale,

kui ma räägin ausalt?

Vabandust. See...

Ja siis sulle teeb nalja. - Ei, see ei tee mulle nalja.

See lihtsalt... - Ma püüan rääkida nendest...

See on see, mille pärast me tulime siia. Ma püüan rääkida.

Ja siis sa irvitad.

AURORA: Tähendab, ma ei saa kunagi aru, mida ta mõtleb.

Ta on alati oma selle kristliku korraliku inimese maski taga.

Ja ma ei tea, mida...

JOONAS: Mis sa tahad, et ma teeksin? Hakkaksin asju pilduma?

Jah, ma tahaksin, et sa pilluksid asju, kui sa tahad pilduda asju.

Ja kui ma hakkan sulle ennast avama või kui ma üritan rääkida endast,

siis sa blokid selle ära, sest sa ei taha näha, kes ma tegelikult olen.

Vaid sa tahad armastada seda kujutist,

mille sa oled endale ette kujutanud.

Aga kuidas ma saan näha seda, kui sa seda ei näita?

Ma ei näita seda selle pärast, et ma ei julge seda sulle näidata.

JOONAS: Kuidas ma saan teada, mis päriselt sina on,

kui sa kogu aeg valetad? Sa kogu aeg valetad.

[aeglane instrumentaalmuusika]

[muusika valjeneb]

[klaasikõlin]

[muusika vaibub]

Ma ei taha kaotada, ma lihtsalt ei taha kaotada.

Ma olen nii palju kaotanud, ma ei taha kaotada.

JOONAS: (nutuselt) Ma püüan kinni

hoida. Ma ei taha, et see ära laguneks!

Ma püüan kogu hingest kinni hoida, see lihtsalt kõik kaob käest ära.

Jookseb sõrmede vahelt minema.

(sosinal) Ma lihtsalt ei taha rohkem kaotada.

Ma lihtsalt ei taha enam.

[sahin]

[Aurora mühatab]

[aeglane instrumentaalmuusika]

[muusika valjeneb]

[uksekägin]

[muusika vaibub]

[luristab ninaga]

[uksepaugatus, sammud]

Tere, Aurora.

Kuidas on?

[aknakägin, taamal vaikne tänavamüra]

Pole ammu sinust midagi kuulnud.

Kas kõik on hästi? - Mhmh.

Mis sa teinud oled? - Mm...

Õppinud.

Õppinud? Nojah. - Mhmh.

Ma kuulsin, et sa ei ole viimasel ajal koolis käinud.

Meil on... kodused ülesanded.

Kus sa olnud oled kõik see aeg? Kui sind koolis polnud?

Mis sa teed siin üldse?

Tead, Aurora, ma arvan, et see ei ole...

Aurora!

Ma arvan, et see ei ole õige koht sinu jaoks.

See on minu kodu. - See ei ole sinu kodu.

Sa võiksid praegu ära minna.

Ma arvan, et me pakime asjad ja me lähme ära.

Nii. - Ei! Ee... ei!

Me pakime asjad ja lähme. [mürts]

[Aurora ägab]

Kohe.

AURORA: Mkm.

VALDEK: Vaata korraks!

See on viimane pilt, kus me kolmekesi koos oleme: sina, mina ja ema.

See on tehtud kümme päeva enne seda, kui ta endalt elu võttis.

Vot siis algas ka minu jaoks selline periood,

kus ma lihtsalt ei teadnud mida teha.

Mida oma eluga ette võtta.

Ma ei teadnud mis päev on, kes ma olen, kus ma olen.

[ohkab]

Ma sain aru, et kui elul ei ole mõtet, siis ei olegi mõtet elada.

Aga ühel õhtul ma vaatasin seda pilti uuesti

ja ma nägin, et siin pildi peal on...

veel üks inimene.

Ja see olid sina, Aurora. Ja ma sain aru,

et ma ei saa seda inimest üksinda siia maailma jätta.

Sa ju tead, Aurik, sa oled tark tüdruk, sa ju saad aru.

Kui sa katkestad sidemed nende inimestega, kes sinust väga hoolivad,

siis see ei vii mitte kuskile.

[Aurora ohkab]

Isa, mida ma pean tegema?

Sa pead lihtsalt ütlema:

"Issi, kaitse mind!"

AURORA: Issi...

kaitse mind!

VALDEK: Kõik saab korda.

Kõik saab korda, mu Aurik.

[Valdek ohkab]

VALDEK: Meil on Joonasega plaan.

VALDEK: Sa pead katkestama sidemed kõigi nende inimestega,

kes mõjuvad sulle halvasti.

VALDEK: Siis me teeme avalduse koolile akadeemiliseks puhkuseks,

et sa saad rahulikult aega võtta ja taastuda kõigest sellest.

Ma arvan, et Joonas annab sulle veel ühe võimaluse.

See on kindlasti proovikivi, aga...

katsumused ju ongi mõeldud selleks, et neid ületada.

Eks ole, Joonas?

VALDEK: Lähme.

[taamal vaikne jutusumin]

Ta tuleb sellest kindlasti välja.

Ta on nii tugev.

[ohkab]

MIA: Ma ei tea.

Kuradi Lenny! Teeb sellist asja. Isekas...

Kuule, lõpeta ära, palun! See ei aita mitte kedagi praegu.

Kas sa palvetaksid koos minuga?

Mina palvetan?

Palun! See aitab, kui sa usud.

Armas jumal!

Ma pöördun... meie pöördume sinu poole

praegu kogu oma südamega, sest meil on väga-väga sind vaja!

Ma tean, et Lennyl on südames

sinu jaoks üks koht ja sina tead seda.

Ta kõnnib pimeduses, aga ta igatseb valgust. Nii et, palun!

Tule ja anna talle jõudu, anna talle jõudu,

sest sinu päralt on vägi aidata inimesi,

sinu päralt on vägi teha inimesi...

Palun tule ja aita, me saadame kõik oma

palved, mina saadan kõik oma palved, Mia saadab kõik oma palved,

Joonas saadab kõik oma palved, me saadame oma palved sinu poole,

sest sinu päralt on vägi, sinu päralt on armastus.

Aamen!

[ägab]

Me palvetasime tema eest.

JOONAS: Ja-jah.

Kuidas olukord on?

AURORA: Ee... - Halb.

Halb? - Mkm.

JOONAS: Mis see tähendab?

See tähendab, et ta on sügavas koomas.

Ja suurt lootust ei ole. - Lootust on!

Arst ütles, et imesid võib juhtuda. - MIA: Mis kuradi imesid?

Mis kuradi imesid?

Nad küsisid, kas tal on elundidoonori kaart.

Nad peavad seda küsima! Nad peavad seda alati küsima.

Neil on ankeet ees, kus on küsimused, mida nad peavad küsima

ja üks nendest küsimustest ongi, kas sul on elundikaardi doonor tehtud.

Ja... - Aurora. Jah.

Aurora.

Me peame tagasi hakkama minema.

Eks? - Mhmh.

Inimesed ootavad meid. - Mhmh.

Me ei saa praegu siin teha mitte midagi niikuinii.

(väriseval häälel) Joonas, see ei olnud õnnetus.

See on minu süü.

Mida?

Ma... ütlesin ükskord Lennyle...

et oleks kergem, kui ta oleks surnud.

Ja ta helistas mulle,

tema oligi see, kes mulle helistas, sest ta tahtis minuga kokku saada,

aga ma ei läinud.

Kui ma oleksin seal olnud, siis ta oleks praegu elus.

JOONAS: Aurora, sina ei ole süüdi selles.

Sina ei saa süüdi olla selles! - Aga tal oli mulle midagi öelda.

JOONAS: Vaata, igaühel on oma rada siin,

me ei saa vastutada teiste eest. Eks?

Sa ei ole süüdi selles mitte kuidagi.

Kas sul salvrätikuid on? - Partatsokis.

See on minu oma, anna siia.

See...

on Lenny oma. - Ei ole, see on minu oma.

Lenny ise pani selle siia, anna palun minu kätte see. Aurora.

Ei. Ei.

Ei... - Aurora, oota!

[hingeldab]

AURORA: Noh?

AURORA: Räägi!

[aeglane instrumentaalmuusika]

[muusika valjeneb]

[muusika vaibub]

[metallikägin]

LENNY: Mida vittu? Abikaasa!

Kus siis Aurora on? - Mis see sinu asi on?

Kas sa tulid nõustamisele või?

Kujuta ette, et sa oled väikene poiss.

Sa oled üksinda kodus.

Akna peal ootad ema.

Aga ema ei ole, ema ei tule...

Sina, raisk, ei võta minu ema nime oma suhu! On selge või?

Nii et, ikkagi emakompleks, jah?

Lenny, ma nõuan, et sa lõpetaksid minu naise terroriseerimise.

Lenny: Hmm...

Sa mõtled ikka meie naist, on ju?

Kao minema meie eludest!

Joonas, kas sa siis aru ei saa,

et ta probleem on ju selles, et sa oled tema jaoks liiga...

liiga väike.

Anna siia see käevõru, raisk!

Oota! Joonas, kuula!

Pane tatti vahele, siis tuleb libedamalt.

Käi perse!

Anna siia see! - Joonas!

[tümps]

Oi-oi-oi... [hingeldab]

[telefoni kutsuv toon]

Jah, Valdek kuuleb.

Valdek, üks selline asi juhtus, et...

[uksepaugatus]

JOONAS: Kui sa tahad ma võin

politseisse minna ja kõik ära rääkida.

Ma ei tea.

AURORA: Tee mis tahad.

Ma tegin kõike täpselt nii, nagu Valdek ütles.

[nuuksub]

[vaikne madal mürin]

[mürin valjeneb]

[mürin vaibub aegamisi]

[hingeldab]

AURORA: Tule!

Kuhu?

AURORA: Peole!

AURORA: Meid oodatakse.

[uksepaugatused]

Saad lihtsalt niimoodi...

Kõik on hästi!

Lähme!

AURORA: Pea siin korra kinni. - JOONAS: Siin?

AURORA: Jah, siinsamas.

[vali mürin - jätkub taustal]

[mürin katkeb]

JUTA: Siiri läks vist noortele vastu.

Palun koguneme nüüd natukene lähemale!

Ja me kohe saame ka teada, kas meie palved tõid muutuse.

[aplaus]

JUTA: Aurora ja Joonas! Väga meeldiv!

JUTA: Paneme noored istuma

ja Valdekul on üks oluline kõne tänase tähtsa päeva puhul.

Nii et, palun. - Jep.

VALDEK: Luuka evangeeliumis on kirjakoht:

"Ja noorem poeg ütles isale:

"Isa, anna mulle kätte see osa varandusest, mis saab minu omaks."

Ja isa annabki vaikides varanduse pojale.

Poeg läheb laia ilma peale ja kulutab ära selle pärandi.

Nõnda laseb isa pojal eksida ja saada kätte oma õppetunni.

Aga läbi katkematu armastuse ei jäta isa oma poega iialgi maha,

vaid ta toob poja alati tagasi enda, kui eluallika juurde.

SIIRI: Halleluuja! - JUTA: Halleluuja!

KÕIK: Halleluuja!

VALDEK: Aurora ja Joonas! Tulge lavale! Mul on teile kingitus.

[aplaus ja hõisked]

Ma tahan kinkida teile selle oma sepistatud... mõõga.

Sümboliseerigu see siis vaprust

ja valmisolekut kaitsta oma kõige kallimaid

ükskõik, mis hinnaga. Palun!

AURORA: Aitäh! - JUTA: Halleluuja!

KÕIK: Halleluuja!

[aplaus ja hõisked]

[Aurora köhatab]

Aitäh! Ee...

Noh, mis me siis teeme selle mõõgaga?

[naer]

Minu soovitus on, et te võiksite panna

näiteks magamistuppa oma voodi vastu,

et igal hetkel seda silmitseda. - Oo, voodi kohale!

AURORA: Siis on selline, jah.

Või mis, sellega võib-olla saab... ma ei tea?

Sibulat hakkida äkki? Või ma ei tea, muru niita?

JOONAS: Muru niita, jah.

[kõik ahhetavad]

Jah...

AURORA: Mis... mis on üks... üks mõõk?

Mis on üks mõõk?

JUTA: Minu meelest on mõõk turvatunne.

Kaitse. - JUTA: Jah.

MEES RAHVA SEAST: Surm!

Jah.

AURORA: Just. Surm.

Ee...

Issi, aitäh!

Et sa kinkisid meile selle

surmatoova mõõga.

VALDEK: Jah.

VALDEK: Just.

(sosinal) Jäta.

VALDEK: Nii, aitäh, me lõpetame praegu ülekande.

Ei, oot-oota! Ära lõpeta! - Auroral on...

Kui palju meil on vaatajaid seal praegu?

Üle tuhande.

AURORA: Üle tuhande? Me ei saa lõpetada seda!

Aurora tänukõne oli väga südamest, väga palju emotsioone mahtus sinna.

Armsad külalised, kes ei ole jõudnud veel käia meie annetuskastide juures,

siis praegu on see sobiv hetk. Nii et...

AURORA: Oota, Juta! Oota!

Isa tahab vist midagi öelda.

VALDEK: Ma ei saa aru, Aurora, millest sa räägid praegu.

AURORA: Sa tead küll!

VALDEK: Ma ei saa aru. - Sa ei saa aru?

Sa ei saa aru?!

VALDEK: Ütle konkreetselt, milles on asi?

Sa tead väga hästi. Võib-olla sa tahad

kõigile tutvustada, milles on asi?

Kas sa saad käsi piiblil vanduda,

et sa ei saa praegu aru, millest ma räägin?

AURORA: Kas sa saad käsi piiblil vanduda?

VALDEK: Ma ei saa vanduda käsi piiblil, aga kallis tütar saa aru,

kõik ei ole meie kätes. Õnnetusi juhtub.

Õnnetusi?

Aga kui see ei ole õnnetus?

Kui... kui keegi on selle teinud?

VALDEK: Siis on see jumala karistus.

Jumala karistus? See ei ole jumala karistus!

AURORA: See on sinu karistus...

AURORA: Sina ei ole Jumal!

[katkendlik viiulimuusika]

Eks meil kõigil on närvilised ajad. Nii et, väga vabandust.

Ei ole midagi. Noortel on nagu piss pähe löönud.

Jumal olgu teiega.

[muusika lõpeb]

[kõlksud, kolksatused]

Aurora, ma panin teile natukene kringlit ka tee peale kaasa.

Võtke ikka. Me jääme ju isaga kahekesi, meil ei ole sööjaid.

Aitäh.

[vaikne automüra]

[automüra vaibub]

[ragin]

JOONAS: (sosinal) Pekki küll.

Ma unustasin bensiini võtta enne.

[ragin]

Mis me teeme siis? - Mul on pagasnikus kanister.

JOONAS: Niiduki jaoks.

[uksekolksatus]

[vaikne sammusahin]

JOONAS: Aurora!

JOONAS: Aurora!

JOONAS: Lähme sõidame edasi!

AURORA: Kuhu edasi?

JOONAS: Ma ei tea. Järgmisesse bensukasse.

[vaikne surin]

[surin valjeneb]

[surin katkeb]

[aeglane instrumentaalmuusika]

[muusika lõpeb]