All language subtitles for natures.fast.attacks.s01e02.1080p.web.h264-cbfm_track3_[est]

af Afrikaans
sq Albanian
am Amharic
ar Arabic
hy Armenian
az Azerbaijani
eu Basque
be Belarusian
bn Bengali
bs Bosnian
bg Bulgarian
ca Catalan
ceb Cebuano
ny Chichewa
zh-CN Chinese (Simplified)
zh-TW Chinese (Traditional) Download
co Corsican
hr Croatian
cs Czech
da Danish
nl Dutch
en English
eo Esperanto
et Estonian
tl Filipino
fi Finnish
fr French
fy Frisian
gl Galician
ka Georgian
de German
el Greek
gu Gujarati
ht Haitian Creole
ha Hausa
haw Hawaiian
iw Hebrew
hi Hindi
hmn Hmong
hu Hungarian
is Icelandic
ig Igbo
id Indonesian
ga Irish
it Italian
ja Japanese
jw Javanese
kn Kannada
kk Kazakh
km Khmer
ko Korean
ku Kurdish (Kurmanji)
ky Kyrgyz
lo Lao
la Latin
lv Latvian
lt Lithuanian
lb Luxembourgish
mk Macedonian
mg Malagasy
ms Malay
ml Malayalam
mt Maltese
mi Maori
mr Marathi
mn Mongolian
my Myanmar (Burmese)
ne Nepali
no Norwegian
ps Pashto
fa Persian
pl Polish
pt Portuguese
pa Punjabi
ro Romanian
ru Russian
sm Samoan
gd Scots Gaelic
sr Serbian
st Sesotho
sn Shona
sd Sindhi
si Sinhala
sk Slovak
sl Slovenian
so Somali
es Spanish
su Sundanese
sw Swahili
sv Swedish
tg Tajik
ta Tamil
te Telugu
th Thai
tr Turkish
uk Ukrainian
ur Urdu
uz Uzbek
vi Vietnamese
cy Welsh
xh Xhosa
yi Yiddish
yo Yoruba
zu Zulu
or Odia (Oriya)
rw Kinyarwanda
tk Turkmen
tt Tatar
ug Uyghur
Would you like to inspect the original subtitles? These are the user uploaded subtitles that are being translated: 1 00:00:03,720 --> 00:00:07,040 Taevakõrgustes on meisterkiskjateks 2 00:00:08,360 --> 00:00:10,560 kotkad. 3 00:00:10,720 --> 00:00:16,000 Mõnel neist on sama suured küünised kui grislikarul. 4 00:00:19,560 --> 00:00:21,920 Mõned napsavad saagi kõrbest, 5 00:00:24,600 --> 00:00:28,800 paljud aga otse järve või mere pinnalt. 6 00:00:30,960 --> 00:00:35,440 Suurepärase nägemise, osavuse ja kiirusega. 7 00:00:37,600 --> 00:00:41,640 Kõik on hetkega tehtud. 8 00:00:43,120 --> 00:00:49,560 Lahingud rööv- ja saakloomade vahel on igapäevased igas maailma nurgas. 9 00:00:51,360 --> 00:00:56,640 Rünnakuks või sellest pääsemiseks on aega väga vähe. 10 00:00:56,800 --> 00:01:03,640 Edu sõltub kiirusest, julgusest ja õnnest. 11 00:01:03,800 --> 00:01:07,440 Need kiskjad lihtsalt ei ründa, 12 00:01:07,600 --> 00:01:12,920 neid ajendab meeletu jahikirg. 13 00:01:40,200 --> 00:01:46,240 Gröönimaa on koduks valgesaba-kotkale. 14 00:01:49,400 --> 00:01:52,400 2,5-meetrise tiivaulatusega 15 00:01:52,560 --> 00:01:57,960 on nad ühed suurimad kotkad maailmas. 16 00:02:00,720 --> 00:02:07,240 Nende leviala ulatub üle põhjapoolkera Jaapanini välja. 17 00:02:21,200 --> 00:02:26,120 Valgesaba-kotkad teevad pesa reeglina suurte veekogude ligi. 18 00:02:34,200 --> 00:02:38,880 Toidu püüdmine ja selle poegadele viimine on igapäevane tegevus 19 00:02:39,040 --> 00:02:42,440 lindudele, kes on paaris kogu elu. 20 00:02:47,200 --> 00:02:52,000 Emane rebib saagi väiksemateks tükkideks. 21 00:02:54,840 --> 00:02:59,160 Poja isu on täitmatu. 22 00:03:04,000 --> 00:03:09,760 Kui poeg vanemaks saab, vähendavad vanemad toidu hulka, 23 00:03:09,920 --> 00:03:16,000 et ta lahkuks pesast ja hakkaks ise süüa otsima. 24 00:03:18,120 --> 00:03:20,800 Aga selleni on veel mitu nädalat, 25 00:03:20,960 --> 00:03:26,640 nii et isaslind jätkab pojale toidu otsimist. 26 00:03:28,400 --> 00:03:34,640 Ta otsib veest märke, kas pinnal leidub toitu. 27 00:03:36,920 --> 00:03:40,920 Sellel aastaajal on mered kaladest pungil. 28 00:03:43,200 --> 00:03:48,880 Ta liugleb ringi, kuni märkab saaki. 29 00:03:52,640 --> 00:03:57,840 Lennates kuni 70 km/h, sööstab ta alla, 30 00:03:58,000 --> 00:04:01,560 suured küünised välja sirutatud. 31 00:04:21,800 --> 00:04:25,640 Mõned minutid hiljem on isaslind juba poja juures. 32 00:04:28,200 --> 00:04:32,240 Kui poeg suuremaks kasvab, käivad vanemad jahil kordamööda, 33 00:04:32,400 --> 00:04:36,840 ööpäevaga käivad nad toitu toomas kuni 11 korda. 34 00:04:39,600 --> 00:04:42,640 Ja juba ta kiirustab uuele ringile. 35 00:04:45,600 --> 00:04:47,040 Ületöötanud vanemad 36 00:04:47,200 --> 00:04:50,800 peavad ootama veel pika kuu, enne kui poeg pesast lahkub. 37 00:05:10,000 --> 00:05:16,240 Kõik loomad peavad kohanema väljakutsetega oma keskkonnas. 38 00:05:30,640 --> 00:05:35,640 Indias kasutavad kaslased nagu leopard ja tiiger maskeeringut 39 00:05:35,800 --> 00:05:40,520 ja hiilimistaktikat, et välejalgseid saakloomi tabada. 40 00:05:43,400 --> 00:05:45,200 Mõlemad on varitsevad kiskjad, 41 00:05:45,360 --> 00:05:51,960 kes teevad rünnaku ajal kiirsööstu. 42 00:05:55,720 --> 00:06:00,240 Põhja-India külgneb Himaalaja mäestikuga. 43 00:06:00,400 --> 00:06:03,440 Himaalaja mäestik 44 00:06:05,000 --> 00:06:10,040 Kunagi minevikus rändas siia tiigri eellane, 45 00:06:10,200 --> 00:06:12,960 hoolimata keskkonna karmidest oludest. 46 00:06:15,520 --> 00:06:22,200 Need mäed on koduks looduse haruldaseimatele loomadele. 47 00:06:24,200 --> 00:06:26,240 Lumeleopard. 48 00:06:31,320 --> 00:06:37,000 Nimest hoolimata on ta lähem sugulane tiigrile. 49 00:06:39,200 --> 00:06:45,600 Need üksiku eluviisiga kaslased elavad nn maailma katusel. 50 00:06:54,520 --> 00:06:58,840 Leopardil on tihe karv, et end olude eest kaitsta. 51 00:07:08,640 --> 00:07:14,720 Karvkatte muster sobitub samuti mägise keskkonnaga. 52 00:07:25,560 --> 00:07:32,040 Looma suured pehmed käpad võimaldavad mägedes turnida. 53 00:07:43,000 --> 00:07:47,920 Tänu neile omadustele on lumeleopardist saanud juhtiv kiskja 54 00:07:48,080 --> 00:07:52,640 keeruliste oludega ökosüsteemis. 55 00:07:55,600 --> 00:07:57,680 Aga raske on sellegipoolest. 56 00:08:00,600 --> 00:08:04,680 Kõik siinsed loomad on meisterronijad. 57 00:08:11,000 --> 00:08:17,120 Näiteks markhor, suur Himaalaja kits. 58 00:08:22,720 --> 00:08:28,200 Talle oleks ronimisoskustes raske vastast leida. 59 00:08:37,600 --> 00:08:42,760 Kaks kasvavat lumeleopardi poega ootavad koopasuul oma ema. 60 00:08:46,800 --> 00:08:51,360 Ema on jahil, ilm on selge. 61 00:08:53,400 --> 00:08:56,840 Kahe poja toitmine on ema ülesanne, 62 00:08:57,000 --> 00:08:59,280 ta kasvatab poegi üksi. 63 00:09:02,200 --> 00:09:05,440 Mägedes elamine ei peluta teda, 64 00:09:05,600 --> 00:09:11,040 sest jahil aitab teda kiirus. 65 00:09:11,200 --> 00:09:14,960 Emaleopard märkab üksikut markhori. 66 00:09:17,720 --> 00:09:22,720 Ta ei saa märkamata ligi hiilida, 67 00:09:22,880 --> 00:09:26,080 nii et ta sülitab ettevaatlikkusele. 68 00:09:53,200 --> 00:09:57,080 Markhor lipsab möllavasse jõkke. 69 00:09:59,000 --> 00:10:03,840 Hoolimata tagasilöögist jätkab lumeleopard jahti. 70 00:10:10,400 --> 00:10:12,920 Ilm on muutumas. 71 00:10:15,200 --> 00:10:18,920 Näljased pojad muutuvad kärsituks. 72 00:10:23,800 --> 00:10:27,240 Lumetormis pöördub ka leopardi õnn. 73 00:10:30,400 --> 00:10:36,640 Ta leiab kaljult surnud markhori ja tirib selle oma koopasse. 74 00:10:44,000 --> 00:10:49,960 Planeedi keerulisimal maastikul on iga saak suur võit. 75 00:11:11,000 --> 00:11:15,840 Austraalia pikaaegne geograafiline isoleeritus võimaldas faunal 76 00:11:16,000 --> 00:11:19,160 eralduses areneda. 77 00:11:19,320 --> 00:11:26,240 Seetõttu tekkisid eraldiseisvad ökosüsteemid eriliste loomadega. 78 00:11:32,200 --> 00:11:36,880 Soe kliima on meeltmööda kõigusoojastele roomajatele 79 00:11:37,040 --> 00:11:39,800 nagu näiteks sisalikud. 80 00:11:39,960 --> 00:11:42,800 Kõrbes elavast okaskuradist 81 00:11:44,360 --> 00:11:46,720 ja kaelussisalikust 82 00:11:47,840 --> 00:11:51,880 hariliku sinikeel-sisalikuni, keda leidub aedadeski. 83 00:11:55,840 --> 00:12:00,760 Aga suurimad ja domineerivad on varaanid, 84 00:12:00,920 --> 00:12:03,800 keda kutsutakse ka goannadeks. 85 00:12:08,800 --> 00:12:12,640 Neid on ainuüksi Austraalias 20 liiki. 86 00:12:12,800 --> 00:12:15,240 Neid leidub erinevas suuruses. 87 00:12:17,120 --> 00:12:23,080 Hiigelvaraan on neist suurim, kasvades kuni 2,5 m pikkuseks. 88 00:12:27,800 --> 00:12:33,840 Hoolimata kohmakast välimusest võib see hiiglane vajadusel joosta, 89 00:12:34,000 --> 00:12:37,880 lausa kuni 40 km/h, 90 00:12:39,480 --> 00:12:45,200 eriti kui sihikule on võetud väle kõrbejänes. 91 00:12:49,400 --> 00:12:54,960 See kiskja ei ütle ära ka mürgimadudest. 92 00:13:03,120 --> 00:13:07,360 Ka sel varaanil on mürgihammustus. 93 00:13:09,200 --> 00:13:12,800 Ta on suguluses Indoneesia Komodo varaaniga, 94 00:13:12,960 --> 00:13:18,320 kes kasutab mürki suurte loomade tapmiseks. 95 00:13:21,200 --> 00:13:26,960 Väiksem Austraalia pitsvaraan on Komodo lähim sugulane. 96 00:13:29,600 --> 00:13:34,240 Nende esivanem kasutas ilmselt Indoneesiasse jõudmiseks maasilda, 97 00:13:34,400 --> 00:13:39,200 kui merevee tase oli madalam. 98 00:13:42,000 --> 00:13:47,560 Varaanid on ainsad sisalikud, kel on haruline keel nagu madudel. 99 00:13:47,720 --> 00:13:52,440 Retseptorid võimaldavad varaanil õhku "maitsta". 100 00:13:52,600 --> 00:13:58,040 Kui saakloom on lähedal, tunneb ta selle enne nägemist ära. 101 00:14:05,320 --> 00:14:07,240 Jahutava supluse käigus 102 00:14:07,400 --> 00:14:11,640 annab varaani keel märku lagunevast kängurust 103 00:14:11,800 --> 00:14:14,600 veekogu serval. 104 00:14:21,400 --> 00:14:27,160 Ta ei pirtsuta ning nosib sellist korjust meeleldi. 105 00:14:51,600 --> 00:14:54,880 Pitsvaraanid, keda kutsutakse ka puu-goannadeks, 106 00:14:55,040 --> 00:15:00,240 ronivad saagi otsingul osavalt ka puudel. 107 00:15:00,400 --> 00:15:03,560 Paljud Austraalia loomad elavad puudel, 108 00:15:03,720 --> 00:15:08,640 nii et neil ronides on varaanil suurem toiduvalik. 109 00:15:15,200 --> 00:15:21,040 Tema küünised tungivad kummipuu pehmesse koorde. 110 00:15:24,160 --> 00:15:27,040 Varaan haistab midagi. 111 00:15:27,200 --> 00:15:32,640 Puu ladvas on õõnsuses opossumi pesa. 112 00:15:32,800 --> 00:15:37,240 Aga emasloom tajub kiirelt ohtu. 113 00:15:37,400 --> 00:15:40,040 Kurguhäälselt sisalikku hoiatades 114 00:15:40,200 --> 00:15:44,680 blokeerib ta sissepääsu, et poegi kaitsta. 115 00:15:50,800 --> 00:15:53,520 Varaan tõmbub eemale. 116 00:15:55,000 --> 00:15:56,920 See on nüüd duell. 117 00:15:57,080 --> 00:16:01,240 Kuidas saada opossumist jagu? 118 00:16:07,000 --> 00:16:09,800 Sisalik kasutab lihtsat taktikat. 119 00:16:09,960 --> 00:16:14,800 Kiire sööst emast mööda otse pessa. 120 00:16:21,800 --> 00:16:26,040 Ta hammustab meeleheites sisaliku saba. 121 00:16:26,200 --> 00:16:29,640 Sisaliku nahk on liiga paks, 122 00:16:29,800 --> 00:16:33,440 opossum ei saa tema peatamiseks midagi teha. 123 00:16:41,520 --> 00:16:48,440 Ta peab leppima, et tema pojad on kiskja saagiks langenud. 124 00:16:57,600 --> 00:17:02,040 Austraalia loomastik on kõige mitmekesisem madalates vetes, 125 00:17:02,200 --> 00:17:06,040 mis seda ümbritsevad. 126 00:17:06,200 --> 00:17:11,840 Suur Vallrahu Austraalia kirderannikul. 127 00:17:12,000 --> 00:17:17,640 See on koduks ligi 600-le erinevale koralliliigile. 128 00:17:19,400 --> 00:17:25,040 Selles ökosüsteemis on hämmastav kogu olendeid. 129 00:17:48,800 --> 00:17:53,880 Siin elavad pehme kehaga molluskid nagu seepia ja kalmaar 130 00:17:54,040 --> 00:17:59,560 ning kõva kestaga koorikloomad nagu krevetid ja krabid. 131 00:18:00,520 --> 00:18:05,480 Käib pidev võitlus rünnaku ja kaitse nimel, kasutades maskeeringuid 132 00:18:07,400 --> 00:18:09,840 ja salakavalust. 133 00:18:24,000 --> 00:18:30,040 Merevähid on ühed suurimad lihasööjad koorikloomad. 134 00:18:30,200 --> 00:18:34,840 Austraalias teatakse neid ka kui krevetitapjaid, 135 00:18:35,000 --> 00:18:39,000 eelkõige oma eriliste kiskjaoskuste tõttu. 136 00:18:51,800 --> 00:18:57,640 Neid on kahte tüüpi - lömastajad ja torkajad. 137 00:19:00,320 --> 00:19:05,040 Torkajad on varustatud mitme etteulatuva oraga, 138 00:19:05,200 --> 00:19:09,240 millega oma ohvrit torgata. 139 00:19:09,400 --> 00:19:12,600 Lömastajal on aga suur nui, 140 00:19:12,760 --> 00:19:17,000 millega teiste koorikloomade kesta purustada. 141 00:19:35,600 --> 00:19:41,080 See paabulind-krevett jälitab korallide vahel oma saaki 142 00:19:41,240 --> 00:19:47,600 nagu sõdur mööda metsa, vajadusel varjudes 143 00:19:47,760 --> 00:19:52,680 ja siis jälle piiludes. 144 00:19:57,000 --> 00:20:03,440 See on nagu peitusemäng, aga ühe mängijaga. 145 00:20:09,600 --> 00:20:12,600 Vähk on aga tõsine kiskja 146 00:20:12,760 --> 00:20:16,040 ning võib oma kõvade jäsemetega 147 00:20:16,200 --> 00:20:20,040 ohvrit lüüa kuni 80 km/h. 148 00:20:20,200 --> 00:20:23,840 Loomariigi kiireim jäsemelöök. 149 00:20:29,760 --> 00:20:35,040 Löögijõud on nii võimas, et lööb veegi keema. 150 00:20:37,320 --> 00:20:41,440 Kõrge temperatuuriga mullid aitavad saaki lammutada. 151 00:20:51,000 --> 00:20:56,400 Krevetid ei ela vaid troopilistes vetes. 152 00:20:58,320 --> 00:21:01,560 California ranniku külmades vetes 153 00:21:01,720 --> 00:21:06,040 elavad krevetid merepõhjas urgudes. 154 00:21:15,400 --> 00:21:20,640 Arusaadavalt valitsevad siin kaheksajalad. 155 00:21:23,200 --> 00:21:29,840 Aga krevett ei karda kedagi ning asub kaitse asemel rünnakule. 156 00:21:35,720 --> 00:21:40,040 Kiire rünnak kaheksajala suunas peletab viimase eemale. 157 00:21:45,160 --> 00:21:48,760 Aga siin leidub ka lihtsamat saaki. 158 00:22:03,200 --> 00:22:09,440 Teine siinses meres elav mollusk on värviline seepia, 159 00:22:11,600 --> 00:22:16,000 üks parimaid maskeerujaid. 160 00:22:17,720 --> 00:22:24,080 Ta muudab värvi sõltuvalt teda ümbritsevatest taimedest. 161 00:22:32,800 --> 00:22:38,640 See on kasulik nii enda kaitseks kui ohvrite varitsemiseks. 162 00:22:41,280 --> 00:22:47,840 Seepia meelitab ohvri lõksu unikaalse tehnikaga. 163 00:22:59,920 --> 00:23:05,760 Ta sirutab suust välja pika kombitsa, 164 00:23:05,920 --> 00:23:11,240 mille otsas on imur. 165 00:23:11,400 --> 00:23:15,440 Kui saak seda puutub, tõmbab ta kombitsa kiirelt tagasi, 166 00:23:15,600 --> 00:23:19,720 et saak alla neelata. 167 00:23:21,760 --> 00:23:25,840 Järjekordne geniaalne evolutsiooniline taktika kiskjale, 168 00:23:26,000 --> 00:23:30,440 kellel ei ole saagi püüdmiseks piisavalt kiirust. 169 00:23:47,800 --> 00:23:51,240 Kiire keel on ka loomal, kes elab 170 00:23:51,400 --> 00:23:57,840 teises troopilises ökosüsteemis, mis on hoopis teistsugune. 171 00:24:04,200 --> 00:24:07,040 Kameeleon elab valdavalt vihmametsades 172 00:24:07,200 --> 00:24:10,760 ja kõrbetes nii Aafrikas kui Madagaskaril. 173 00:24:10,920 --> 00:24:14,320 Need loomad on sisalike eellased. 174 00:24:15,640 --> 00:24:18,640 Nad võivad olla äärmiselt värvikirevad, 175 00:24:18,800 --> 00:24:22,360 et sulanduda vihmametsa taimestikku 176 00:24:24,000 --> 00:24:28,640 või siis imiteerivad nad tuhmi heina tooni kõrbetes. 177 00:24:31,760 --> 00:24:37,640 Nad võivad päeva jooksul korduvalt värvi vahetada. 178 00:24:38,760 --> 00:24:42,000 Ka kaaslasele silma paistmiseks. 179 00:24:44,800 --> 00:24:49,440 See on võimalik tänu pigmentidele nende naharakkudes. 180 00:24:54,040 --> 00:24:59,160 Neil on ka silmad, mis liiguvad saagi otsimiseks eri suundades 181 00:24:59,320 --> 00:25:03,840 ning võimaldavad 360-kraadist vaadet. 182 00:25:04,000 --> 00:25:08,400 See võime on vajalik oma saagi järel luuramiseks. 183 00:25:12,800 --> 00:25:18,520 Kameeleonid veedavad suurema osa elust liikumatult okstel seistes. 184 00:25:22,600 --> 00:25:29,560 Kui nad liigutavadki, siis üliaeglaselt. 185 00:25:42,600 --> 00:25:46,360 Nad kasutavad saba viienda jäsemena, et asendis püsida 186 00:25:46,520 --> 00:25:50,440 ja oma erakordset keelt kasutada. 187 00:25:51,800 --> 00:25:57,880 Keel on kameeleoni kehast pikem ja see on nö plahvatuslik. 188 00:25:59,440 --> 00:26:04,640 Zooloogid nimetavad seda ballistiliseks keeleks ja õigusega. 189 00:26:04,800 --> 00:26:08,960 Keeleots võib liikuda 5 korda suurema jõuga, 190 00:26:09,120 --> 00:26:13,480 kui hävitaja piloodid kogevad. 191 00:26:15,720 --> 00:26:19,840 Keeles on energiat talletavad tugevad kiud, 192 00:26:20,000 --> 00:26:23,160 nagu pingule tõmmatud kummipaelad. 193 00:26:23,320 --> 00:26:27,040 Kui kameeleon keele vedru kombel välja paiskab, 194 00:26:27,200 --> 00:26:32,080 liigub see kiirusega 15 m/s. 195 00:26:38,880 --> 00:26:45,240 Nende liikumatus on see, mis ohvri ära petab. 196 00:26:45,400 --> 00:26:50,040 Kameeleon ootab kannatlikult, kuni ohver läheneb. 197 00:26:50,200 --> 00:26:55,040 Maskeering aitab ka kaasa. 198 00:26:55,200 --> 00:26:56,840 Isegi kui teda märgatakse, 199 00:26:57,000 --> 00:27:02,960 arvab putukas, et ta on ohutus kauguses. 200 00:27:03,120 --> 00:27:05,200 Ilmselgelt mitte. 201 00:27:05,360 --> 00:27:08,840 Keele tipp on kleepjas ning jääb saagi külge, 202 00:27:09,000 --> 00:27:12,440 seejärel rullub keel kiirelt kameeleoni suhu tagasi. 203 00:27:17,520 --> 00:27:23,440 Hoolimata armsast välimusest võivad isasloomad olla agressiivsed. 204 00:27:23,600 --> 00:27:30,400 Kaks kameeleoni võitlevad parima oksa nimel nagu kaks rüütlit. 205 00:27:31,600 --> 00:27:34,240 Üks näitab hoiatuseks oma ballistilist keelt. 206 00:27:41,840 --> 00:27:45,000 Kumbki ei soostu järele andma, 207 00:27:45,160 --> 00:27:48,080 nii et nad lähevad ninapidi kokku, 208 00:27:48,240 --> 00:27:51,960 et vastane oksalt maha lükata. 209 00:28:00,600 --> 00:28:03,760 Lõpuks jääb seis viiki. 210 00:28:15,120 --> 00:28:18,640 Üks kõigusoojane roomaja, kes kunagi järele ei anna, 211 00:28:21,120 --> 00:28:23,040 on alligaator. 212 00:28:29,240 --> 00:28:33,240 Varitsevate kiskjatena kasutavad nad hämmastavat kiirust, 213 00:28:33,400 --> 00:28:36,800 et saaklooma tabada. 214 00:28:38,320 --> 00:28:41,640 Brasiilia Pantanalis valitseb Lõuna-Ameerika kaiman 215 00:28:41,800 --> 00:28:45,840 ulatuslikku jõestikku. 216 00:28:48,200 --> 00:28:51,760 Aga talvel kuivavad jõed kokku. 217 00:28:51,920 --> 00:28:55,240 Kuigi toitu justkui jätkub, 218 00:28:55,400 --> 00:28:58,840 on konkurents siiski väga tihe. 219 00:29:09,200 --> 00:29:13,040 Muda-toonekured üritavad eemale hoida maapinnal toimuvatest 220 00:29:13,200 --> 00:29:15,320 rünnakutest. 221 00:29:19,400 --> 00:29:22,920 Aga mõnikord neil ei vea. 222 00:29:27,960 --> 00:29:32,760 Noor toonekurg kukub puult jõekaldale. 223 00:29:35,360 --> 00:29:38,880 Ta ei oska veel hästi lennata. 224 00:29:41,600 --> 00:29:45,600 Kaiman paneb kiirelt olukorrale silma peale. 225 00:29:49,200 --> 00:29:54,200 Kurg ei pane lähenevat ohtu tähele. 226 00:30:04,800 --> 00:30:11,480 Suured linnud on näljasele kiskjale hea suutäis. 227 00:30:15,440 --> 00:30:20,440 Hawaii saarestiku loodeosas asuvad väikesed atollid, 228 00:30:20,600 --> 00:30:24,200 kus pesitsevad albatrossid. 229 00:30:24,360 --> 00:30:28,920 Ümbritsevas ookeanis patrullivad aga haid. 230 00:30:51,120 --> 00:30:55,440 Albatrossi pojad valmistuvad esimest korda üle ookeani lendama. 231 00:30:57,240 --> 00:31:01,520 Noored pojad, kes on veetnud lühikese elu vaid maismaal, 232 00:31:01,680 --> 00:31:07,760 ei aima, mis ohud end türkiissinise vee pinnal peidavad. 233 00:31:10,000 --> 00:31:16,440 Tiigerhai on troopilistes vetes üks raevukamaid tapjaid. 234 00:31:21,600 --> 00:31:25,440 Õigel ajal aastas neid Hawaii saarekesi külastades 235 00:31:25,600 --> 00:31:30,000 ootab neid ees pidusöök lindude näol. 236 00:31:35,400 --> 00:31:38,880 Albatrossid kasutavad vee kohal lennates sooje õhuvoole, 237 00:31:39,040 --> 00:31:43,200 mis neid õhus kannavad, aga see nõuab harjutamist. 238 00:31:43,360 --> 00:31:48,160 Nad peavad veepinnal põgusaid pause tegema, 239 00:31:48,320 --> 00:31:52,280 aga sellega kaasneb suur oht. 240 00:31:54,800 --> 00:31:59,000 Vee all tiigerhaid juba kogunevad. 241 00:32:03,600 --> 00:32:06,840 Aga jaht pole nii lihtne, kui tundub. 242 00:32:07,000 --> 00:32:11,440 Nende ohvritel on ju siiski tiivad. 243 00:32:17,200 --> 00:32:20,840 See oli alles soojendus. 244 00:32:21,000 --> 00:32:26,840 Hai ründab taas, seekord eestpoolt. 245 00:32:27,000 --> 00:32:31,240 Kuid lind pääseb napilt minema. 246 00:32:31,400 --> 00:32:34,840 Hail käivad linnu järele neelud. 247 00:32:41,920 --> 00:32:46,400 Veel üks põgeneb tema lõugade vahelt. 248 00:32:53,400 --> 00:32:59,480 Lõpuks läheb hail õnneks. 249 00:33:10,800 --> 00:33:15,720 Need suured linnud on haidele rammus amps. 250 00:33:18,120 --> 00:33:22,640 Tiigerhaid võtavad sihikule igasugu loomi, 251 00:33:22,800 --> 00:33:28,640 nad püüavad ookeanist mida tahes. 252 00:33:38,120 --> 00:33:42,360 7500 km Hawaiist kagu pool 253 00:33:42,520 --> 00:33:46,560 asuvad Suure Vallrahu saared. 254 00:33:51,000 --> 00:33:53,080 Ka siin on tükike maismaad, 255 00:33:53,240 --> 00:33:57,480 Raine'i saar, populaarne pesitsuskoht. 256 00:33:57,640 --> 00:34:02,480 Seekord rohekilpkonnale. 257 00:34:04,800 --> 00:34:09,240 Igal aastal munevad nad siia kümneid tuhandeid mune 258 00:34:09,400 --> 00:34:11,720 ning naasevad siis merre. 259 00:34:19,800 --> 00:34:23,880 See ei jää märkamata ka tiigerhaidel. 260 00:34:27,000 --> 00:34:31,520 See on veel magusam amps kui noorukesed albatrossid. 261 00:34:38,600 --> 00:34:43,040 Kilpkonna keha on kiskjale suur ports liha, 262 00:34:43,200 --> 00:34:47,320 mida kaitseb aga kõva kest. 263 00:34:55,000 --> 00:34:59,240 Tiigerhai peab osavalt lähenema. 264 00:34:59,400 --> 00:35:04,240 Esmalt ujub ta peatse ohvri juurest lihtsalt mööda. 265 00:35:06,200 --> 00:35:13,000 Kuna kilp kaitseb keha, siis napsab hai hoopis lesta. 266 00:35:16,520 --> 00:35:23,240 Lõpuks pääseb hai ka kilbi all olevale kehale ligi, 267 00:35:23,400 --> 00:35:25,640 sõbra abiga. 268 00:35:30,520 --> 00:35:33,840 Tiigerhaid on targad ja jõhkrad kiskjad, 269 00:35:34,000 --> 00:35:39,880 kes kasutavad kõiki teele sattuvaid juhuseid ära. 270 00:35:51,000 --> 00:35:54,440 Meie metsades ja kõrbetes 271 00:35:54,600 --> 00:36:00,200 on kiskjate vahel tihe konkurents. 272 00:36:14,000 --> 00:36:17,440 Tapjaid on igas suuruses. 273 00:36:26,720 --> 00:36:29,040 Queenslandi kirdeosas vihmametsas 274 00:36:29,200 --> 00:36:34,240 uitab ringi pisike tark hüpikämblik, 275 00:36:34,400 --> 00:36:37,040 kes on hämmastavalt tugev. 276 00:36:52,600 --> 00:36:57,640 Karvatutid maskeerivad tema tegelikku suurust. 277 00:37:00,600 --> 00:37:03,640 Et vaenlasi või ohvrit segadusse ajada, 278 00:37:03,800 --> 00:37:10,640 liigutab ta pidevalt oma jalgu, et imiteerida värelevat valgust. 279 00:37:26,320 --> 00:37:29,840 Kuigi enamus ämblikke kasutab toidu püüdmiseks võrke, 280 00:37:30,000 --> 00:37:36,440 kasutab tema hämmastavalt nutikat taktikat 281 00:37:36,600 --> 00:37:38,240 ja omab oskusi, 282 00:37:38,400 --> 00:37:43,000 mida nii pisikesel olendil ei arvaks olemas olevat. 283 00:37:50,880 --> 00:37:56,440 Tal on ka suurepärane nägemine ja nagu Ämblikmees 284 00:37:56,600 --> 00:38:03,480 kasutab hüpates võrguniite, mida turvanöörina kasutab. 285 00:38:03,640 --> 00:38:06,040 Ta on niivõrd hulljulge, 286 00:38:06,200 --> 00:38:12,240 et ründab teisi ämblikke või napsab neilt saagi. 287 00:38:26,000 --> 00:38:29,840 Ta ei jää ise kinni, kuna vahajas kest 288 00:38:30,000 --> 00:38:32,840 ei kleepu võrkude külge. 289 00:38:48,320 --> 00:38:55,120 Ta leiab erinevaid võimalusi oma saagi püüdmiseks. 290 00:38:55,280 --> 00:38:59,600 Hüppamisoskus annab talle eelise. 291 00:39:09,160 --> 00:39:12,480 Püha Andrew ristiämblik ei tea, 292 00:39:12,640 --> 00:39:17,240 et hüpikämblik suudab hüpata kuni 50 kehapikkuse kaugusele. 293 00:39:23,920 --> 00:39:27,840 Mõnikord maksab pisikese ämbliku hulljulgus kätte. 294 00:39:42,000 --> 00:39:47,800 Võime kiiresti hüpata pole vaid kiskjate relv. 295 00:39:49,520 --> 00:39:54,640 Seda kasutatakse ka tapjate käest pääsemiseks. 296 00:39:57,800 --> 00:40:01,520 Nagu teeb pisike kängururott. 297 00:40:06,400 --> 00:40:10,040 Lääne-Ameerika kõrbed on koduks 298 00:40:10,200 --> 00:40:14,240 kuulsatele Saguaro kaktustele, mis maastikul pilke püüavad 299 00:40:14,400 --> 00:40:21,400 ning mille vahel patrullivad lõgismaod. 300 00:40:27,000 --> 00:40:30,840 Teemantselg-lõgismadu on neist üks surmavamaid. 301 00:40:36,200 --> 00:40:39,840 Kõik lõgismaod on varitsevad kiskjad, 302 00:40:40,000 --> 00:40:44,320 kellel on saagi leidmiseks varjatud relvad. 303 00:40:48,800 --> 00:40:54,400 Jahti ei aita pidada vaid nägemine ja haistmine, aga ka infrapunasensorid, 304 00:40:54,560 --> 00:40:58,000 väikestes soontes nende peas. 305 00:41:01,800 --> 00:41:04,440 Soontes on eriline membraan, 306 00:41:04,600 --> 00:41:09,840 mis tuvastab kuni meetri kauguselt sooja keha olemasolu. 307 00:41:13,000 --> 00:41:15,640 Öösiti võimaldab see madudel näha kujutisi 308 00:41:15,800 --> 00:41:20,440 nagu läbi infrapunakaamera. 309 00:41:29,400 --> 00:41:31,240 Mao kuulus lõgisti, 310 00:41:31,400 --> 00:41:35,240 keratiinirõngad saba otsas 311 00:41:35,400 --> 00:41:38,040 on vaenlaste hoiatamiseks. 312 00:41:39,600 --> 00:41:43,960 See väriseb kuni 90 korda sekundis. 313 00:41:44,120 --> 00:41:48,600 Aga jahti pidades on lõgisti vakka. 314 00:41:53,600 --> 00:41:56,640 Oma surmava maine 315 00:41:56,800 --> 00:42:01,040 on ta saanud järsu ründe järgi, 316 00:42:01,200 --> 00:42:07,440 mis toimub kiirusel 200 km/h. 317 00:42:07,600 --> 00:42:11,040 Õõnsad kihvad süstivad surmavat mürki 318 00:42:11,200 --> 00:42:15,080 otse õnnetu ohvri kehasse, 319 00:42:15,240 --> 00:42:18,960 misjärel madu ootab, kuni see mõjuma hakkab. 320 00:42:25,480 --> 00:42:30,640 Kui Ameerika kõrbetes selline surmav kiskja liikvel on, 321 00:42:30,800 --> 00:42:35,360 peavad saakloomad vastavalt oludele kohanema. 322 00:42:38,200 --> 00:42:44,040 Üks kõrbeekspert on õppinud erilise põgenemistaktika. 323 00:42:44,200 --> 00:42:47,000 Kängururott. 324 00:43:02,480 --> 00:43:05,360 Nad pole kängurutega suguluses. 325 00:43:06,640 --> 00:43:09,240 Aga nagu Austraalia kukkurloomal, 326 00:43:09,400 --> 00:43:13,760 on temagi tagajalgades jõud nagu vedrudel, 327 00:43:13,920 --> 00:43:19,440 mis paiskavad roti endast kümme korda kõrgemale. 328 00:43:25,600 --> 00:43:30,040 Nende sabad on pikemad kui keha, 329 00:43:30,200 --> 00:43:34,600 võimaldades neil hüppe ajal tasakaalu hoida. 330 00:43:38,400 --> 00:43:43,240 Nii kiiret ja väledat looma on väga raske püüda. 331 00:43:46,800 --> 00:43:49,760 See oli ikka väga napikas. 332 00:43:52,800 --> 00:43:58,160 Kängururott kasutab oma kiirust ka enda toidu püüdmisel. 333 00:44:01,800 --> 00:44:05,160 Pea kohal sumisevad putukad. 334 00:44:05,320 --> 00:44:07,720 Nad tunduvad olevat ulatuskaugusest väljas. 335 00:44:08,920 --> 00:44:11,520 Aga mitte kauaks. 336 00:44:17,720 --> 00:44:22,040 Uskumatul kombel saavad nad kogu vedeliku oma toidust. 337 00:44:24,720 --> 00:44:28,840 Nad on suurepäraselt kohandunud ellu jääma Ameerika kõrbete 338 00:44:29,000 --> 00:44:32,000 karmides oludes. 339 00:44:39,120 --> 00:44:43,720 Lõgismadu võib kõrbes küll hirmu külvata, 340 00:44:43,880 --> 00:44:50,560 aga hierarhiliselt on üks kõrbeloom kõrgemal. 341 00:44:50,720 --> 00:44:54,000 Jooksurkägu. 342 00:45:01,960 --> 00:45:07,160 See lennuvõimetu lind, kes andis ainest multifilmilegi, 343 00:45:07,320 --> 00:45:10,120 suudab joosta kuni 30 km/h. 344 00:45:14,400 --> 00:45:21,040 See paneb ju suu kuivama, aga ta oskab niiskust säilitada. 345 00:45:21,200 --> 00:45:26,200 Nagu kängururottki, saab ta vedelikku oma toidust, 346 00:45:27,920 --> 00:45:33,040 aga ta taaskasutab ka vedelikku oma väljaheidetest. 347 00:45:39,000 --> 00:45:43,240 Kuid einestamine lemmiktoidu ehk pisiimetajate, 348 00:45:43,400 --> 00:45:48,480 sisalike ja lõgismadudega võib osutuda probleemseks. 349 00:45:51,200 --> 00:45:58,000 Juba väiksegi lõgismao hammustus võib olla jooksurkägule surmav. 350 00:46:11,600 --> 00:46:16,280 Nooruke madu keerab end kohe kaitseasendisse, 351 00:46:16,440 --> 00:46:18,720 lastes käiku ka hoiatava kõrina, 352 00:46:22,240 --> 00:46:24,320 aga sellest ei pruugi piisata. 353 00:46:30,400 --> 00:46:35,840 Otsustavaks saab see, kes ründab esimesena ja kiiremini. 354 00:46:54,000 --> 00:46:58,840 Kuigi jooksurkägud on kahekesi, on nad siiski ettevaatlikud. 355 00:47:01,800 --> 00:47:05,840 Nad üritavad madu hirmutada tiibade sopsutamise 356 00:47:06,000 --> 00:47:09,280 ja suurte sabade lehvitamisega. 357 00:47:27,440 --> 00:47:30,640 Linnud muutuvad enesekindlamaks 358 00:47:30,800 --> 00:47:36,600 ja lähenevad maole, testimaks tolle julgust. 359 00:47:41,480 --> 00:47:46,360 Lõpuks võtab jooksurkägu julguse kätte ja ründab. 360 00:48:04,160 --> 00:48:08,160 Lõgismadu on veel elus, aga ei suuda reageerida. 361 00:48:10,800 --> 00:48:12,640 Jooksurkägu ei anna alla 362 00:48:12,800 --> 00:48:16,600 ning tambib madu vastu maad, 363 00:48:23,000 --> 00:48:27,120 Ta teeb seda seni, kuni on kindel, et madu enam ei ründa, 364 00:48:27,280 --> 00:48:30,160 kui on hinge heitmas. 365 00:48:35,120 --> 00:48:39,080 Lind peab murdma ka mao luud. 366 00:48:42,200 --> 00:48:46,880 Tal pole hambaid, et madu väiksemaks tükeldada, 367 00:48:47,040 --> 00:48:50,760 seega peab ta mao tervelt alla neelama. 368 00:48:53,800 --> 00:48:56,000 Selle seedimiseks kulub tunde, 369 00:48:56,160 --> 00:48:59,240 nii et pole tavatu näha jooksurkägusid, 370 00:48:59,400 --> 00:49:03,280 kel saak veel suust välja rippumas. 371 00:49:06,320 --> 00:49:10,440 Jooksurkägu on vaid üks paljudest ootamatult kiiretest kiskjatest, 372 00:49:10,600 --> 00:49:14,240 keda mitmekesistes elupaikades leidub. 373 00:49:19,520 --> 00:49:23,080 Kõik need erinevad olendid peavad suutma ellu jääda 374 00:49:23,240 --> 00:49:25,200 mis tahes meetodil. 375 00:49:29,720 --> 00:49:36,160 Elu ja surma üle otsustab tihtipeale kiirus ja nutikus. 376 00:49:38,440 --> 00:49:41,440 Olgu selleks jahi pidamine kaljuservalt, 377 00:49:41,600 --> 00:49:47,440 puu otsast, võrguniidi küljes rippudes 378 00:49:47,600 --> 00:49:49,600 või sööstes kõrgustest. 379 00:49:52,440 --> 00:49:57,280 Need väledad kütid elavad üle iga järgmise päeva. 380 00:49:57,440 --> 00:49:59,440 Tõlkinud: Esta Toomsoo Iyuno 31072

Can't find what you're looking for?
Get subtitles in any language from opensubtitles.com, and translate them here.