Original subtitles

Lugu algab Euroopa südames.

Seal, kus ere valgus kumab kogu öö.

Päevad tulevad ja lähevad.

Aeg möödub märkamatult.

Need linnad on koduks miljonitele inimestele.

Sigina ja sagina keskmes

on lihtne unustada üks teine, erinev, maailm.

Looduslike imede paik.

Üks suurimaid metsiku looduse alasid Euroopas ...

... kus kasvavad veel iidsed laiuvad metsad ...

... ja võimsad mäed küünitavad taevast suudlema.

Looklevad jõed keerlevad ja siuglevad.

Müütidest ja legendidest tuntud loomad luusivad vabalt ringi.

Neil kõigil on sama väljakutse.

Elada üle aastaaegade muutlikud meeleolud.

Pidada vastu pakasest paukuvatel talvekuudel.

Kasvatada kevadel ja suvel üles tulevased generatsioonid.

Ja valmistuda talveks sügise varasalve varudega.

Euroopa kõige silmapaistvamal maal.

See on taltsutamata Rumeenia.

Karpaadid.

See mäestik on 1600 km pikk ja läbib seitset riiki

ning on Rumeenia selgrooks.

Siinne talv on julm peremees.

Tema kannul käib vaid jää ja lumi.

Vähesed spetsialistid julgevad tema jäätunud pilgu alla sattuda.

Ja ainult kangeimad jäävad ellu.

Talve raudne haare lõdveneb ...

... ja sügaval metsas ärkavad uinunud hiiglased.

Pruunkarud magavad talve kõige karmimal ajal külma eest varjunult.

Nad puhkavad, kuniks toitu on vähe.

See noor karu pole tõenäoliselt mitu nädalat söönud.

Ta pole ainuke.

Rumeenia metsistunud keskosas võib olla pea 5000 karu.

Sel aastaajal otsivad nad külmalt metsaaluselt

juuri, pähkleid ja putukaid.

Nendel nõlvadel on mitmeid asjatundlikke korilasi.

Metssead.

Nende mitmekülgne söögilaud sarnaneb meie omaga.

Nad söövad peaaegu kõike.

See emane on karjast lahku läinud.

Võibolla muutis toiduotsing ta hajameelseks.

Seetõttu on ta haavatav.

Ta on suures vähemuses.

Ta ei suuda huntidest kiiremini joosta ja peab nendega võitlema.

Raevukas enesekaitse peletas hundid eemale.

Ta peab karjaga taasühinema pigem varem kui hiljem.

Metssiga suudab hunti surmavalt haavata.

Kuid need folkloorist tuntud loomad peavad samuti sööma.

Ja peavad varsti toitma kutsikaid.

Kari on nende perekond ning nad tegutsevad ja jahivad kui üks mees.

Hundid patrullivad ja kaitsevad koos oma territooriumi,

mis võib ulatuda sadade ruutkilomeetriteni.

Kuid nende valdused on muutumas.

Kevade silmad on avanemas.

Pikemad ning soojemad päevad äratavad taimed ja puud.

Ja neid on siin palju.

Karpaatides leidub kolmandik Euroopa taimeliikidest.

Pöögid on levinuimad puud riigis.

Nende punguvad lehed on üks kevade esimesi märke.

Need väikesed rohelised juveelid kasvavad ja talletavad päikesekiiri.

Punguva võrastiku all ja alusmetsa keskel

hakkavad ärkama väiksemad metsaasukad.

Päevad muutuvad soojemaks

ja talvisest uinakust ärkavad tähniksalamandrid.

Nad pole kunagi voolavast veest väga kaugel.

Legendi järgi sünnivad need kahepaiksed leekidest.

Nad elavad kuivanud okste keskel

ja inimesed kasutasid nende peidupaiku küttepuudena.

Kui puud süüdati põlema,

siis tähniksalamandrid ilmusid tulest ja nii saigi legend alguse.

Tegelikkus on hoopis teistsugune.

Tähniksalamandrid sünnivad vees.

Nad on ühed vähestest kahepaiksetest, kes poegivad.

Järglased on kogu talve temas kasvanud

ja nüüd leidis ema ideaalse koha, kuhu poegida.

Need noored salamandrid elavad alguses ainult vees

ja peavad enda eest seisma.

Nad muutuvad iga päevaga tugevamaks

ja heledamaks.

Kuni saabub aeg naasta alusmetsa.

Osa on näinud juba mitut aastaringi.

Kuid teistele on see maailm täiesti uus.

Need karupojad on kõigest paarikuused.

Selles vanuses on elu mäng.

Ja see lagendik on ideaalne mänguplats.

Pere püsib koos kaks kuni kolm aastat, kuni õpitakse kõik vajalik.

See väikemees peab rohkem harjutama, kui õed ja vennad.

Kõikjal Karpaatide nõlvadel voolavad väikesed ojad.

Paljud neist suubuvad Rumeenia suurimasse jõkke.

Doonausse.

Euroopa pikkuselt teine jõgi voolab läbi kümne riigi.

Doonau on aegade jooksul kulutanud endale tee läbi iidse kivi.

See lookles läbi metsade

ja kujundas maastiku, mida näeme tänapäeval.

Doonau suudmes Musta mere ääres

elutsevad Rumeenia muljet avaldavaimad metsloomad.

See on Doonau delta.

Pealtnäha lõputu labürint veeteedest ...

... rabadest ...

... ja metsadest.

See on peaaegu 6000 ruutkilomeetri suurune ala ...

... mis on üks mitmekesisemaid ökosüsteeme Euroopas.

Kevade saabumise tõttu on värske toidulaud kaetud kõigile.

Kuid pidustused jäävad lühikeseks.

Deltast saab raevukaima võistluse tribüün.

Metsikutel hobustel on sigimisperiood.

Isased katsuvad üksteisega jõudu.

Ainult tugevaimad täkud saavad paarituda.

End tõestanud täkk valvab lähedal oma karja.

Ainult tema saab nende märadega paarituda.

Kuid talle on tekkinud rivaal.

Vägivald on ainus lahendus.

Murtud lõug või jalg võib tähendada aeglast ja piinarikast surma.

Rivaal on alistatud ja täkk naaseb emaste juurde.

Ta perekond on ohust väljas ... praeguseks.

Kõikjal deltas kasvatavad noored perekonnad järgmist põlvkonda.

Hiliskevadel toidavad habeviired poegi kogu päeva.

Seetõttu jäävad vahel tibud üksi.

Vanemate kaitseta on nad kõige haavatavamad.

Oht on kõikjal.

Tibu, kes ei taju ohtu,

otsustab, et nüüd on parim aeg üheks järelevalveta supluseks.

Kuid nii noorelt

pole tema pehmed suled valmis nii ambitsioonikaks seikluseks.

Ta võib kergesti läbi vettida või väsida.

Teine tibu hakkab pesakaaslasele järele minema.

Vanem jõuab õnneks õigel ajal tagasi.

Teine vanem juhatab algaja ujuja pessa tagasi.

Katastroof hoiti napilt ära ja perekond on jälle koos.

Kevadine tärkamine annab uue elujõu ka delta taimedele.

Valgusele juurdepääsu eest võitlus on taimede elu suurim väljakutse.

Neid veekogusid valitsevad need, kes suudavad kontrollida veepinda.

Ühele parimale neist on tekkinud kaitsemehhanism,

mis toimib päeval ja öösel.

Kui kuu on kõrgeimas punktis,

siis vesiroosid hoiavad lehti suletuna.

Nad kaitsevad nende jaoks olulisimat.

Õietolmu, nende ellujäämise võtit.

Suletuna on kleepuv õietolm hommikuse kaste eest kaitstud.

Kui päike tõuseb ja temperatuur on paras, siis lehed avanevad.

Päike paistab ja meeldiv lõhn meelitab kohale putukad.

Nad toovad õietolmu teistelt vesiroosidelt

ja viljastavad õied, kindlustades taimede ellujäämise.

Vesirooside metsad pakuvad varju ja kaitset

paljudele delta metsloomadele.

Sealhulgas ka Euroopa suurimale pärismaisele konnale.

Ta kasvab kuni 17 cm pikkuseks

ja sellise suuruse ülalpidamine pole lihtne ülesanne.

Järvekonnade õnneks on delta täis maitsvaid suupisteid.

Kui nad suudavad need kinni püüda.

Konnad ei anna lihtsalt alla.

Kuna nad on suurimad konnad, siis kukuvad kõige valusamalt.

Kuid järjekindlus tavaliselt tasub ära.

Vesirooside all on pimedam maailm.

Hämaruse ja saladuste koht.

Siin elab üle 100 kalaliigi.

Vahepeal ka mõni eelajalooline hiiglane.

Hiiglaslik olend, kes on ujunud meredes ja jõgedes miljon aastat.

Beluuga tuur.

Vahel kutsutakse neid elavataks fossiilideks.

Need eelajaloolised kalad on 200 miljoni aasta jooksul vähe muutunud.

Nad on ühed suurimad mageveekalad maailmas.

Täiskasvanud kala võib olla kuni kuuemeetrine ja kaaluda üle tonni.

Eraklike loomadena

uitavad need hiiud süngetes sügavustes üksi.

Nende põhjaelanike kohal

leiavad teised, et meeskonnatöö annab parimad tulemused.

Pelikanid on koostöömeistrid.

Kevadel rändavad mitmed tuhanded siia soojematest kohtadest,

näiteks Aafrikast, Lähis-Idast ja isegi India poolsaarelt.

Nad ujuvad delta vetel ja ajavad kalaparvi üksteise teele.

See püügimeetod aitab kõigil kõhu täis saada.

Kalad, koorikloomad ja kahepaiksed sobivad alati söögiks.

Kui kõik on söödud, teevad pelikanid seda, mida parimini oskavad.

Lähevad lendu.

Nad võivad lennata toiduotsinguil 100 km päevas,

enne kui naasevad pesitsusalale.

Deltas ei ela ainult loomad.

See on Histria.

Iidne linn, mille ehitasid kreeklased 2500 aastat tagasi.

See oli elav kauplemiskeskus

ning selle tänavad olid täis kaupmehi ja käsitöölisi.

Nüüd on need varemed koduks palju metsikumatele asukatele.

Osa neist on külmaverelised mõrvarid.

Veenastikud.

Need roomajad on talvel talveunes ja soojadel kuudel hakkavad jahtima.

Seda emast ei huvita oravad ega linnud.

See madu jahib kalu.

Põhjas toituvad mudilad on tema lemmiksaak.

Kuid nende leidmine pole lihtne.

Veenastikutel pole lõpuseid ja nad peavad hingamas käima.

Teine ring.

Mudil hakkab veel viimast korda vastu, kuigi ta saatus on määratud.

Pärast saagi neelamist otsib ta keskpäevase kuuma eest varju.

Rumeenia kuumimal aastaajal

ei ela isegi külmaverelised mõrtsukad üle päikese südapäevast põletust.

Suvi saabus

ja võttis riigi oma sooja embusesse.

Suvised päevad on pikad, aeglased ja palavad.

Suve kõige muljet avaldavam sündmus algab vaikselt

Muresi jõe sügavustes.

Sügaval vee all

on miljonid väikesed olendid oodanud kannatlikult kolm aastat.

Suvi annab ühepäevikulistele märku, et tuleb pinnale minna.

Alguses on neid vähe.

Osa liituvad.

Päeva lõpuks tõuseb lendu miljoneid.

See vaatemäng kestab vähem kui ühe päeva.

Selle lühikese aja jooksul peavad ühepäevikulised paljunema

ja lendama ülesjõge, et muneda.

Pärast seda saab nende elu järsu lõpu.

Tõlkinud Allar Sild www.sdimedia.com