Would you like to inspect the original subtitles? These are the user uploaded subtitles that are being translated:
1
00:00:16,600 --> 00:00:19,800
Üks planeedi suurimaid ellujääjaid
on kohanenud
2
00:00:19,960 --> 00:00:24,320
elama maailma eri paigus
igasugu elupaikades.
3
00:00:28,560 --> 00:00:30,400
Krokodill.
4
00:00:35,280 --> 00:00:41,600
Nende kehakuju ja suurus
sõltub keskkonnast ja saakloomadest.
5
00:00:44,240 --> 00:00:49,520
Üks on neil kõigil ühine -
tapmisinstinkt.
6
00:00:52,680 --> 00:00:57,400
Need hiiglaslikud roomajad
ründavad ootamatu jõhkrusega.
7
00:00:59,040 --> 00:01:04,840
Kuid see kiirus ei avaldu vaid
vee piirile tulnud saaki püüdes.
8
00:01:08,040 --> 00:01:10,320
Indiast Austraaliani välja
9
00:01:10,480 --> 00:01:15,600
on mõned krokodillid õppinud
juurde uue tehnika,
10
00:01:15,760 --> 00:01:20,680
püüdes oma saaki otse õhust.
11
00:01:22,760 --> 00:01:28,120
Lahingud rööv- ja saakloomade
vahel on igapäevased üle maailma.
12
00:01:31,000 --> 00:01:36,280
Rünnakuks või sellest
pääsemiseks on aega väga vähe.
13
00:01:36,440 --> 00:01:41,400
Edu sõltub kiirusest,
julgusest ja õnnest.
14
00:01:43,200 --> 00:01:46,480
Need kiskjad lihtsalt ei ründa,
15
00:01:46,640 --> 00:01:51,080
neid ajendab meeletu jahikirg...
16
00:02:17,560 --> 00:02:22,640
Austraalia mereveekrokodill
kasvab kuni 6 meetri pikkuseks
17
00:02:22,800 --> 00:02:25,160
ja kuni 1000 kg raskuseks.
18
00:02:29,720 --> 00:02:33,400
Aga mageveekogudes
on ka väiksemaid krokodille,
19
00:02:33,560 --> 00:02:36,640
kes vaikselt saaki varitsevad.
20
00:02:39,000 --> 00:02:41,560
Näiteks lendrebast.
21
00:02:45,040 --> 00:02:50,720
Elsey rahvuspark on koduks
hiiglaslikule lendrebaste kolooniale.
22
00:03:02,800 --> 00:03:07,480
Lendrebane ehk puuviljanahkhiir
on erakordne olend,
23
00:03:07,640 --> 00:03:10,960
kes näeb välja kui
koomiksikangelane.
24
00:03:12,400 --> 00:03:15,800
Nad meenutavad tiibadega rebaseid.
25
00:03:16,800 --> 00:03:21,440
Ühest tiivaotsast teiseni mõõdetuna
on nad meetrilaiused.
26
00:03:23,120 --> 00:03:27,920
Nad toituvad öösiti rannikualadel
puuviljadest.
27
00:03:36,120 --> 00:03:42,400
Kuuma ilmaga meeldib
neile mageveetiikidesse sukelduda.
28
00:03:48,040 --> 00:03:52,680
Nad kastavad karva märjaks,
et sellest hiljem juua.
29
00:03:58,200 --> 00:04:02,240
Aga selline "vesi-teele-kaasa"
tehnika on väga ohtlik.
30
00:04:09,880 --> 00:04:15,720
Veepinna all varitsevad neid
krokodillid.
31
00:04:21,600 --> 00:04:23,840
Nad ootavad kannatlikult,
32
00:04:24,000 --> 00:04:29,080
et õigel hetkel nahkhiirte
janu ära kasutada.
33
00:04:30,480 --> 00:04:33,480
Aga nahkhiired on valmis riskima.
34
00:04:46,160 --> 00:04:52,360
Nahkhiir sukeldub
ja krokodill ründab,
35
00:04:54,520 --> 00:04:56,320
aga ta jääb hiljaks.
36
00:04:57,360 --> 00:05:01,040
Peagi kastab end vette järgmine,
37
00:05:04,840 --> 00:05:07,200
aga paneb taas ajastusega mööda.
38
00:05:19,280 --> 00:05:22,240
Üks nahkhiir jääb vette kauemaks.
39
00:05:23,760 --> 00:05:28,880
Kuigi ta oskavad hästi ujuda,
on ta siiski ohus.
40
00:05:33,720 --> 00:05:38,800
Õnneks jõuab see nahkhiir
õigel hetkel oksale ronida.
41
00:05:43,520 --> 00:05:50,360
Pärast mõningaid ebaõnnestumisi
saab krokodill lõpuks noosi kätte.
42
00:06:07,120 --> 00:06:12,720
Ka ookeanis elavad kiskjad
kasutavad jahi käigus kiirust.
43
00:06:14,280 --> 00:06:18,800
Ookean on pungil
väledaid saakloomi,
44
00:06:18,960 --> 00:06:21,080
kiirus on määrav faktor.
45
00:06:25,240 --> 00:06:31,960
Purikala on neist kiireim,
ujudes enam kui 100 km/h.
46
00:06:36,280 --> 00:06:42,440
Neid ajab taga lühiuim-makohai,
ookeani kiireim hai.
47
00:06:46,120 --> 00:06:48,720
Rannikul hullavad hülged
48
00:06:48,880 --> 00:06:53,120
on sihtmärgiks
veel ühele väledale haile,
49
00:06:53,280 --> 00:06:56,240
kes külvab kõigis hirmu -
50
00:07:05,400 --> 00:07:07,760
suur valgehai.
51
00:07:20,760 --> 00:07:26,000
Need kahetonnised kiskjad
kammivad läbi neid rannikualasid,
52
00:07:26,160 --> 00:07:29,960
kus leidub ohtralt hülgeid ja vaalu.
53
00:07:31,680 --> 00:07:35,040
Viimastel aastatel
on Lääne-Austraalia rannikul
54
00:07:35,200 --> 00:07:38,120
valgehaide arvukus kasvanud,
55
00:07:38,280 --> 00:07:42,480
ilmselt vaalade
suurenenud migratsiooni tulemusel.
56
00:07:46,640 --> 00:07:50,320
Mõned haid on rännanud
siia teisest ookeanist,
57
00:07:50,480 --> 00:07:54,040
Lõuna-Aafrika vetest.
58
00:07:58,440 --> 00:08:05,200
Et jõuda rikkaliku toidulauani,
rändavad haid läbi ookeanide.
59
00:08:07,960 --> 00:08:12,080
Satelliidiga jälgides on näha,
et nad ujuvad veepinna lähedal
60
00:08:12,240 --> 00:08:15,480
tuhandeid kilomeetreid.
61
00:08:21,120 --> 00:08:26,040
Arvatakse isegi, et nad kasutavad
rändamisel päikest, kuud ja tähti.
62
00:08:28,000 --> 00:08:32,840
Lääne-Austraaliast
Aafrikani välja.
63
00:08:40,520 --> 00:08:45,280
Siin kasutavad nad oma kiskjaoskusi
lemmiksaagi,
64
00:08:47,160 --> 00:08:49,120
hallhülge püüdmisel.
65
00:08:57,440 --> 00:09:02,760
Hülgesaar asub 5 km kaugusel
False Bayst,
66
00:09:02,920 --> 00:09:08,400
Cape Towni lähedal.
See on koduks hallhüljestele.
67
00:09:08,560 --> 00:09:14,320
Siin saab näha mõrtsukhaid
tegutsemas
68
00:09:14,480 --> 00:09:18,360
õhus oma lõugu näitamas.
69
00:09:20,560 --> 00:09:25,200
See vaatepilt pole siin haruldane,
70
00:09:26,240 --> 00:09:31,280
kuid seda näeb siin rohkem,
kui kuskil mujal maakeral.
71
00:09:35,480 --> 00:09:40,840
Mõrtsukhaile meeldib rünnata,
kasutades kiirust ja üllatusmomenti.
72
00:09:44,320 --> 00:09:49,440
Hallhüljes on väle ujuja
ning on raskesti tabatav saak
73
00:09:49,600 --> 00:09:52,480
isegi võimsale mõrtsukhaile.
74
00:10:00,040 --> 00:10:04,080
See suur emane hüljes
ujub mere põhja läheduses.
75
00:10:04,240 --> 00:10:07,400
Ta on tiine ja otsib toitu.
76
00:10:08,440 --> 00:10:12,320
Kaugel eemal hullavad
pinnal teised hülged,
77
00:10:12,480 --> 00:10:16,360
nende siluetid on selgelt nähtavad.
78
00:10:23,320 --> 00:10:28,400
Märkamatult ligi hiilinud valgehai
kasutab seda hetke ründamiseks.
79
00:10:28,560 --> 00:10:31,760
Seda kutsutakse Polarise sööstuks.
80
00:10:31,920 --> 00:10:36,520
Nagu allveelaev,
sööstab hai 40 km/h pinna poole,
81
00:10:36,680 --> 00:10:39,040
suu pärani valla.
82
00:10:39,200 --> 00:10:44,200
Kiiruse mõjul paiskuvad nad
veest 3 meetrit välja.
83
00:10:47,200 --> 00:10:50,560
See on hävitav ja tappev.
84
00:10:58,520 --> 00:11:02,480
Sellist hiilimistaktikat
ühes kiiruse ja raevukusega
85
00:11:02,640 --> 00:11:05,560
on lihvitud terve igaviku.
86
00:11:07,440 --> 00:11:11,280
Peaaegu pooled kordadest
on hülged piisavalt kiired,
87
00:11:11,440 --> 00:11:14,760
et nende lõugade vahelt pääseda.
88
00:11:15,760 --> 00:11:19,640
See on igikestev lahing
ühes kiiruse ja nutikusega.
89
00:11:40,040 --> 00:11:44,320
Soe korallmeri Austraalia
kirderannikul
90
00:11:44,480 --> 00:11:47,880
ulatub Suurest Vallrahust
91
00:11:48,040 --> 00:11:51,680
Indoneesia saarestikuni.
92
00:11:57,680 --> 00:12:03,960
Siin meres elab erineva kuju,
värvi ja suurusega olendeid.
93
00:12:08,280 --> 00:12:13,000
Ka siin leidub haisid,
aga ebatavalisem heitlus
94
00:12:13,160 --> 00:12:16,440
käib hoopiski korallide tasandil.
95
00:12:22,120 --> 00:12:27,480
Loomariigi kiireima tapjasööstuga
olend
96
00:12:27,640 --> 00:12:34,520
on ühtlasi üks aeglasemaid,
veidra välimusega konnkala.
97
00:12:39,160 --> 00:12:44,280
Leidub lausa 60 erinevat tüüpi
kalu, kes imiteerivad käsnu,
98
00:12:44,440 --> 00:12:47,240
mis katavad madalaid merepõhju.
99
00:12:55,160 --> 00:12:58,440
Mõned näevad välja
kui värvilised kivid,
100
00:13:04,000 --> 00:13:06,680
teised kui karvased korallid.
101
00:13:08,840 --> 00:13:14,920
Et tausta sulanduda,
jalutavad nad aeglaselt ringi.
102
00:13:17,560 --> 00:13:21,320
See on kiskjate vältimiseks
hea strateegia,
103
00:13:23,520 --> 00:13:27,080
aga mitte siis,
kui su õhtusöök on sinust kiirem.
104
00:13:27,240 --> 00:13:33,200
Konnkalal on selle puuduse
korvamiseks välja arenenud
105
00:13:33,360 --> 00:13:35,840
kaheastmeline toitumistehnika.
106
00:13:38,520 --> 00:13:42,240
Kõigepealt kasutab ta
igale kalurile tuttavat meetodit -
107
00:13:46,080 --> 00:13:47,480
peibutist.
108
00:13:51,320 --> 00:13:53,680
Merikuradite perekonna liikmena
109
00:13:53,840 --> 00:13:58,640
on ka neil keha küljes peibutis,
nagu kalamehel sööt õnge küljes.
110
00:14:05,160 --> 00:14:11,560
Kui saak on piisavalt lähedal,
läheb käiku tappev manööver.
111
00:14:15,800 --> 00:14:19,560
Kala ei aima midagi.
112
00:14:23,040 --> 00:14:29,880
Kiiremini kui silmapilguga
on ta saagiks langenud.
113
00:14:37,480 --> 00:14:39,800
Kui kala oma lõuad avab,
114
00:14:39,960 --> 00:14:45,360
siis laieneb see 12 korda
ning tekib vaakum,
115
00:14:45,520 --> 00:14:49,960
mis imeb kala sisse
ning paiskab ülearuse vee välja.
116
00:15:01,640 --> 00:15:04,640
Mööduvate kalakeste jaoks
117
00:15:04,800 --> 00:15:09,240
on konnkala merepõhjas
asuv korall
118
00:15:10,560 --> 00:15:14,520
ning nad ei aimagi,
et võivad olla järgmised ohvrid.
119
00:15:31,160 --> 00:15:35,520
Ookeanipõhi on kui
tulnukate maailm.
120
00:15:42,480 --> 00:15:45,000
Näiteks üks meriussidest
121
00:15:45,160 --> 00:15:48,880
on küll nagu ulmeraamatu tegelane.
122
00:15:57,000 --> 00:16:03,440
See pime varitsev kiskja
kasvab umbes 3 m pikkuseks.
123
00:16:05,040 --> 00:16:08,680
Tema näos on viis tunnalt,
124
00:16:08,840 --> 00:16:13,680
mis toimivad päästikuna,
oodates mööduvat saaki.
125
00:16:20,720 --> 00:16:26,760
Üks kala läheneb,
aga ta jääb haardeulatusest eemale.
126
00:16:28,320 --> 00:16:32,040
Aga neid leidub veel.
127
00:16:39,320 --> 00:16:43,800
Uss ründab vaevutajutava
kiirusega.
128
00:16:46,600 --> 00:16:51,120
Seejärel see sukeldub,
et rahus einestada.
129
00:16:59,800 --> 00:17:02,280
See strateegia on nii edukas,
130
00:17:02,440 --> 00:17:08,280
et jälgi sellest on leitud
20 mlj vanustelt fossiilidelt.
131
00:17:26,800 --> 00:17:30,880
Soojad mered pole
nii toidurikkad kui tunduvad.
132
00:17:31,880 --> 00:17:37,720
Sügavates ookeanivetes on
rohkem kalu kui kuskil mujal
133
00:17:37,880 --> 00:17:42,400
ja seega on ka kiskjaid rohkem.
134
00:17:44,800 --> 00:17:48,800
Antarktika jäised veed
on kiskjatele paradiisiks,
135
00:17:48,960 --> 00:17:52,200
kui nad on piisavad väledad.
136
00:17:55,120 --> 00:17:57,280
Näiteks nagu merileopardid.
137
00:18:01,200 --> 00:18:04,000
Nad on väga uudishimulikud,
138
00:18:05,840 --> 00:18:09,160
pooleldi lihatoidulised,
pooleldi filtertoitujad.
139
00:18:10,720 --> 00:18:14,640
Nagu vaalad, toituvad nemadki
eriliste hammaste abil krillist,
140
00:18:14,800 --> 00:18:18,240
filtreerides pisikesi olendeid
oma kõhtu.
141
00:18:20,680 --> 00:18:23,280
Nad imevad krilli kiiresti sisse
142
00:18:23,440 --> 00:18:27,520
ning lasevad suu nurgast
vee välja.
143
00:18:31,320 --> 00:18:34,240
Kuid see on vaid osa
tema toidulauast.
144
00:18:35,480 --> 00:18:37,920
Merileopard on ka kiskja,
145
00:18:38,080 --> 00:18:43,880
kes toitub pingviinidest, kaladest
ja isegi väiksematest hüljestest.
146
00:18:45,760 --> 00:18:48,800
See kahesüsteemne toitumisviis
võimaldab neil toituda
147
00:18:48,960 --> 00:18:53,160
nii ookeani põhjas kui pinnal.
148
00:19:00,320 --> 00:19:03,040
Hoolimata pooletonnisest kaalust,
149
00:19:03,200 --> 00:19:07,040
on nad väledad ujujad.
150
00:19:14,760 --> 00:19:19,680
Merileopard juhib oma torpeedo-
kujulist keha esilestadega,
151
00:19:19,840 --> 00:19:24,720
muutes saaki jahtides kiirelt suunda,
152
00:19:24,880 --> 00:19:26,720
eriti oma lemmiku,
153
00:19:28,480 --> 00:19:30,240
pingviinide jahil.
154
00:19:34,280 --> 00:19:39,520
Vees on pingviinid
uskumatult väledad.
155
00:19:41,000 --> 00:19:44,840
Nende püüdmiseks
on vaja erakordset kiirust.
156
00:19:47,680 --> 00:19:51,720
Eeselpingviinid
suunduvad toidujahile.
157
00:19:53,880 --> 00:19:57,120
Voolujooneliste kehade
ja mõlakujuliste lestadega
158
00:19:57,280 --> 00:20:03,200
ujuvad nad kuni 36 km/h,
olles sukellindudest kiireimad.
159
00:20:05,560 --> 00:20:10,320
Nad võivad sukelduda
kuni 200 m sügavusele.
160
00:20:14,160 --> 00:20:20,600
Kui tahes kaugele nad lähevad,
peavad nad 7 minutiga pinnal olema.
161
00:20:24,240 --> 00:20:29,920
Seetõttu on nad aga hea saak
kiskjatele, eriti merileopardile.
162
00:20:31,840 --> 00:20:36,040
Pingviin ei taju ohtu,
kuni on juba hilja.
163
00:20:42,480 --> 00:20:47,440
Merileopard tapab pingviini
seda küljelt küljele raputades.
164
00:20:47,600 --> 00:20:51,200
Liha on siin pidusöögi jagu.
165
00:21:03,080 --> 00:21:06,600
Hülged pole aga toiduahela tipus.
166
00:21:06,760 --> 00:21:11,240
Meie planeedi teisel poolusel
elab hiiglaslik kiskja,
167
00:21:11,400 --> 00:21:14,760
kes jahib teisi hülgeid.
168
00:21:29,360 --> 00:21:34,320
Arktika tühermaal
patrullib näljane jääkaru.
169
00:21:36,640 --> 00:21:41,600
See kiskja jahib saaki
jäises keskkonnas.
170
00:21:48,240 --> 00:21:53,600
Suurim maapealne kiskja
liigub oskuslikult jääpankadel,
171
00:21:53,760 --> 00:21:56,000
et toitu leida.
172
00:22:05,680 --> 00:22:11,880
Nad on võimelised lühiajaliselt
liikuma kuni 40 km/h.
173
00:22:14,280 --> 00:22:19,600
Et karmides oludes ellu jääda,
on jääkaru toidulaud kirju,
174
00:22:19,760 --> 00:22:23,560
ulatuses merelindudest
175
00:22:23,720 --> 00:22:27,280
väikeste beluugavaaladeni välja.
176
00:22:28,320 --> 00:22:31,720
Aga et kätte saada
oma tavapärane saak, hüljes,
177
00:22:31,880 --> 00:22:36,120
vajab karu nii kiirust
kui varitsemisoskust.
178
00:23:00,840 --> 00:23:06,880
Õnneks pakub hüljeste puhkevajadus
karule võimalusi ründamiseks.
179
00:23:15,680 --> 00:23:21,600
Jääkaru kasutab sama jääauku,
et hüljes ei saaks põgeneda.
180
00:23:23,520 --> 00:23:27,360
Ta haistab hüljest
enam kui 30 km kauguselt,
181
00:23:27,520 --> 00:23:34,320
haistmine on tal loomariigis
teravaim, isegi jää all.
182
00:23:38,720 --> 00:23:42,040
Karu näeb, et hüljes on liiga
lähedal jää servale
183
00:23:42,200 --> 00:23:44,560
ja võib põgeneda.
184
00:23:46,120 --> 00:23:48,400
Nii proovib ta teist taktikat.
185
00:23:56,920 --> 00:24:02,200
Tema plaan on rünnata
hoopiski veest.
186
00:24:04,320 --> 00:24:07,640
Jääkaru märkab veel üht võimalust.
187
00:24:15,360 --> 00:24:19,800
Tegemist on habehülgega,
aga ligipääs oleks lihtsam.
188
00:24:23,240 --> 00:24:27,680
Jääkaru hiilib hülgele tagant ligi,
et rünnakuks valmistuda,
189
00:24:32,280 --> 00:24:35,080
aga hüljes on liiga kaugel.
190
00:24:46,240 --> 00:24:50,320
Hüljes reageerib kiiresti ja põgeneb.
191
00:24:53,480 --> 00:24:58,720
Kiskja ja saaklooma puhul
on kiirus elu ja surma küsimus.
192
00:25:09,160 --> 00:25:12,080
Jääkaru kasutab
oma suurust ja kiirust,
193
00:25:12,240 --> 00:25:15,760
et püüda kinni üks Arktika
suurimaid veeloomi,
194
00:25:17,840 --> 00:25:19,720
morsk.
195
00:25:22,720 --> 00:25:28,400
Morsad puhkavad suurtes rühmades
pärast pikemat söögiraundi.
196
00:25:28,560 --> 00:25:31,640
Mõnikord ulatub nende arv
tuhandeteni,
197
00:25:31,800 --> 00:25:36,800
mis on üha tavalisem
seoses merejää taandumisega.
198
00:25:47,920 --> 00:25:53,880
Nende punnis kehade kohale
kerkib jäises õhus udu.
199
00:25:56,600 --> 00:26:01,800
Rammus morsk aitaks
jääkarul järgmise kuuni üle elada.
200
00:26:04,000 --> 00:26:07,480
Morsad kogunevad gruppidesse
turvalisuse eesmärgil,
201
00:26:07,640 --> 00:26:11,320
moodustades oma võhkadega
kiskjate vastu kaitsemüüri.
202
00:26:12,440 --> 00:26:18,160
Kui jääkaru rünnakul eksib,
võib mõni võhk ta elu lõpetada.
203
00:26:18,320 --> 00:26:23,800
Kuid ta ei suuda lihavalikule
vastu panna.
204
00:26:26,360 --> 00:26:30,600
Jaht peab olema kiire ja tõhus.
205
00:26:39,120 --> 00:26:44,080
See morsk on oluline toiduallikas
ning võib määrata,
206
00:26:44,240 --> 00:26:48,880
kas karu elab talve üle või ei.
207
00:26:55,520 --> 00:27:01,800
Lõuna-Brasiilia tundub
ehk leebem elukeskkond,
208
00:27:01,960 --> 00:27:05,960
aga kiskjad luuravad
ka siin vetes.
209
00:27:19,880 --> 00:27:26,680
Lõuna-Brasiilia vihmamets
on suur märgala Pantanalis.
210
00:27:32,360 --> 00:27:36,880
Suvel valitsevad siinset ala
kaimanid,
211
00:27:37,880 --> 00:27:42,920
aga talvise põua ajal
on troonil jaaguarid.
212
00:27:48,840 --> 00:27:51,640
Džunglid, kus leidub
ohtralt jõgesid,
213
00:27:51,800 --> 00:27:54,960
on jaaguaride lemmikud
jahipidamiskohad.
214
00:27:57,040 --> 00:28:02,960
Jaaguarid on Ameerika suurimad
kaslased tugevaima hammustusega.
215
00:28:05,560 --> 00:28:10,440
Nad suudavad krokodilli nahkjast
nahast ja koljustki läbi hammustada.
216
00:28:11,440 --> 00:28:17,600
Saagi püüdmiseks kasutavad nad
nii varitsemist kui kiirust.
217
00:28:20,960 --> 00:28:27,600
Kaslaste kombel kasutab ta juhust
ja nopib eelroaks kaimanipoja.
218
00:28:32,080 --> 00:28:36,040
Siin leidub ka
kahepaikseid imetajaid.
219
00:28:40,400 --> 00:28:45,520
Jõesaarmaid jahib
Lõuna-Ameerika alligaator
220
00:28:45,680 --> 00:28:47,800
ehk kaiman.
221
00:28:49,200 --> 00:28:52,200
Kuid nad on targad ja väledad.
222
00:28:57,240 --> 00:29:02,560
Kapibaara, näriliste suurim liige
223
00:29:02,720 --> 00:29:05,280
on täiesti arvestatav eine.
224
00:29:10,120 --> 00:29:14,560
Kapibaaradel on aga
vees turvalisem kui maismaal.
225
00:29:20,600 --> 00:29:25,120
Ujunahkadega jalgadega
ning kõrgel asuvate sõõrmetega
226
00:29:25,280 --> 00:29:28,000
saavad nad olla peaaegu vee all,
227
00:29:28,160 --> 00:29:33,280
olles valvel kust tahes
lähenevate kiskjate osas.
228
00:29:56,200 --> 00:30:00,200
Kuid mõnikord käivad
nad siiski ka kaldal.
229
00:30:00,360 --> 00:30:05,280
Nad peavad end kuivatama. Traatjalt
karvalt aurustub vesi kiirelt,
230
00:30:05,440 --> 00:30:10,280
isegi niiskes õhus,
ja nii on nad eriti haavatavad.
231
00:30:15,360 --> 00:30:20,800
Jaaguarid liiguvad mööda jõekaldaid,
oma peamisi jahialasid,
232
00:30:20,960 --> 00:30:24,760
varitsedes kallakute ja käänakute
vahel oma lemmiksaaki.
233
00:30:32,600 --> 00:30:39,560
Kapibaarade pere peesitab rannal
ega aima, et on jaaguaril sihikul.
234
00:30:39,720 --> 00:30:44,400
Ta ootab kannatlikult
õiget hetke.
235
00:30:45,760 --> 00:30:51,360
Kui kapibaarad jõuavad enne jõkke,
on jaht nurjunud.
236
00:30:59,320 --> 00:31:02,520
Nad pääsevad napilt minema.
237
00:31:04,120 --> 00:31:09,000
Jaaguar ei löö käega
ja jätkab otsinguid.
238
00:31:12,440 --> 00:31:16,560
Tema plaan on püüda kinni
üksik kapibaara.
239
00:31:23,520 --> 00:31:27,880
Ta on lähedal
ja teda pole märgatud.
240
00:31:30,920 --> 00:31:33,200
Ta vajutab päästikule.
241
00:31:44,640 --> 00:31:48,920
Jaaguarist kiirem
on vaid üks kaslane.
242
00:31:52,840 --> 00:31:57,080
Lõuna-Aafrika, kiskjate paradiis.
243
00:32:01,280 --> 00:32:07,960
Elu ja surma igavene tsükkel
käib siin täistuuridel.
244
00:32:10,440 --> 00:32:16,480
Kiskjad võivad olla kiired,
aga saakloomad veel kiiremad.
245
00:32:25,080 --> 00:32:30,240
Kolmest kaslasest,
kes Aafrika savanne asustavad,
246
00:32:30,400 --> 00:32:36,040
on gepard võimeline
kiireimatki saaki kärmelt püüdma.
247
00:32:37,400 --> 00:32:42,240
Lühikesel distantsil
pole talle vastast.
248
00:32:43,360 --> 00:32:47,680
Tema jooksusamm võib
olla kuni 7 meetrit.
249
00:32:49,320 --> 00:32:53,480
Ta on võimeline jooksma 100 km/h
250
00:32:53,640 --> 00:32:57,560
ja kiirendab sportautoski kiiremini.
251
00:33:15,920 --> 00:33:18,160
Gepardil on suurepärane nägemine,
252
00:33:18,320 --> 00:33:22,800
märgates liikuvat saaki
pika vahemaa pealt.
253
00:33:33,720 --> 00:33:38,360
Kuid tippkiirust jagub neil
250 m peale,
254
00:33:38,520 --> 00:33:41,360
nii et saaki tuleb valida hoolikalt,
255
00:33:41,520 --> 00:33:46,800
otsida karjast mahajäänuid,
haigeid või nooremaid loomi.
256
00:33:49,600 --> 00:33:54,600
Keda tahes ta valib,
see loom on kiire ja tabamatu.
257
00:34:01,880 --> 00:34:06,680
Gepard varjub pika heina sisse.
258
00:34:14,680 --> 00:34:16,720
Jaht käivitub.
259
00:34:20,280 --> 00:34:24,080
Gepard kiirendab tippkiiruseni.
260
00:34:25,320 --> 00:34:27,840
Aga millist gaselli valida?
261
00:34:29,520 --> 00:34:34,160
Tal on vaid mõned sekundid jäänud,
kuni jaks raugeb
262
00:34:37,320 --> 00:34:40,200
ja seekord ei lähe õnneks.
263
00:34:42,960 --> 00:34:46,280
Kuid teine gepard võtab jahi üle.
264
00:34:46,440 --> 00:34:49,000
Thomsoni gasell
pole nii kiire,
265
00:34:49,160 --> 00:34:53,920
aga on vastupidavam.
Kas gepard peab vastu?
266
00:34:54,080 --> 00:34:57,720
Ta laseb käiku võimsad käpad.
267
00:35:01,080 --> 00:35:04,880
Teravate küüniste eest pole pääsu.
268
00:35:05,040 --> 00:35:08,160
Gepard purustab tema hingetoru.
269
00:35:09,960 --> 00:35:15,960
Kui gasell tapetud, läheb gepard
sööma teiste silma alt ära.
270
00:35:27,320 --> 00:35:32,440
Geparditel pole midagi ka
suurema saagi, näiteks gnuude vastu,
271
00:35:32,600 --> 00:35:36,320
aga neid jahivad nad
tavaliselt kambakesi.
272
00:36:01,760 --> 00:36:08,520
Ida-Aafrika kuivade savannide
vahel leidub soolaseid järvesid,
273
00:36:08,680 --> 00:36:11,000
nagu see siin Keenias.
274
00:36:17,640 --> 00:36:21,240
Bogoria järv on umbes 18 km pikk,
275
00:36:21,400 --> 00:36:25,520
aga vaid kuni 10 m sügavune.
276
00:36:31,240 --> 00:36:35,840
Madalikel on end sisse seadnud
maailma suurim populatsioon
277
00:36:36,000 --> 00:36:37,600
väikeflamingosid.
278
00:36:39,480 --> 00:36:43,120
Miljonid flamingod kogunevad siia
toituma vetikatest,
279
00:36:43,280 --> 00:36:46,600
mida siin vetes ohtralt leidub.
280
00:36:56,160 --> 00:37:03,160
Ümbruskond on pungil igasugu
loomadest, näiteks anuubistest.
281
00:37:05,440 --> 00:37:09,200
Anuubised on Aafrika
suurimad pärdikud
282
00:37:09,360 --> 00:37:14,600
ning eelistavad elada savannis,
mitte puude otsas.
283
00:37:16,920 --> 00:37:20,840
Nad on kõigesööjad,
toitudes nii väikeloomadest,
284
00:37:21,000 --> 00:37:23,640
puuviljadest, taimedest
kui seemnetest.
285
00:37:25,040 --> 00:37:28,280
Agressiivsetel isastel
on väga suured ninad
286
00:37:28,440 --> 00:37:31,040
ning hambad, millega liha rebida.
287
00:37:32,760 --> 00:37:37,560
Nad suudavad joosta neljal jalal
kiirelt nagu suured koerad.
288
00:37:45,880 --> 00:37:48,280
Need suured rändlinnud
pole reeglina
289
00:37:48,440 --> 00:37:51,800
nende pärdikute menüüs,
290
00:37:56,120 --> 00:37:59,360
aga tundub,
et siin tohutusuures toitumiskohas
291
00:37:59,520 --> 00:38:04,600
on kohalikel paavianidel
flamingode järele isu tekkinud.
292
00:38:11,680 --> 00:38:14,920
Esmalt tuleb aga linnud kätte saada.
293
00:38:18,280 --> 00:38:19,680
Nende taktikaks
294
00:38:21,360 --> 00:38:25,520
on kiirus, lootus ja vedamine.
295
00:38:27,040 --> 00:38:32,320
Paavian sööstab flamingode sekka,
296
00:38:32,480 --> 00:38:37,080
joostes kuni 45 km/h.
297
00:38:44,280 --> 00:38:46,800
Suutäis on korralik.
298
00:38:47,960 --> 00:38:54,200
Sellele lihavalikule ei suuda
paavianid vastu panna.
299
00:39:06,640 --> 00:39:11,840
Vulkaanide tegevus tekitas
keset kontinenti järved.
300
00:39:13,800 --> 00:39:15,480
Aga Vaikses ookeanis
301
00:39:15,640 --> 00:39:19,840
toimub vulkaanilistel saartel
kiskjate ja saakloomade vahel
302
00:39:20,000 --> 00:39:22,720
veidraid lahinguid.
303
00:39:28,520 --> 00:39:33,040
Lesser Sunda saarestik Indoneesias.
304
00:39:37,560 --> 00:39:44,400
Mõned neist saartest on koduks
eriti haruldastele isenditele,
305
00:39:46,400 --> 00:39:49,520
muuhulgas tuttmakaakidele,
306
00:39:52,160 --> 00:39:54,560
hirvsigadele
307
00:39:57,360 --> 00:40:04,240
ja hiiglaslikule Komodo varaanile.
308
00:40:06,280 --> 00:40:08,440
Suurte imetajatest kiskjateta
309
00:40:08,600 --> 00:40:14,640
arenevad saare roomajad
tihti maismaa isenditest suuremaks.
310
00:40:14,800 --> 00:40:17,560
Suurima roomajate esindaja puhul
311
00:40:17,720 --> 00:40:22,000
pole teada, kas tema esivanemad
tulid siia juba suurena
312
00:40:22,160 --> 00:40:26,200
või kasvasid siin juhtiva kiskjana
suuremaks.
313
00:40:29,600 --> 00:40:33,640
Võiks arvata, et need saared on
loomadele ideaalne elupaik,
314
00:40:33,800 --> 00:40:39,720
siis toitu lihatoidulistele napib,
nii et konkurents on tihe.
315
00:40:47,200 --> 00:40:50,160
Laisklevast muljest hoolimata
316
00:40:50,320 --> 00:40:55,640
suudavad need loomad
liikuda kuni 20 km/h.
317
00:41:00,120 --> 00:41:03,000
Aga neile meeldib ka oodata,
318
00:41:03,160 --> 00:41:07,960
valida hoolikalt ründamise hetke.
319
00:41:24,680 --> 00:41:29,800
Pühvel on leidnud
oma lemmiku joogikoha.
320
00:41:30,840 --> 00:41:34,800
Kuid varaan varitseb teda.
321
00:41:38,920 --> 00:41:42,920
Ta ootab õiget hetke, millal rünnata.
322
00:41:45,880 --> 00:41:49,320
Pühvel märkab külmaverelist kiskjat.
323
00:41:49,480 --> 00:41:55,000
Teravate sarvede löök
võib varaani tõsiselt vigastada.
324
00:42:00,480 --> 00:42:02,560
Nad on teineteisega vastamisi.
325
00:42:05,360 --> 00:42:08,440
Aga varaan ootab,
326
00:42:10,360 --> 00:42:13,400
suu jookseb vett.
327
00:42:13,560 --> 00:42:19,760
Tema sülg sisaldab mürki,
mis tapab pühvli ühe hammustusega.
328
00:42:23,600 --> 00:42:27,160
Varaani plaan pole pühvlit
maha murda,
329
00:42:27,320 --> 00:42:31,960
vaid teda haavata ning siis oodata,
330
00:42:32,120 --> 00:42:35,640
kas üle öö või isegi kauem,
331
00:42:35,800 --> 00:42:39,440
kuni mürk on oma töö teinud.
332
00:42:46,400 --> 00:42:51,040
Varaanid elavad vaid neil
neljal saarel.
333
00:42:52,680 --> 00:42:56,640
Neile meeldib vesi
ja nad ujuvad saarte vahel.
334
00:42:58,600 --> 00:43:03,160
Kaldapealsed on saagi
leidmiseks magusad kohad.
335
00:43:28,360 --> 00:43:32,040
Maismaal liigub varaanilt
hammustada saanud pühvel
336
00:43:32,200 --> 00:43:35,120
veesilmast, jalg veritsemas.
337
00:43:37,240 --> 00:43:40,880
Jalahaav on tõenäoliselt surmav,
338
00:43:41,040 --> 00:43:47,240
kuna varaani mürk põhjustab
verekaotust ja - mürgitust.
339
00:43:50,000 --> 00:43:53,120
Mõned päevad hiljem
on ta langenud
340
00:43:53,280 --> 00:43:57,240
ja grupp varaane
on kogunenud einestama.
341
00:43:59,640 --> 00:44:05,240
Ühe toidukorraga võivad nad nahka
pista 80% oma kehakaalu jagu liha.
342
00:44:19,400 --> 00:44:23,600
Varaani mürgise sülje kohta
tehti avastus alles hiljuti.
343
00:44:28,600 --> 00:44:32,800
Saarerahvas arvas,
et loomi tapab bakter.
344
00:44:35,960 --> 00:44:38,680
Varaani mürgisus
345
00:44:38,840 --> 00:44:43,920
on sarnane madudele
ja ämblikele.
346
00:44:48,000 --> 00:44:52,080
Üks mürgisemaid ämblikke
on end sisse seadnud
347
00:44:52,240 --> 00:44:56,440
Austraalia suurimas linnas Sydneys.
348
00:45:04,040 --> 00:45:07,160
New South Wales, Austraalia.
349
00:45:09,160 --> 00:45:14,400
Siinne niiske kliima on ideaalne
ühele surmavaimale isendile,
350
00:45:16,080 --> 00:45:18,520
lehterämblikule.
351
00:45:42,520 --> 00:45:47,840
Kuna ta elab Austraalia suurima
linna külje all,
352
00:45:48,000 --> 00:45:50,440
on ta saanud kurikuulsaks.
353
00:46:01,240 --> 00:46:07,440
Need ämblikud peidavad end
pimedas, eemal päiksest ja kuumast.
354
00:46:25,560 --> 00:46:28,440
Lehterämblik ärritub,
kui teda segatakse
355
00:46:35,880 --> 00:46:40,880
ja tema mürk on maailmas
üks tapvamaid.
356
00:46:47,040 --> 00:46:51,520
Närvimürk on mõeldud küll
putukate tapmiseks,
357
00:46:51,680 --> 00:46:58,680
aga looduse apsakana
on see surmav ka inimestele.
358
00:47:05,360 --> 00:47:09,800
Kuid mürgi kasutamiseks
on vaja ka tõhusat lõksu.
359
00:47:12,720 --> 00:47:15,800
Ämblikud on saanud oma nime
võrgu järgi,
360
00:47:15,960 --> 00:47:17,760
mis on erakordne.
361
00:47:20,480 --> 00:47:26,920
Lehtrikujuline võrk sobib nii
varjumiseks kui saagi püüdmiseks.
362
00:47:48,040 --> 00:47:51,000
Ämblik koob ebakorrapäraseid
võrgust radu,
363
00:47:51,160 --> 00:47:55,200
mis ulatuvad püünise avast välja.
364
00:47:55,360 --> 00:47:56,800
Kui keegi neile astub,
365
00:47:56,960 --> 00:48:02,720
laseb ämblik käiku teise salarelva,
kiiruse.
366
00:48:02,880 --> 00:48:06,080
Nagu pingul vedru ootab ta saaki,
367
00:48:06,240 --> 00:48:09,200
kes tema võrgu servale läheneb.
368
00:48:13,720 --> 00:48:20,080
Ritsikas ei näe
sees peituvat ämblikku.
369
00:48:26,360 --> 00:48:32,680
Ämblik ründab nii kiiresti,
et seda tuleb jälgida aegluubis.
370
00:48:46,760 --> 00:48:50,680
Mürk halvab kiiresti putuka.
371
00:49:02,320 --> 00:49:07,680
Sydney elanike õnneks töötati
1980. aastatel välja vastumürk,
372
00:49:07,840 --> 00:49:10,920
nii et inimesed enam ei hukku.
373
00:49:12,200 --> 00:49:16,560
Lehterämblik ei taha muud,
kui pimedas vaikselt
374
00:49:16,720 --> 00:49:19,640
oma lemmikputukaid püüda.
375
00:49:23,280 --> 00:49:26,440
Evolutsioon on pannud
kõik need olendid
376
00:49:26,600 --> 00:49:29,320
ellu jääma mis tahes meetodil.
377
00:49:31,720 --> 00:49:34,680
Kiirus ja nutikus
378
00:49:34,840 --> 00:49:39,440
määravad,
kas peale jääb elu või surm.
379
00:49:39,600 --> 00:49:45,160
Toimugu jaht jääpankadel,
mere põhjas,
380
00:49:46,400 --> 00:49:50,640
savannis
või niisama õnne proovides,
381
00:49:51,800 --> 00:49:56,720
jäävad ellu ja näevad järgmist päeva
vaid kiireimad.
382
00:49:56,880 --> 00:49:58,880
Tõlkinud: Esta Toomsoo
Iyuno
31521
Can't find what you're looking for?
Get subtitles in any language from opensubtitles.com, and translate them here.
Afrikaans
Albanian
Amharic
Arabic
Armenian
Azerbaijani
Basque
Belarusian
Bengali
Bosnian
Bulgarian
Catalan
Cebuano
Chichewa
Chinese (Simplified)
Corsican
Croatian
Czech
Danish
Dutch
English
Esperanto
Estonian
Finnish
French
Frisian
Galician
Georgian
German
Greek
Gujarati
Haitian Creole
Hawaiian
Hungarian
Icelandic
Indonesian
Irish
Italian
Japanese
Kazakh
Khmer
Korean
Kurdish (Kurmanji)
Kyrgyz
Lao
Latvian
Lithuanian
Luxembourgish
Macedonian
Malagasy
Malay
Maltese
Maori
Mongolian
Myanmar (Burmese)
Nepali
Norwegian
Pashto
Polish
Portuguese
Romanian
Russian
Samoan
Serbian
Sesotho
Shona
Sinhala
Slovak
Slovenian
Somali
Spanish
Swahili
Swedish
Tajik
Thai
Turkish
Ukrainian
Urdu
Uzbek
Vietnamese
